Töötajate rahulolu-uuringud annavad väärtuslikku infot organisatsiooni kohta. Oluline on teada töötajate arvamusi, kas meie organisatsioon on parim koht töötamiseks ning millised valdkonnad vajavad muutmist või täiendamist (juhtimine, motivatsioon, kommunikatsioon jne). Selleks, et oma töötajaid hoida, on vaja teada põhjuseid, miks inimesed meil töötada tahavad ja mis motiveerib neid seda tegema.

Tartu Ülikooli Kliinikumi haiglates viidi läbi töötajate rahulolu uuring 2019. aasta novembris-detsembris. Kõigil töötajatel oli võimalus osaleda, vastates veebiküsitlusele (haigla kasutajatunnusega töötajatele saadeti meilile küsitluse link) või täites paberankeedi (täidetud ankeedid koguti kinnisesse kogumiskasti). Küsitluse läbiviimine ja andmeanalüüs oli anonüümne. Lõuna-Eesti Haigla küsitlusankeet erines veidi ülejäänutest, mistõttu ei kajastu andmed viimases parendusmeetmete tabelis.

Uuringus käsitleti nelja teemavaldkonda – üldine rahulolu tööga seotud erinevate teguritega, tööelu ja töökorraldus, vahetu juhtimine ning töökiusamine. Töötajatel oli võimalus anda ka täiendavat tagasisidet, teha ettepanekuid ja kommenteerida igat teemavaldkonda vaba tekstina ning seda kasutas suur osa vastajatest.

Kokku osales uuringus 1 770 töötajat, kliinikumist 1 379 ehk 29% töötajatest, Põlva haiglast 175, Valga haiglast 106 ja Lõuna-Eesti haiglast 110 töötajat.

Töötajate üldine rahulolu
Uuringu tulemused näitasid, et töötajate rahulolu ja pühendumine tööle on suhteliselt kõrge, kliinikumis oli väga rahul või pigem rahul 95%, Põlva- ja Lõuna-Eesti haiglas 92% ning Valga haiglas 91% töötajatest, kusjuures Valga haiglas oli väga rahul olevate töötajate osakaal kõige kõrgem, 36%.

Töötajate ametigruppide (arstid, õed-ämmaemandad, hooldajad, muud spetsialistid, tugipersonal) lõikes olid kliinikumis kõige kõrgema rahuloluga tugipersonal (99% väga rahul või pigem rahul), hooldajad (97%) ja õed-ämmaemandad (96%). Arstide rahulolu töötamisega ametigruppide lõikes oli veidi madalam, 87%.

Töötajate rahulolu töötamisega mõjutavad paljud tegurid: töö sisu (ülesanded, kohustused), erialase arengu- ja koolituse võimalused, juhtimine, suhted kolleegidega, töökeskkond, töötasu, täiendavad hüvitised ning ka töötaja enda ootused. Uuringust selgus, et töötajad olid kõige rohkem rahul oma töö sisuga. Kliinikumis oli oma töö sisuga rahul (väga rahul või pigem rahul) 88%, Lõuna-Eesti Haiglas 85%, Põlva Haiglas ja Valga Haiglas 83% küsitletutest. Samuti oli rahulolu kõrgem kliinikumi juhtimisega ja informeeritusega eesmärkidest ning tulemustest. Rahulolu oli mõnevõrra madalam aga töökeskkonnaga, töö tasustamisega ning täiendava heaoluga. Töötajatele korraldatud üritustega, spordivõimalustega ja muude toetustega oli rahul 41% kliinikumi, 46% Valga haigla ja 49% Põlva haigla küsitluses osalejatest.

Töötasuga oli kliinikumis väga rahul ja pigem rahul 59% vastajatest, kusjuures kliinikute lõikes ja töötajate grupiti (arstid, õed, hooldajad, jm spetsialistid, tugipersonal) olid vastamises suured erinevused. Oli ka üksuseid, kus kõik vastajad olid töötasuga rahul ning ka neid, kus rahulolematus oli suurem.

Tagasiside kommentaarid tõid välja, et tööandja peab töötajate motiveerimiseks pöörama lisaks töötingimustele ja -tasule oluliselt rohkem tähelepanu nii-öelda pehmetele väärtustele nagu näiteks sporditoetused ja ühisüritused.

