Detsembris osalesid dr Terje Arak ja dr Madis Rahu kliinikumi arendusfondi toel Marseille’s regeneratiivset meditsiini ja kirurgiat hõlmaval teoreetilisel kursusel ning sellele järgneval teaduskonverentsil 17th Annual IFATS (International Federation for Adipose Therapeutics and Science). Esimene rahvusvaheline IFATS konverents toimus 2003. aastal ning on iga-aastase üritusena kaasanud üha arvukamalt nii klinitsiste kui teadlasi. Sel aastal oli osalejaid 39 riigist.
Tänavusel konverentsil anti ülevaade arengutest nii laboriuuringute kui ka kliiniliste protseduuride valdkonnas ning tutvustati ravitulemusi rasvkoe ja selle fraktsioonide siirdamisel erinevate diagnooside korral.
Töörühmade sessioonil oli kõigil osalejatel võimalus valida enim oma huvidele vastav töögrupp. Dr Arak keskendus näo ja labakäe piirkonna pehmete kudede deformatsioonide ravivõimalustele.
Hetkel kasutatakse rasvkoe siirdamist kliinikumis plastikakirurgias nii pehmekoe defektide mahu korrigeerimiseks kui erinevate koemuutuste regeneratsiooni parandamiseks, sh erineva etioloogiaga armid, pehmekoe kontraktuurid, neurotroofilised haavandid, kiirituskahjustused, pehmekoe fistlid jne. Lõviosa lipofillingu patsientidest pöördub plastikakirurgi vastuvõtule rindade rekonstruktsiooniks ja rindade arenguhäirete raviks. Kogemus on olemas Dupuytren` i kontraktuuri ravis. Esimesed sammud on tehtud kroonilise valu ravis. Tehakse koostööd näo- ja lõualuude kirurgia, veresoontekirurgia ja onkoloogia osakondadega. Esimene rasvasiirdamine regeneratiivsel eesmärgil tehti Tartu Ülikooli Kliinikumis 2012. aastal. Seoses uute tarvikute lisandumisega on Tartu Ülikooli Kliinikumis võimalik kasutada nii milli-, mikro- kui nanorasva.
„Kliinikumi sporditraumatoloogias rasvkoe siirdamist hetkel veel ei kasutata, seega oli konverents heaks võimaluseks neid rakendusvõimalusi uurida,“ kommenteeris Madis Rahu. „Näiteks võiks see ravimeetod olla abiks liikumisaparaadi pehmekoe vigastuste ja degeneratsiooni puhul.“
Ettekandeid rasvkoe siirdamisest oli peaaegu igas meditsiini valdkonnas – neuroloogia (karpaalkanali haigused, seljaaju vigastused, postherpeetiline neuralgia, parkinsonism, autism jne.), ortopeedia (reumatoidartriit, osteoartriit), südame-veresoontekirurgia (südamelihase infarkt, perifeerne isheemia jne.), günekoloogia jt. Paljulubavad tulemused on saadud Renault’ tõve, sklerodermia, Sclerosis Multiplexi ning vulvo-vaginaalsete probleemide korral. „Konverents andis lühikese aja jooksul tervikliku, tänapäevase ja kompaktse info valdkonnas toimuvast,“ kirjeldas konverentsi rolli dr Arak.
Loodud kontaktid on vajalikud edasiste uuringute läbiviimisel ning informatsiooni vahetamisel kolleegidega Belgiast, Taanist, Soomest ja Saksamaalt.
Järgmise sammuna plaanib Tartu töögrupp, kuhu kuulub lisaks ortopeedile ja plastikakirurgile ka rakubioloog ning näo- ja lõualuude kirurg, Eesti-sisese laboriuuringu läbiviimist, mis hindaks kindlate rasvkoe fraktsioonide toimimist ja mõju. „Maailmas on aastaid proovitud protseduure standardiseerida ning leida vastused sellele, millised fraktsioonid millistel puhkudel aitavad ja miks,“ selgitas dr Arak. „Püüame oma uuringud läbi viia üksikute kindlate fraktsioonide osas nii laboratooriumis kui kliinilises meditsiinis. Samuti on plaanis uurida fraktsioonide kombineerimist ja koostoimet.“ „Tahame uurida seda, milliseid fraktsioone saaks üldse kasutada. Rasvkude on hästi mitmekesine, erinevate haiguste raviks kasutatakse erinevaid fraktsioone,“ täiendas dr Rahu.
Uuringute esimeseks järguks taotletakse riiklikku rahastust. Järgmises etapis, kui uuringud jõuavad kliiniliste katseteni, on plaanis kindlasti kaasata rahvusvahelisi partnereid.
Dr Terje Araku ja dr Madis Rahuga vestles Liina Raju