Patsientide nõukoda ellu kutsudes oli kliinikumi eesmärk kuulda rohkem patsientide häält läbi arvamuste, ettepanekute ja kogemuste. Kliinikumi Leht uuris, kuidas hindab esimest tööperioodi patsientide nõukoja esimees Donald Kiidjärv.

Eelmise aasta juulikuus kuulutas kliinikum välja patsientide nõukoja loomise ning septembris pidas nõukoda juba ka esimese koosoleku. Kuidas vaatate esimesele tööperioodile tagasi?
Esimene tööperiood oli eelkõige koosolemise, avastamise, vajalikkuse ning kogemise rõõm, mis kujunes tegelikkuses täiesti arvestatavaks igaühe panuseks ühtse arusaamise kujunemisse nii mitmetegi küsimuste ja probleemide teadvustamiseks. Seda nii nõukoja liikmetele endile, kui ka kliinikumi juhtkonnale.

Patsientide nõukoja tegevuste hulka on kuulunud patsientide tagasiside meetodite arendamine, ülevaate saamine ettepanekute, kaebuste ja tänuavalduste süsteemist, kodulehe patsiendisõbralikkusega seotud küsimused, haigla keskkonnaga seotud küsimused, patsientide liikumisteed. Oleme teinud mitmeid ettepanekuid – näiteks plastpakendite vähendamiseks, suitsuvaba tsooni märkimiseks kogu kliinikumi territooriumil, ratastooliga ligipääsetavuse parendamiseks, keskkonnareostuse vähendamiseks toitlustamisega seotult. Põhjalikum patsientide nõukoja tegevuste ülevaade on leitav kliinikumi kodulehelt.

Nõukojal on edaspidi plaanis patsientidele ürituse korraldamine, vestlusringide korraldamine omaste hooldajatele, aga ka näiteks erinevate videomaterjalide tootmises osalemine.

Tundub, et nõukoja loomiseks oli aeg küps kõikide osapoolte jaoks. Millised olid teie enda ootused nõukotta kandideerides?
Aeg oli küps selleks, et patsientide sõna jõuaks mitte ainult patsientideni, vaid et seda kuuleks kõik osapooled, eelkõige õed, arstid, juhtivad töötajad. Patsientide kaasamise vajadus raviteekonda on olnud päevakorral juba mitu aastat ning lõpuks on see ka realiseerunud tegelikkuses. Mõlemad osapooled on jõudmas arusaamisele, et üksteisega arvestamine, ka n-ö vastutuse jagamine patsiendi ja arstide vahel, annab paremaid tulemusi nii ravis kui ravijärgses taastumises. Minu enda lootused olidki suunatud sellele, et minu isikliku haigusloo kogemused oleksid kogetavad ja tunnetatavad ka arstidele, õdedele ja muule personalile, ühtlustamaks ning samas korrigeerimaks kõikide osapoolte erisusi.

Nõukojas on väga erineva ravikogemusega kliinikumi patsiendid või nende lähedased. Kuidas sujub patsientide nõukoja omavaheline koostöö?
Tõesti, meil on nõukojas esindatud väga erinevate diagnooside ja ravikogemusega patsiendid või nende lähedased ning organisatsioonide esindajad ehk väike läbilõige ühiskonnast. Omavaheline koostöö on täpselt selline, nagu ühes grupis töötamine peab olema – nii pinget tekitav, vaidlusi lahendav kui kokkulepeteni jõudev. Kõik meie otsustused, arvamused, hinnangud ja ettepanekud sünnivad aruteludes ja konsensuslikult. Meid abistavad kliinikumi enda töötajad Jane Freimann ja Mari-Leen Pärn, kelle panuseta ja teadmisteta kliinikumist ja selle toimimisest oleks meie töö hulga sündmustevaesem.

Kuidas te olete patsientide nõukojas hinnanud – millistes valdkondades või teemades soovib patsientide nõukoda enim kaasa rääkida?
Pole teemat, milles me ei saaks osaleda. Lähtume kliinikumi arengukavast ja tegevuseesmärkidest, seades esikohale eelkõige patsiendi huvid ja heaolu. Seejuures arvestame, et oleme kliinikumi juures tegutsev vabatahtlik kliinikumi ja selle kontserni patsientide ja nende lähedaste esindusrühm, kes nõustab tervishoiutöötajaid ja kliinikumi/kliiniku juhtkonda just patsiendikeskse tervishoiuteenuse arendamisel. Nõukoja eesmärk on patsientide ja lähedaste kogemuste, arvamuste ja ettepanekute kaasamine kliinikumi tervishoiuteenuste arendamisel.

