Androloogiakeskusest sai sel kevadel meestekliinik. Mis on selle muutuse taga?

Androloogide eestikeelse vastena on käibesse juurdunud meestearst ning ka keskuse nimena juba aastaid alternatiivselt kasutusel meestekliinik, mis on laiemale avalikkusele paremini mõistetav. Nüüd sai nime muutmine ka ametlikult vormistatud.

Meestearstidena oleme võtnud üheks tööpõhimõtteks vaadata androloogilisi haigusi alati inimese tervise kui terviku kontekstis ja üsna sageli on mitmed väga spetsiifilised mehe terviseprobleemid tugevalt seotud tervise ja tervisekäitumisega laiemalt, mis oli samuti üheks ajendiks. Androloogiakeskus oli pikka aega ka ainus keskuse nime kandev iseseisev kliinikumi struktuuriüksus teiste kliinikute kõrval, samas oleme ambulatoorse töö mahult kindlasti igati arvestatava mahuga kliinikumis, seega oli asjakohane muudatus läbi viia. Suurt suunamuutust sisulises tegevuses see kaasa ei too, küll aga mõtestab meie olemuse ja aitab kaasa ka kliiniku tutvustamistöös patsientidele.

Dr Pomm, saite hiljuti meestekliiniku juhiks. Milline on teie varasem seos meestekliinikuga?

Olen meestekliinikuga tööalaselt seotud tänaseks juba pea 15 aastat ja näinud kliiniku arengut ning laienemist. Tänu sellele olen väga hästi kursis meestekliiniku toimimispõhimõtetega ja seda nii kliinilise kui teadustöö kontekstis.

Mis on peamine, mida te juhina meestekliinikus arendada soovite?

Soovin, et meestekliinik oleks kaasaegse ülikoolihaigla parimaks näiteks, kus on hästitoimivas sümbioosis androloogiline terviseabi ja kliiniline teadustöö, mis on edukalt võrgustunud nii meie siduserialakeskustega Eestis, meeste tervise ja reproduktiivmeditsiini valdkonnas tegutsevate akadeemiliste institutsioonidega kui androloogia kompetentsikeskustega maailmas. Meie kliiniku suurimaks varaks on meie inimesed ja meie teadmised ning soovin hoida ja arendada avatud suhtumist, kaasavat juhtimist ning luua võimalusi enesearenguks ja -teostuseks nii kliinilise kui teadustöö kontekstis, väärtustades ka meie tugistruktuuride tööd.

Olulisimad eesmärgid viieks aastaks: olla meeste tervise, sh reproduktiivtervise, eestkõnelejaks ja juhtivaks kompetentsikeskuseks Eestis; tagada androloogilise meditsiiniabi areng ja kättesaadavus Eestis - Meestekliiniku keskuste tegevuse arendamine ja koostöövõrgustike tugevdamine; hoida ja arendada multidistiplinaarset töötajaskonda - androloogide-uroloogide, üldtervise spetsialistide, füsioterapeutide, seksuaalnõustajate ja vaimse tervise spetsialistide meeskonna hoidmine ja arendamine; rakendada Meestekliiniku kliiniku teaduspotentsiaali, toetades juba kogutud andmete publitseerimist ja tunnustades kliiniku teadustööpotentsiaaliga töötajaid.

Millised on peamised meeste tervise trendid?

Eesti tulevikuperspektiive seades võiksime meestena seada endale ambitsioonika eesmärgi „elada sajaga sajani“ ehk siis olgu tuleviku eestlastel sajandijagu tegusaid ja tervena elatud eluaastaid. Ilmselt on see inimkonna arengut ja praegusi trende vaadates siiski liialt optimistlik ja keskmiseks näitajaks ei sobi, küll aga on sümboolseks verstapostiks igati paslik.

Eesti mehe oodatav eluiga (2020. a andmete kohaselt) on 74 eluaastat, mis on oluliselt vähem võrreldes Põhjamaadega ja ka Eesti naistega. Teisalt on see Eesti meeste tervise olukorda peegeldav näitaja viimase 25 aasta jooksul kasvanud 14 aasta võrra. Hoolimata sellest, et senine positiivne muutus on üks kiireimatest Euroopas, jääme 4 aastat maha Euroopa meeste keskmisest. Viimase kümne aastaga on meeste oodatav eluiga pikenenud 6 aastat ja naistel 3,5 aastat. Selle tulemusel on vähenenud meeste ja naiste oodatava eluea vahe. Ka see on üks positiivse meeste tervisetrendi näitajatest, aga päris pikk tee on veel minna, et Eesti meeste oodatav eluiga oleks samaväärne naistega ning tõuseks ka tervena elatud aastate arv.

Mis on peamised meeste tervisemured, millega meestekliinik tegeleb?

