Lastefondi eestvedamisel soovitakse Tartu Ülikooli Kliinikumis laiemalt rakendada uuenduslikku ja Eestis veel vähepraktiseeritud kogemusnõustamist enneaegsete, erivajadustega või rasket haigust põdevate laste emadele ja teistele pereliikmetele.

Juba aastajagu on lastekliiniku neonatoloogia osakonnas toimunud enneaegsete laste vanemate kogemusnõustamine. Nõustajatena on töötanud Raili Hollo ja Ethel Toomingas, kes õpivad Tartu Teoloogia Akadeemias hingehoidu ja on ka ise enneaegsete laste emad. Nüüd on plaani võetud projekti laiendamine ka psühhiaatria- ja hematoloogia-onkoloogia kliinikutesse.

Kogemusnõustamine on sotsiaalteenus, mis keskendub peamiselt erinevate sotsiaalsete ja vaimse tervise probleemide ennetusele. Seda viib läbi lapsevanem, kellel on endal samalaadne isiklik kogemus. Nõustamise eesmärgiks on aidata parandada haigete lastega perede toimetulekut ja elukvaliteeti ning soodustada laste kasvuks ja arenguks vajaliku perekeskkonna kujunemist.

Kogemusnõustamise raames saab teha nii individuaal- kui ka grupinõustamist. Sihtgrupiks on pikaajaliselt haiglas viibinud või juba koju saanud laste emad ja teised pereliikmed. Kava kohaselt võiks kliinikumis kokku olla 6 tugigruppi (3 lastekliinikus, 1 psühhiaatriakliinikus ja 2 hematoloogia-onkoloogia kliinikus).

Projekti rahastab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Lastefondi poolt juhib kogemusnõustamise projekti Triin Lääne.

Kliinikumi Leht

Kommentaar

Dr Heili Varendi

lastekliiniku neonatoloogia osakonna juhataja

Kogemusnõustamisest (ing peer support) on palju abi, sest peaaegu kõigil emadel tekib peale enneaegse või muu probleemiga lapse sündi stressireaktsioon. Arstide ja õdede esmakohus on tegeleda vastsündinu raviga, ema emotsionaalse enesetunde jälgimine jääb tahaplaanile.

Enneaegsete või haigete laste emasid ei suuda mõista see, kellel ei ole endal olnud samalaadset kogemust. Kogemusnõustaja on meditsiiniväline ja neutraalne isik, kes ei näe haiguslugusid, kuid saab stressiseisundis emale appi tulla omaenda kogemuste kaudu, tema vaimset seisundit jälgida ning toetada. Tal on konfidentsiaalsuse leping ja tööeetika reeglid.

See on väga hea, kui keegi käib emadega rääkimas ja neid ära kuulamas, otsesõnu öeldes lausa paitamas ja patsutamas. Kui ema enda tugivõrgustik on nõrk või olematu, siis on see hindamatu abi, kui ema saab suhelda teise emaga, kes on kõik selle ka ise läbi elanud. Loodame käivitada ka tugigrupid, millega kogu pere saab vajadusel liituda.

Olen väga tänulik Lastefondi projektile ja loodan, et meie koostöö jätkub.

Kommentaar

Ethel Toomingas

lastekliiniku kogemusnõustaja

Kogemusnõustaja on  nagu ärakuulav teekaaslane. Ta mõistab olukorda, jagab vaid oma kogemust ning aitab šokki leevendada. Sellisel kogemuste vahetusel on terapeutiline efekt. See on nagu lepitustegevus elu mõtte taasleidmiseks.

Kui ema on enneaegse või haige lapse sünni järel kurnatud väga paljudest muredest-hirmudest, siis on väga tähtis, et teda kuulaks ära keegi, kes on olnud sarnases olukorras. Välise toetuseta võivad ema enda sisemised jõuvarud lõppeda.

Kui ema on haiglas, siis ülejäänud pere tunneb end kõrvalejäetuna. Pereliikmetel on tihti lihtsam saada ema seisundi kohta kirjeldust just kogemusnõustajalt, kes aitab neil olukorda paremini mõista. Enneaegse lapse ema, kes on olnud oma lapsega kaua aega haiglas, on justkui elust ära lõigatud. Ta teab küll hästi, mis kell ja mida beebile süüa anda, kuid ta ei taha kellegagi suhelda. Ka mitte kõige lähedasematega, sest tihtilugu lahutab häbitunne meid teistest. Häbi sellepärast, et see juhtus just minuga. Ja miks see just minuga juhtuma pidi.

Kogemusnõustajaga koos saab endas arendada mõistmise ja andestamise võimet. Me keegi ei saa vastata küsimusele, et miks see just minuga juhtus, me peame jõudma järgmise küsimuseni – kuidas edasi?

Kui vähegi suudan anda lootust, et kõik on võimalik, siis on see päev hästi läinud. Lootus on hoomamatu tunne, aga ometigi sel hetkel ainus, mida vajatakse.