Tartu Ülikooli Kliinikumi ühendlaboris on aasta algusest Erasmus+ programmi raames praktikal välistudengeid nii Portugalist kui Belgiast. Lisaks praktilisele tööle laboris valmib noortel siin ka lõputöö. Noorte praktiseerimist koordineerib ühendlaboris laborispetsialist Aivar Orav, kuid praktika juhendamisse on haaratud ka teised töötajad.
Kogemusi jagab Belgiast Eestisse praktikale tulnud Emily Sannen.
Miks te otsustasite tulla Eestisse praktikale?
Õpin Belgias biomeditsiini meditsiinilisel, mitte farmatseutilisel, suunal. Eesti ei olnud tegelikult mu esimene valik, esimene valik oli Lõuna-Aafrika, aga sinna olin võimalik minna ainult kahel tudengil ja mina olin kolmas. Eesti oli minu teine valik seetõttu, et see pole riik, kuhu ma niisama puhkusele tuleksin. Nägin võimalust tulla siia ja näha riiki teistmoodi.
Millised on teil muljed Eestist?
Mulle meeldib lumi, Belgias ei ole eriti palju lund. Inimesed on kenad, ka siin haiglas on inimesed sõbralikud. Ilm muutub siin tihti, vahepeal sajab, siis on jälle päikseline. Mulle meeldib linna ümbruskond, loodus ja metsad, Belgias ei ole meil neid enam palju.
Lisaks Tartule olen käinud Riias. Mul seisab ees veel paar nädalat praktikat Tallinnas. Loodan näha rohkem Eestist siis, kui mu vanemad mind aprillis külastavad ja auto rendivad. Iga hetk ja päev Eestis on olnud uus kogemus.
Millised on teie muljed aga kliinikumist?
Belgias on meil suurtes linnades suured haiglad ja väikestes linnades väiksemad. Siin on suurtes linnades suured haiglad ja ravi suunatakse suurtesse haiglatesse. See on Belgiast väga erinev. Kliinikum on nii suur, siin võib ära eksida. Esimesel nädalal, kui ma siin olin, olid mul õnneks abiks teised välistudengid Daniella ja Mariana, kes aitasid mul orienteeruda.
Mida olete ühendlaboris teinud?
Olen praktikal kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakonnas, enamus aega sellest kliinilise keemia töölõigus, kus viisin läbi igapäevast kvaliteedikontrolli ning mulle selgitati masinate toimimist ja funktsioone. Nädala olin laboratoorse hematoloogia töölõigus, tegin hematoloogilisi, koagulatsiooni ja uriinianalüüse. Mulle on näidatud peaaegu kõike, mis siin ühendlaboris teha saab. Loodan olla veel nädala mikrobioloogias.
Mida te veel õppida sooviksite?
Tahaksin näha mikrobioloogia võimalusi ja kuidas seda Eestis tehakse. Kõrgkoolis teeme paljusid asju käsitsi, siin on võimalus töötada seadmetega ja neid praktilises töös kasutada. Olen Eestis praktikal veel 2,5 kuud, sellest kliinikumis neli nädalat.
Millised on teie tulevikuplaanid?
Pärast siinset praktikat lõpetan oma õpingud Belgias, pean augustis veel kaks eksamit tegema ning lõpetan ülikooli siis septembris. Tahaksin töötada oma kodu lähedal haiglas, kas siis mikrobioloogia valdkonnas või teha üldisemat laboritööd.
Kommentaar
Mida teie, Aivar Orav, spetsialistina noorte praktikale võtmisest kasu saate?
Emily ja portugali tudengid teevad siin ka oma lõputööd. Lõputööd rakenduskõrgharidusõppes on tavaliselt praktilise suunaga ja valitud teemad osa minu igapäevasest tööst. Lõputöö juhendamiseks pean ise süvendatult materjali läbi töötama, see annab õppimise impulsi mulle endale, aga samal ajal materjal, mida üliõpilased koguvad ja mida me läbi töötame ning seminari vormis arutame, on samuti väga väärtuslik. Välistudengite puhul on kindlasti oluline väliskontaktide loomine: me suhtleme küll tudengiga siin, aga samal ajal ka tema juhendajaga. Nad on meie kolleegid Euroopas, kellega saame ka tulevikus koostööd teha.
Kuidas iseloomustaksite Emilyt ja siia tulnud portugali noori?
Neil on väga hea ettevalmistus, nad oskavad lennult arvutada lahuste kontsentratsioone ja käeline oskus on laitmatul tasemel. Emily kohandub väga kiiresti, hakkab peaaegu kohe iseseisvalt tööle. Tal on hea pealehakkamine, pole olnud olukorda, millega ta poleks hakkama saanud.
Siia tulnud noortel on väga pikk praktika Eestis, nende praktika on teisiti ülesehitatud kui Eestis. Eestis on bioanalüütikute kõrgkooliväline praktika jaotatud alates esimesest kursusest lühematele perioodidele, et üliõpilane saaks praktilist õpet järk-järgult seostada õpetatavaga, mis muutub õppe arenedes keerukamaks. Kõrgkooliväline praktika on ülesehitatud just selliselt vastavalt üliõpilaste ja õppejõudude tagasisidele. Väga oluline on siinkohal, et üliõpilane mõistaks juba esimesel semestril, milline töö ja keskkond teda ees ootab, et ta saaks vajadusel oma valikut aegsasti muuta.
Mida tahaksite veel lisada?
Üliõpilaste õpetamine oma töö kõrvalt on lisakoormus laboritöötajatele, eriti veel kui tuleb õpetada võõrkeeles. Praktikantide õpetamisega oleme me ju üldiselt harjunud, kuna Tartu Tervishoiu Kõrgkool saadab meile meie oma üliõpilasi regulaarselt ja tuleb ka teisi huvilisi, nii arstiõppest kui ka mõnelt loodusteaduse õppekavalt n-ö „tutvumispraktikale“, kelle jaoks meil on olemas lausa oma õppeprogramm. Meie kogemus on positiivne ning olgugi, et end tuleb uute teemadega kurssi viia ja oma igapäevasest rutiinist välja tulla, on õppimise moment kindlasti positiivne.
Liina Raju