Üheks murekohaks on kindlasti ülekaal ja sellega seotud terviseriskid mehe reproduktiiv- ja seksuaaltervisele. Käesoleva aasta juunis avaldatud Eesti 40–49-aastaste meeste tervist uurinud pilootprojekti „Pikema Sõpruse Päev“ teadusuuringu raames saime teada, et sellest vanusegrupist 72% mehi oli ülekaalulised, neist 27% rasvunud ehk kehamassiindeksiga üle 30. Kõik see võib kumuleeruda nii kardiovaskulaarsüsteemihaigustesse haigestumise kui ka hüpogonadismiga nende meeste järgmistel eluaastatel ning seetõttu on meestekliiniku üheks teadushuviks just ka üldtervise ja mehele spetsiifiliste tervisemurede seoste uurimine ja kliiniline käsitlus.

Meestekliiniku tegevuse pärisosaks on kindlasti meeste viljatuse uurimine ja ravi ning siin oleme viimastel aastatel jõudnud mitmete murranguliste lahendusteni. Kui eksoomi sekveneerimine viljatuse põhjuste uurimisel kliinilises töös tundus veel viis aastat tagasi ulmeline unistus, siis täna oleme tänu heale koostööle prof Maris Laanega jõudnud selleni, et vähemalt osadel, kõige keerukamatel ja seni idiopaatilise viljatuse või hüpogonadismi patsientidel, oleme saanud oma teadusprojektide raames teha ka täiendavaid uuringuid just geneetika valdkonnas ning saanud vastuseid nii kliinilisele leiule kui osanud patsiente paremini nõustada ka n-ö tulevikutervisega seotud küsimustes, mis on olnud seotud leitud geneetilise veaga. Loodetavasti see areng jätkub ja mõne aasta pärast saame eksoomi sekveneerimist kasutada juba laiemalt.

Eesnäärmehaiguste, kuseteede põletike, seksuaalhäirete käsitlus ja ka noormeeste nõustamine reproduktiivtervise kontekstis on meie kliiniku täiendavad peamised tegevusalad. Väga hästi oleme oma töösse integreerinud ka füsioteeraapilise käsitluse ning näiteks vaagnavalusündroomi aga ka urineerimis- ja seksuaalhäirete korral võib just füsioteraapia olla see, mis aitab tuua kaasa positiivse läbimurde patsiendi tervisemure lahendamisel.

Meestekliinikul on lisaks Tartule vastuvõtud ka Tallinnas, Pärnus ja Narvas. Kuidas toimub töö nendes linnades?

Meestekliiniku kliiniline töö toimub täna neljas keskuses ja katame sellega androloogilise arstiabivajaduse Eesti suurimates tõmbekeskustes. Tallinna ja Tartu keskus on avatud kõigil tööpäevadel ja mehitatud töötajatega nii, et toimida iseseisva kliiniku allüksusena. Pärnu ja Narva keskus on avatud tööks väiksemas mahus ja ennekõike toimib töö tänu suuremate keskuste arstide, õdede, laborispetsialistide, tugipersonali valmisolekule töötada osaajaliselt ka Pärnus või Narvas. Praeguse kogemuse kohaselt on selline toimimismudel hästi rakendunud.

Sooviksite te veel midagi seoses meestekliiniku tegevusega lisada?

Soovin, et meestekliinik oleks ülikoolihaigla kliinikuna ja Euroopa Androloogia Akadeemia akrediteeringuga androloogia tippkeskusena jätkuvalt Eesti meeste esimene eelistus tervishoiuasutuste seas oma tervisemurede lahendamisel ja et meie kliiniku tegevuses oleks heas tasakaalus kliiniline ja teadustöö.

Aina kasvavas konkurentsis, sh eratervishoiuasutustega ei saa pidada väheoluliseks kliinikumi, sh meestekliiniku teenustest teavitamist ja kliinikumi patsientidele suunatud digilahenduste kasutamismugavust. Peame lisaks akadeemilisele tippkeskusele olema ka parimal moel nähtav ja eeskõndija patsientidele suunatud digilahendustes. Soov on arendada ja täiendada meestekliinikus kasutusel olevaid internetilahendusi, näiteks muuta veelgi mugavamaks, nii kliiniku personalile kui patsientidele, terviseandmete ja anamneesi kogumine konsultatsioonide ettevalmistuseks. Kliinikumi abi selle juures on kindlasti oodatud ja vajalik.

Suur tänu keskuse eelmisele juhile prof Margus Punabile meestekliiniku loomise, arendamise ja hoidmise eest ning kogu kliiniku töötajaskonnale, et olete oma tööd teinud pühendumise, positiivse kirglikkuse ja uuendusmeelsusega.

Kliinikumi Leht

MEESTEKLIINIKU VASTUVÕTUD

Tartu keskus, E–R kell 08:00–17:00
tel 731 9323
L. Puusepa 1a, II korrus

Tallinna keskus E–R kell 08:00–17:00

tel 731 8004

Gonsiori 3, II korrus

Pärnu keskus, avatud vastavalt graafikule

tel 731 9441
Seedri 6, II korrus, kabinet 200 (tervisekeskuses)

Narva keskus, avatud vastavalt graafikule
tel 731 7223