Meditsiini hüppelise arengu tõttu viimastel aastakümnetel suudetakse päästa aina rohkem enneaegsetena sündivaid lapsi. Enneaegselt sündinuks loetakse neid lapsi, kes tulevad ilmale 23.–37. rasedusnädalal. Eestis sünnib igal aastal liiga vara umbes 800 last.
17. novembril tähistati Eestis teist aastat järjest ülemaailmset enneaegse sünni päeva. Sel puhul korraldati neli kontserti üle Eesti, kus astusid üles Nele-Liis Vaiksoo ja Uku Suviste.
Kliinikumi lastekliinikus peeti lisaks kontserdile ettekandeid, kuidas toetada lapsevanemat, kui tema laps on haiglas, ning kuidas tugevdada nendevahelist suhet. Lastekliiniku vastsündinute osakonna vanemarst-õppejõu Heili Varendi sõnul on vanema osalemine lapse paranemisloos väga oluline ning seetõttu pöörati sel aastal ka sellele rohkem tähelepanu. „Eesti on õnnelik riik selles mõttes, et ema saab olla lapse juures haiglas, sest meil on tema jaoks olemas voodi ja haigekassa tasub ka tema kulud. Paljudes riikides ei ole see võimalik. See on väga oluline tegur lapse arenemisel ja paranemisel ning lapse ja vanema vahelise lähedussuhte tekkimisel," selgitas dr Heili Varendi.
Ettevõtlikud lapsevanemad on Eestis taaselustanud ka MTÜ Enneaegsed Lapsed, sest tugi ja nõustamine liiga vara sündinud lapse vanemale on äärmiselt vajalik. „Kogemuste vahetamine on vajalik ka hiljem lapse kasvades, sest on tehtud uurimusi, mis näitavad, et lisaks terviseriskidele hilisemas elus, võib neil esineda sagedamini ka sotsiaalseid probleeme, sealhulgas koolikiusamist. Selle põhjuseks võivad olla vanematepoolne liigne hoolitsus või lapse käitumise iseärasused, ka nõrgem närvisüsteem, eriti poisslastel," kirjeldas dr Varendi. Üheks suurimaks proovikiviks olevat enneaegsetel lastel kooliminek – koormus ja nõuete täitmine ei sobi kõigile.
Suurim risk surra on 23.–25. rasedusnädalal sündinud lastel.
Dr Heili Varendi sõnul on Eestis hetkel olukord, kus enneaegsete laste puhul ei ole probleemiks mitte enam ellujäämine, vaid eesmärk on parandada nende laste elukvaliteeti varajase tõenduspõhise raviga. „Meie enneaegsete sündide tase on madal, sarnane Põhjamaade omale, niisamuti sarnaneb juba ka elulemus ja kojukirjutamise kiirus. Küll aga tekitas väga enneaegsete laste (sündinud rohkem kui 2 kuud enne tähtaega) elulemuse tõus juba aastaid tagasi küsimuse: kui neid jääb rohkem ellu, kas nad on hiljem haigemad? Selle teemapüstituse tulemusel kaitses minu juhendatav, Tallinna Lastehaigla vastsündinute osakonna juhataja dr Liis Toome doktoritöö teemal „Väga väikese gestatsioonivanusega enneaegsed lapsed Eestis: ravitulem ja prognostilised tegurid". See on väga oluline, et kaardistatud sai Eestis seni uurimata valdkond. Nüüd on meil olemas teaduspõhine käsitlus ja põhjendus teemadele, mida varem võisime teada töökogemuse põhjal, ent puudusid teaduslikud uuringud. Näiteks selgub dr Toome tööst, et järelkontrollil olid 60% väga enneaegsetest lastest kahe aasta vanuses arengus järele jõudnud ajalisena sündinud eakaaslastele, kuid 12% oli mõõduka või raske puudega," kirjeldas enneaegsete laste olukorda dr Varendi.
Väga enneaegsete laste ravi ja jälgimine toimub Eestis Tartu Ülikooli kliinikumis ning Tallinna lastehaiglas. Sündima peaksid nad III etapi (Tartu Ülikooli kliinikum, Ida- ja Lääne-Tallinna Keskhaigla) naistekliinikutes, mis Eestis umbes 90% ulatuses ka toimib, kuid alati ei ole võimalik ähvardava enneaegse sünnitusega naist enam keskusse transportida. Samuti tuleb nüüdisaegse kiiresti muutuva perinataalabi ja vastsündinute intensiivravi tingimustes leida võimalus väga enneaegsena sündinud laste ravikvaliteedi järjepidevaks seireks Eestis.
Selleks, et enneaegsete laste perinataalse perioodi käsitlus oleks ühtlane ja parima võimaliku kvaliteediga, on erinevate Eesti spetsialistide poolt koostamisel Eesti Haigekassa ravijuhend.
Dr Heili Varendiga vestles Helen Kaju