Tartu Ülikooli Kliinikumi peamaja galeriis asunud vaktsineerimisbokside asukoht on muutunud. Kõik soovijad on oodatud jätkuvalt vaktsineerima erinevate haiguste vastu nii ette registreerides kui ette registreerimata peasissepääsu lähedal asuvasse sisekliiniku vaktsineerimiskabinetti.
Tartu Ülikooli Kliinikumi nakkushaiguste osakonna juhi dr Anne Kallaste sõnul jätkatakse Covid-19 pandeemia ajal loodud mugava ja kättesaadava vaktsineerimisteenusega. „Kui patsiendid pöörduvad Kliinikumi eriarsti ambulatoorsele vastuvõtule, on neil võimalik mugavalt sama käiguga pöörduda ka vaktsineerimiskabinetti õe vastuvõtule. Vaktsineerimisõde nõustab patsiente ning teeb ka vajalikud vaktsineerimised. Kui inimene ise ei tea, millise haiguse vastu vaktsineerimine vajalik on, annab samuti nõu vaktsineerimisõde, kaasates vajadusel ka infektsioonhaiguste arsti,“ rääkis dr Kallaste. Ta lisas, et lisaks patsientidele saavad kabinetti pöörduda ka nende lähedased.
„Vaktsineerimine kaitseb raske haigestumise eest ning oluline on tähelepanu juhtida eelkõige riskigrupi patsientide vaktsineerimise tähtsusele. Vaktsineerimisega ennetame lisaks konkreetse vaktsiini poolt ära hoitavale haigusele ka olemasoleva kroonilise haiguse halvenemist. Näiteks on hingamisteede viirushaiguste põdemise järgselt väga sageli probleemiks hoopis kroonilise kopsu- või südamehaiguse ägenemine,“ selgitas nakkushaiguste osakonna juht.
Dr Kallaste sõnul on talvistest viirushaigustest mõjutanud patsientide haiglaravile jõudmist gripp ja COVID-19, mille mõlema suhtes aitab rasket haigestumist ära hoida efektiivne vaktsiin. „Sealjuures ei ole veel hilja vaktsineerida ka gripi vastu, riskigruppide vaktsiini eest tasub Tervisekassa. Niisamuti tasub kindlasti üle vaadata immuniseerimise staatus leetrite vastu, mille vastu kaitstus on Eestis madalam kui varasematel aastatel. Leetrid muudab ohtlikuks nii haiguse võimalike tüsistuste oht kui ka asjaolu, et tegemist on äärmiselt nakkusohtliku viirusega,“ kirjeldas dr Kallaste.
Vaktsineerimiskabinetis on võimalik vaktsineerida väga erinevate haiguste vastu ning tagatud on kõik vaktsiinid peale kollapalaviku, mida tehakse vaid reisinõustamisel infektsioonhaiguste arsti vastuvõtul. Kui laste vaktsineerimist viivad enne nende kooliikka jõudmist peamiselt läbi perearstid ning kooliikka jõudes lisaks ka kooliõed, siis täiskasvanueas tuleb kaitsesüstide intervalle ise jälgida. Täiskasvanute vaktsineerimise soovitusi, mitu kaitsesüsti, kellele ja millal tuleb manustada, saab vaadata vaktsineerimise skeemilt.
Kliinikumi peamaja vaktsineerimiskabineti uueks asukohaks on L. Puusepa 8 maja J-korpuse 1. korrusel asuv kabinet nr 15. Kabinetti on mugavaim siseneda N. Lunini tänava poolsest sissepääsust. Vaktsineerimiskabinet on avatud ette registreeritud patsientidele igal tööpäeval kell 8:15–9:45 ja 15:00–15:40 ning ette registreerimata oodatakse patsiente igal tööpäeval kell 10:00–12:00 ja 12:30–14:00.
Niisamuti on kõigil soovijail võimalik jätkuvalt pöörduda ilma registreerimata Kliinikumi vaktsineerimiskabinetti Kvartali ostukeskuse I korrusele iga tööpäeva õhtul kell 16:00–18:00 ning 1. märtsist ka laupäeviti kell 11:00–14:00. Vaktsineerimise nõu on võimalik küsida esmaspäevast reedeni kell 8:00–18:00 vaktsineerimise infotelefonilt 731 7200.