Lisaks eespool toodule soovime kindlasti kaasa rääkida kogemusnõustamise tõhustamise teemadel, kuna meie seas on ka kogemusnõustajaid. Lisaks erinevate tasandite suhtlusteemadel, patsiendi õpetamise teemadel, nõustamisteenuste kättesaadavuse osas (sotsiaaltöötajad, hingehoidja, toitumisnõustaja). Oluline on, et ka patsient ise saaks aru, et temast endast sõltub palju ehk kui oskad nõuda, oska ka pakutu vastu võtta ning enda paranemisele ja tervise hoidmisele ise kaasa aidata. Me tahame olla kursis ja anda panuse, et paraneks infovahetus arsti ja perearsti ning kohaliku omavalitsuse vahel. Et patsient ei jääks üksi pärast haiglast väljumist…meid huvitab kõik, mis on seotud patsiendiga.

Milline oli patsientide nõukoja töökorraldus koroonakriisi ajal?
Koroonakriisi ajal tegime nagu teisedki ümberringi, n-ö virtuaaltööd. Nõukoja arutelud toimusid Skype teel ning kliinikumipoolsete abiliste toel said kõik asjad aetud. Konkreetsemalt avaldasime seoses eriolukorrajärgse ravitöö taastamisega avaliku pöördumise patsientide rahuliku meele säilitamiseks ning rääkisime kaasa COVID-19 kodulehe KKK rubriigi loomisel.

Kliinikumis on ettevalmistamisel struktuuri- ja juhtimisreform, kuhu olete kaasatud patsientide esindajana ka teie. Milline on patsientide nõukoja seisukoht või hinnang, mida kindlasti uuendusi planeerides tuleks silmas pidada?
Lõplikku seisukohta on veel vara väljendada, kuid nii mina, kui teised nõukoja liikmed on informeeritud töörühmas toimuvast ning arengutest. Tunnetan enda vastutust ning oleme nõukojas leppinud kokku, et me ei aruta, mis kliinikumi juhtkonnas isiklikul tasemel on toimunud või toimub, kuna see on kliinikumi juhtorganite otsustada ja nende siseasi. Kuid me oleme valmis andma oma seisukoha, missugune areng oleks eelduslikult parim just patsientide vaatevinklist lähtudes. Keegi meist ei pretendeeri lõplikule tõele, vaid selgele juhtimisele kõikidel tasanditel, mis lõppkokkuvõttes teenib ka patsientide huve. Tahaksin siinjuures esile tuua suure positiivse nihke üleüldises ravikorralduses just patsiendikeskse lähenemise esiletõstmisest toimuva insuldiprojekti raames. Tulevikus kujuneb kindlasti nii struktuuri- kui juhtimisreformi edukal elluviimisel üheks oluliseks põhimõtteks patsiendi loogiline ja planeeritud raviteekond nii kliinikumi sees kui ka väljaspool kliinikumi.

Milliste mõtetega läheb patsientide nõukoda vastu uuele tööperioodile, mis algab septembris?
Traditsiooniline vastus oleks, et ikka ainult heade mõtetega. Jätkame juba püsitatud teemadega. Ühtlasi tahaksin julgustada patsiente ja kliinikumi töötajaid, et lisaküsimused patsientide nõukoja kohta ja soovitused teemapüstitusteks on oodatud e-posti aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

Kliinikumi Leht

*Kliinikumi patsientide nõukotta kuuluvad Donald Kiidjärv (esimees), Kadri Tammepuu (Eesti Patsientide Liidu esindaja), Kaili Lellep (Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu esindaja), Heino Seljamaa, Kersti Urbala, Jüri Ginter, Jane Patlep, Margi Laurits, Triin Paaver, Rita Anton-Lauga, Mirt Kruusmaa, Katrin Nugis. Nõukoja koosolekud toimuvad iga kahe kuu järel ning sisendeid selleks kogutakse nii nõukoja liikmetelt kui ka kliinikumist.
Kliinikumi patsientide nõukoja kokkuvõtted on avaldatud kliinikumi kodulehel https://www.kliinikum.ee/patsiendile/patsientide-noukoda/.

Dr Andres Kotsar, ravijuht: „Meil on väga hea meel selle üle, et kliinikumi strateegilist prioriteeti – „patsiendikesksuse saavutamist“ toetab patsientide nõukoda. Kuigi eeldasime, et esimene hooaeg kulub nõukojal suuresti sisse elamisele ja kliinikumi tööprotsessidest aru saamisele, siis tegelikkuses on nende poolt arutatud teemade ja ettepanekute hulk juba suur ning edasised plaanid veel suuremad.

Patsientide nõukoja liikmed jagasid ka eriolukorra perioodil oma isiklikke kogemusi ja tegid ettepanekuid sõnumiteks, mida patsiendid sellel ajal vajasid. Näiteks oli kliinikum esimene raviasutus, kes kiirelt reageeris ja koostas kodulehel spetsiaalse COVID-19 erilehe, arvestades seal ka patsientide nõukoja soovitusi.“