Novembris avatakse Tartu Ülikooli Kliinikumi kõigis neljas radio- ja onkoteraapia kiiritusravi punkris uued lineaarkiirendid. Uute lineaarkiirendite tulemusel paraneb ravi kättesaadavus, lühenevad ravijärjekorrad ning paraneb ravikvaliteet.

Kiiritusravi on üks vähiravi ravimeetoditest, mille eesmärk on mõjutada vähkkasvajat ioniseeriva kiirgusega. Tartu Ülikooli Kliinikumi radio- ja onkoteraapia osakonna juhi dr Karin Grišani sõnul on kiiritusravi efektiivne ja heade ravitulemustega ravimeetod. Nüüd on Kliinikumis kokku neli  lineaarkiirendit, mis kõik on uue põlvkonna masinad ning võimaldavad viia läbi  erinevaid maailmapraktikas kasutusel olevaid ravitehnikaid. „Sõltuvalt vähkkasvaja paikmest ja ravi eesmärgist võib kiiritusravi olla kas kombineeritud teiste ravimeetoditega või olla ainus ravimeetod. Suurel osal patsientidest näeb raviplaan ette kirurgilise ravi, kiiritusravi ja süsteemse ravi kombineerimist. Sealjuures on kiiritusravi osakaal vähiravis pidevalt kasvanud. Vähemalt 50% patsientidest peaks saama oma vähiravi teekonnal kiiritusravi rahvusvaheliste soovituste järgi,“ selgitas dr Grišan.

Kliinikumis tehakse aastas ligi 18 000 kiiritusravi protseduuri. Igapäevaselt ravitakse nii haiglas viibivaid kui ka ambulatoorselt käivaid patsiente, kokku 80–90 patsienti päevas. „Kiiritusravi protseduuride arv sõltub patsiendi haigusest ja ravi eesmärgist. See võib varieeruda 1 kuni 35 korrani. Kordade arv määratakse ravi planeerimise käigus, kui onkoloog teeb igale patsiendile individuaalse raviplaani, mis võtab arvesse vähkkasvaja alatüübi, ravi eesmärgi, eelnevalt saadud ravid, kasvaja lähedal olevate teiste organite anatoomia ning patsiendi muud riskifaktorid või kaasuvad haigused. Ravi planeerimise etapis viiakse läbi ka kompuutertomograafia uuring (KT) ning sõltuvalt haigusest lisaks magnetresonantstomograafia uuring (MRT) ja/või positronemissioontomograafia uuring (PET). Erinevad planeerimise uuringud ja nende kombineerimine on vajalik, et tagada võimalikult täpne kasvaja ja läheduses olevate teiste organite lokaliseerimine – selle tulemusel saab kasvaja vajaliku ravi ning kiiritusravi kõrvaltoimed on minimeeritud,“ tutvustas osakonnajuht.

Kiiritusravi punkriks nimetatakse ruumi, kus kiiritusravi seade asub ning Kliinikumis on neid lineaarkiirendite jaoks kokku neli. Kõigi nelja lineaarkiirendi tehnoloogia on väga kaasaegne, tagades, et kiiritusravi mõjuks vaid sellele piirkonnale, mis on raviplaanis ette nähtud. „Kiiritusravi protseduur võtab aega 15 minutist kuni 1 tunnini, millest suurem osa läheb patsiendi raviasendi ja raviplaani  vastavuse kontrollimiseks erinevate piltide abil, kiiritusravi  ise toimub ainult paar minutit. Uued  kiiritusravi seadmed on varustatud spetsiaalsete abiseadmetega, mis tähendab, et kiiritus ei alga enne, kui vähkkasvaja asukoht on millimeetrise täpsusega leitud ning kiiritusravi radioloogiatehnik on pannud patsiendi õigesse asendisse,“ rääkis füüsik Markus Vardja. Ta lisas, et lineaarkiirendi juurde kuuluva kompuutertomograafiga saab tuvastada kasvaja liikumist ja selle suuruse muutumist ravi jooksul. Samuti asuvad raviruumis patsiendi keha pinda skaneerivad kaamerad, mis patsiendi asendi muutusest kohe märku annavad ning vajadusel ravi katkestavad „Neli lineaarkiirendit tagavad veelgi paremini kiiritusravi järjepidevuse,“ ütles füüsik.