Kliinikumi Leht
Kommentaar, nakkushaiguste osakonna juht dr Anne Kallaste
Nakkusohtlikud leetrid
Leetrid on tänu väga efektiivsele vaktsiinile ja heale vaktsineeritusele olnud seni Eestis harva diagnoositud haigus. Vaktsiini efektsiivsus on loonud ühiskonnas võltsturvalisuse tunde, mis võib olla üheks põhjuseks vaktsineerituse hõlmatuse vähenemisel.
Ohtlikuks muudab haiguse nii võimalike tüsistuste oht kui ka asjaolu, et tegemist on äärmiselt nakkusohtliku viirusega. Leetriviiruse nakatamiskordaja ehk R0 on 18. See tähendab, et leetritesse nakatunud inimene annab haiguse edasi 18 vastuvõtlikule inimesele. Hea võrdlusena on siin COVID-19, mille nakatamiskordaja pandeemia alguses oli 2–3 vahel, äärmiselt nakkava omikrontüve korral keskmiselt 9. Seega on leetrid palju nakkavam viirushaigus kui näiteks COVID-19.
Vastuvõtlikud viiruse suhtes on eelkõige vaktsineerimata või nõrgenenud immuunsusega inimesed. Haigus avaldub raskemini alla 5-aastastel lastel ja üle 20-aastastel täiskasvanutel.
Nakatumise järgselt on viiruse peiteperiood umbes 2 nädalat. Seejärel tekivad enamasti mittespetsiifilised sümptomid nagu palavik, köha, kurguvalu, nohu, silmapõletik. Kuna esimestel päevadel on sümptomid mittespetsiifilised, siis ei ole haiguse alguses võimalik leetreid eristada muust palavikuga kulgevast hingamisteede viirushaigusest. Tavaliselt 3–4 päeva pärast esmaste sümptomite teket tekib mittevilliline lööve. Tüüpiline on, et lööve algab näost ning levib kehatüvelt jäsemetele. Väga sageli tüsistub haigus sekundaarsete bakteriaalsete infektsioonidega, mis võib haiguse kulgu pikendada. Sagedased tüsistused on keskkõrvapõletik ja kopsupõletik. Raskematel juhtudel võib tekkida ajukoepõletik, mis võib lõppeda surmaga.
Leetrite vastu viirusvastast ravi ei ole. Ravi on toetav ja keskendub nii tüsistuste ennetamisele kui ka nende ravile. Seda olulisem on, et haigust aitab ära hoida vaktsiin ning Eestis vaktsineeritakse leetrite vastu juba pea 60 aastat. Vastavalt immuniseerimiskavale vaktsineeritakse lapsi kaks korda: 1- ja 13-aastaselt. Selleks, et haigus populatsioonis ei leviks, on ülioluline, et vaktsineeritute osakaal oleks >95%. Viimaste aastate puhangud erinevates Euroopa riikides ongi tekkinud põhjusel, et vaktsineeritute osakaal on langenud. Ka Eestis ei ole vaktsineeritute hõlmatus enam piisav puhangute ära hoidmiseks – Terviseameti hinnangul on esimese doosiga vaktsineerimisega hõlmatus alla 90% ja teise doosiga alla 80%.
Leetrite vastu kaitsmiseks tuleks täiskasvanutel, kes on sündinud aastatel 1980–1992, kaaluda leetrite revaktsineerimist. Selle soovituse aluseks on asjaolu, et sel ajavahemikul kasutati Venemaalt imporditud leetrivaktsiini, mille kvaliteet oli ebastabiilne. Need, kes on sündinud pärast 1993. aastat ja on juba lapseeas leetrite vastu vaktsineeritud, ei pea revaktsineerimist läbima.
Vaktsineerimiseks tuleks pöörduda ka Kliinikumi vaktsineerimiskabinetti või perearsti poole.