• Puudub spordi tegemise võimalus ja puudub ka sporditoetus. Palun hakake töötajate sportimist ja aktiivset eluviisi toetama!
• Ootaks rohkem ühisüritusi, kuhu on kaasatud mitte ainult arstid vaid ka hoolduspersonal. See liidab ühtseks meeskonnaks, kellel on ühine eesmärk
• Kliinikum, kes peaks olema tervise edendaja ja suuna näitaja, peaks toetama oma töötajaid ja kompenseerima spordiga tegelemise
• Parkimine peaks olema töötajatele korraldatud soodustingimustel. Mingi eelis võiks ikka töötajatel parkimise suhtes olla.
Suhteline rahulolu erinevate tegurite osas oli kõigis kliinikumi haiglates sarnane, st näitajate omavaheline paremusjärjestus rahulolu taseme järgi oli peaaegu sama, mis kliinikumis.

Tööelu ja -korraldus
Uuringu tulemused kinnitasid, et enamus töötajaid teavad täpselt oma tööülesandeid, saavad tööl oma oskuseid ja teadmisi rakendada, saavad tööks vajalikku informatsiooni ning tulevad tööle hea meelega. Hea meelega tuleb kindlasti tööle 42% Valga haigla, 35% kliinikumi, 34% Lõuna-Eesti haigla ja 31% Põlva haigla töötajatest.

Rahulolu oli madalam ja parandamist vajab aga koostöö nii üksuste-siseselt kui ka üksuste-vaheliselt. Kliinikumi ja tütarhaiglate vahelist koostööd hinnati üldiselt hästi, väga rahul oli 12% ja pigem rahul 70%, kuid ka selles osas on arenguruumi.

Kommentaarid töötajatelt:
• Tööle tulemise teeb väga meeldivaks suurepärane kollektiiv ja hea tiimitöö ning õhkkond osakonnas
• Enamus kolleege on toredad ja töö huvitav, see motiveerib igal hommikul taas tulema
• Kliinikusiseselt võiks olla rohkem koostööd ja üksteise toetamist
• Kliinikute ja teenistuste vahel on endiselt tunda, et igaüks toimetab oma eesmärkide ja tegevuste kallal
• Arstidel on pidevalt mujal väljaspool osakonda kohustusi ja lisatöökohad, mis segavad osakonna tööd ja jätavad patsiendid tihtipeale unarusse, lisaks suurendab see õdede töökohustusi
• Arusaamad, mis ühes kliinikus on iseenesest mõistetavad on teises kliinikus arusaamatud. Tööülesanded peaks olema selgelt sõnastatud ja kõigil samasugused

Tagasiside vahetu juhi kohta
Juhtimine mõjutab töömotivatsiooni, töösse pühendumust ja selle tulemuslikkust. Vahetust juhist sõltub tööõhkkond ja töötajate töötulemused. Kliinikumi töötajate vastuste alusel püstitasid nende vahetud juhid arusaadavaid eesmärke ja ülesandeid ning selgitasid neid piisavalt (83% vastas kindlasti jah või pigem jah).

Samuti jagavad juhid õiglaselt tööülesandeid ning tagavad meeldiva ja toetava tööõhkkonna. Arstide ja õdede hinnangud oma juhtide kohta olid üsna ühesugused.

Töötajad pidasid juhtide puuduseks kõige enam oskust ja tahet anda tagasisidet töö kohta ja tunnustada hea töö eest. Kliinikumis leidis 29% vastanutest, et vahetu juht ei anna piisavalt tagasisidet nende töö kohta. Valga haiglas oli vastav näitaja 30%, Lõuna-Eesti haiglas ja Põlva haiglas 36%.