Nii dr Karin Grišan kui ka füüsik Markus Vardja kinnitasid, et inimestel on veel hirme ja tõekspidamisi, mis tulenevad ajaloolistest müütidest. „Kiiritusravi on suhteliselt hästi talutav ravimeetod ning selle mõju on lokaalne, mis tähendab seda, et kui kiiritatakse näiteks rinda, siis kiirgus ei mõju vaagnapiirkonnale. Sellest tulenevalt on ka kõrvaltoimed iga kasvajapaikme korral erinevad ja sellest sõltuvad – see tähendab, et näiteks vaagna piirkonna kiiritusravi korral ei tule patsientidel juuksed ära. Niisamuti ei kiirga inimene pärast kiiritusravi protseduuri ning ta on ohutu teistele inimestele. Enamik patsientidest on võimelised paralleelselt kiiritusraviga käima tööl ja tegelema oma igapäevaelu toiminguid,“ rääkis osakonnajuht dr Karin Grišan. Müütide, hirmude ja eesootavate raviprotseduuride osas püüab kogu meeskond olla abiks patsiendi informeerimisel ja nõustamisel.

Dr Grišan paneb inimestele südamele, et vähiravi kõrval on olulisel kohal ka haiguste ennetamine ja varajane avastamine ning see on midagi, millesse saab iga inimene oma panuse anda. „Kahjuks esineb juhte, mil meie juurde suunatakse patsient juba kaugele arenenud vähkkasvajaga. Vähki haigestumine kasvab ning on ekslik mõelda, et vähkkasvajad tabavad vaid eakaid inimesi. Meie ravimeeskond näeb oma töös, et haigestuvad ka aina nooremad inimesed,“ lausus dr Grišan.

Kiiritusravi on meeskonna töö, kus kvaliteetse ravi läbiviimiseks on vaja iga väljaõppinud meeskonnaliiget: onkoloogi, meditsiinifüüsikut, kiiritusravi radioloogiatehnikut, hooldajat, inseneri, dosimetristi, õde-nõustajat ja sekretäri. Kokku töötab Kliinikumi radio- ja onkoteraapia osakonnas 127 inimest. Kiiritusravi tutvustamiseks toimub Tartu Ülikooli Kliinikumis 15. novembril konverents ning töötoad kiirendite töö tutvustamiseks. 

Kliinikumi Leht

Kiiritusravi fakte

• Esimene kiiritusravi protseduur tehti 101 aastat tagasi. Tänapäevased seadmed on väga palju muutunud võrreldes tolle ajaga. Uued lineaarkiirendid tagavad patsiendile ohutu, efektiivse ja kvaliteetse ravi.
• Kõik neli lineaarkiirendit (Varian TruBeam) võimaldavad teostada erinevaid maailmapraktikas kasutusel olevaid ravitehnikaid: 3D konformset, intensiivsusmoduleeritud (IMRT/VMAT), hingamisega kohandatud ja täppiskiiritusravi.
• Kliinikumi radio- ja onkoteraapia osakonnas tehakse aastas ligi 18 000 kiiritusravi protseduure.
• Kiiritusravi protseduuride arv võib varieeruda 1 kuni 35 korrani, enamasti tehakse ravi patsiendile järjest igal tööpäeval.
• Onkoloog teeb igale patsiendile individuaalse raviplaani, mis võtab arvesse vähkkasvaja alatüübi, ravi eesmärgi, eelnevalt saadud ravid, kasvaja lähedal olevate teiste organite anatoomia ning patsiendi muud riskifaktorid või kaasuvad haigused.
• Järjest enam on olulisel kohal täppiskiiritusravi, kus kasvajakolle saab ühe raviprotseduuri käigus suure kiirgusdoosi, mis on suunatud täpselt kasvajasse ning samal ajal ümbritsevad koed on maksimaalselt säästetud.
• Tartu Ülikooli Kliinikumis viiakse ainsana Eestis läbi täiskasvanute ja laste kogu keha kiiritusravi.