Kommentaarid töötajatelt vahetu juhi kohta:
• Olen oma juhtidega väga rahul. Alati on võimalus tööalaseid probleeme arutada ja leida koos lahendus
• Juhid on väga toetavad
• Vahetu juht loob osakonnas pingeolukorra, kus on väga raske tööle keskenduda. Tööjaotus on ebaõiglane. Iial pole kuulda kiitust, kõik on ainult halvasti
• Juhi käest kuuleme pigem tagasisidena seda, mis on valesti, mitte seda, mida oleme teinud hästi
• Kui tööõhkkond sõltub vahetu juhi heast või halvast tujust, siis see teeb töötamise oluliselt stressirikkamaks
• Olen oma juhtidega väga rahul. Alati on võimalus tööalaseid probleeme arutada ja leida koos lahendus. Juhid on väga toetavad

Töökiusamine
Töökiusamine pole sugugi harv probleem ning selle osas töötajate tagasiside ja arvamused antud küsitluses olid olulised. Töökiusamine võib tähendada halvustavate märkuste tegemist, kuulujuttude levitamist, kolleegi kulul naljatlemist, tööks vajaliku info varjamist, ähvardamist, pealekaebamist jne. Tagasiside kommentaarid näitasid, et töökiusamist tunnetavad ja hindavad töötajad väga erinevalt, näiteks ebaeetilist käitumist erinevate ametigruppide vahel toodi välja ka töökiusamisena.

Küsitlustulemuste analüüs näitas, et 17% küsitletutest kliinikumis on või pigem on viimasel aastal kogenud töökiusamist oma igapäevases töös, Põlva haiglas vastavalt 28%, Valga haiglas 23% ja Lõuna-Eesti haiglas 14% vastanutest. Ainult 50% vastanutest ütles kindlalt, et nad ei ole kogenud töökiusamist.

Töötajad kommentaarid töökiusamise kohta:
• Töökiusamine ei tohiks olla aktsepteeritav. Kõik teavad, aga keegi midagi ette ei võta, kuna kiusab inimene aste kõrgemal
• Probleemiga ei viitsita tegeleda ja lihtsam on maha vaikida ja oodata kuni olukord ise rahuneb
• Olen kogenud töökiusamist vanemõe poolt, mille tõttu vahetasin ka osakonda
• Minu töögraafik on tehtud nii, et ma ei saa lõunat süüa
• Mõne arstiga on koostöö äärmiselt ebameeldiv, patsientide ees alavääristatakse õde
• Kõige häirivam on osakonnas vanemate kolleegide pidev halvustav ja ebakollegiaalne suhtumine noortesse
• Teatud arstid vajaksid suhtlemiskoolitust

Küsimusele, mis on Teid viimasel aastal rõõmustanud, vastati väga erinevalt. Toodi välja palju ilusaid ja töös olulisi asju, kuid oli ka vastajaid, kes töös midagi rõõmustavat ei näinud. Kokkuvõttes rõõmustab töötajaid:
• Hea töökeskkond, head kolleegid
• Patsientide tagasiside minu tööle
• Hästi toimiv meeskonnatöö enamiku õdede-arstide-põetajate vahel
• Ilusad ruumid, uued hooned
• Tore ja toetav kollektiiv, osakonnasisene koostöö. Toetav ja konkreetne vahetu juht
• Uus juhtkond
• Noored kolleegid, väga lennuka mõtteviisiga ja innovaatilised
• Ühisürituste korraldamine juhtkonna poolt
• Väike palgatõus

Parendusmeetmed
Töötajate rahulolu-uuringu tulemusena saame välja tuua olulised valdkonnad ja tegurid, millega tegeldes ja muudatusi rakendades saame rahulolu tõsta. Parendustegevuste leidmiseks on kasutatud korrelatsioonanalüüsi ning leitud seosed madalamate hinnangutega tegurite ja üldise rahulolu vahel.

Töötajate rahulolu tulemuste analüüs tehti ka üksuste lõikes ning kõik kliinikumi kliinikud ja teenistused ning tütarhaiglate (Valga haigla ja Põlva haigla) osakonnad said kokkuvõtte oma tulemuste osas. Iga üksus saab tulemusi võrrelda haigla näitajatega ning teha järeldused, millised on nende olulised tegurid rahulolu taseme tõstmiseks. Kuna Lõuna-Eesti küsitlus erines veidi teistest, tegi haigla ise analüüsi ning annab ka selle teemalise ülevaate kõikidele töötajatele.

Täname kõiki töötajaid, kes vastasid rahulolu küsitlusel!

Vaike Soodla, analüüsi- ja kvaliteediteenistuse vanemspetsialist
Merje Tikk, analüüsi- ja kvaliteediteenistuse direktor