Astma on kõige sagedasem lapseea krooniline haigus, mis võib alata juba imikueas. Tegemist on kroonilise hingamisteede põletikuga ja sellest tekkivate haigusnähtudega. Hingamisteede ülitundlikkuse tõttu tekivad köha ja bronhiobstruktsioon, mis taandub iseenesest või raviga. Kui esimestel eluaastatel jääb peale respiratoorsete infektsioonide põdemist pikemaks ajaks püsima köha, diagnoositakse kas hingamisteede ülitundlikkust või korduvate bronhiobstruktsioonide tekkimisel ka juba mitteallergilist astmat. Ülitundlikkuse teke aeroallergeenidele astmale iseloomulike kaebuste olemasolul tähendab aga juba allergilise astma olemasolu, mis vajab põletikuvastast ravi kas inhaleeritavate hormoonide või leukotrieeni retseptori antagonistidega. Sensibiliseerumine tolmulestadele, lemmikloomade allergeenidele tekib sageli eelkoolieas, kuid võib välja kujuneda ka ülitundlikkus õietolmude suhtes. Kui varem tekkis õietolmuallergia põhiliselt koolieas ja noortel täiskasvanutel, siis praegu tuleb küll öelda, et pollinoos sageneb jõudsasti ja avaldub aina nooremas eas. Regulaarse põletikuvastase raviga on võimalik ära hoida astma ägenemisi, vältida erakorralisi pöördumisi haigla vastuvõttu ning ka hospitaliseerimisi. Astma õigeaegse diagnoosimise ja raviga vähenevad haigusega seotud otsesed ja kaudsed kulud, vanemad ei pea töölt puuduma, lapsed saavad käia lasteaias ja koolis, olla füüsiliselt aktiivsed ning oluliselt paraneb nende elukvaliteet.
Ülemaailmse tervishoiuorganisatsiooni deklaratsioonis peetakse väga oluliseks epidemioloogiliste uuringutega allergiahaiguste tõelise levimuse kindlakstegemist, keskkonna uuringuid ja õhusaaste vähendamist, allergiahaigete diagnoosimise ja raviga tegeleva meditsiinipersonali kättesaadavust, allergiahaiguste ja astma ravi kliinilise ekspertiisi suurendamist ning üldise teadlikkuse suurendamist allergiahaigustest ja astmast ning preventiivsete strateegiate arendamist.
Ida-Virumaal 30 aastat tagasi tehtud uuringu alusel oli seal elavate laste haigestumus 1,3 korda kõrgem vabariigi keskmisest ja kopsumaht 1,1 korda väiksem kui teistes Eesti piirkondades elavatel lastel (Etlin, 1989). 1990ndate alguses hinnati kompleksselt Kohtla-Järvel ja Jõhvis elavate eelkooliealiste laste terviseseisundi kliinilis-immunoloogilisi näitajaid ning õhusaaste mõju haigestumuse tasemele ja struktuurile. Üldhaigestumus ja respiratoorsetesse haigustesse haigestumus oli Kohtla-Järve koolieelsete lasteasutuste 3–6 aastaste laste seas oluliselt suurem kui Jõhvi linna lastel ja tervisehäireid seostati elamisega ökoloogiliselt ebasoodsas piirkonnas (Tefanova jt 1993).
15 aastat tagasi Narvas, Elvas, Pärnus ja Võrus tehtud koolilaste võrdleva uuringu alusel oli Narvas elavatel 5.–12. klassi õpilastel astmat sagedamini kui teistes piirkondades (vastavalt 6,8%, 4,6%, 4,15% ja 3,3% ) ning tunduvalt sagedamini esines vilistavat hingamist (14,5%), õhupuudust (14,5%) ning külmetushaiguste järel üle kahe nädala kestvaid köhahooge (18,9%). Astma oli aladiagnoositud kõigis neljas linnas (Vasar jt 2011).
Terviseameti projekti raames viidi põlevkivisektori tervisemõjude hindamiseks Ida- ja Lääne-Virumaal 2014–2015 nelja kuu jooksul läbi tuhande lapse uuring.
Uuringusse kuulusid 3. ja 4. klasside õpilased 21 koolist – 18 kooli Ida-Viru maakonnast ja 3 kooli Lääne-Viru maakonnast ning tulemusi võrreldi kaks aastat varem Tartus ja Tartu maakonnas sama metoodikaga tehtud 500 lapse uuringu tulemustega (SINPHONIE – Schools Indoor Pollution and Health: Observatory Network in Europe). Uuringute läbiviimiseks oli saadud nõusolek Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komiteelt. Tehtud on ka keskkonnauuringud, kuid need jätkuvad ja käesolevas lühiülevaates seda ei analüüsita.
Uuringus osalemiseks andsid nõusoleku 72% uuringusse kutsutud lastest ja nende vanematest ning vastatud küsimustikud saadi 64%-lt. Küsiti põdemiste kohta esimestel eluaastatel, hingamisteede kaebuste kohta viimasel aastal, nende seose kohta külmetushaigustega, astma diagnoosi, hoogude esinemise, ravimite kasutamise ning allergilise nohu, toiduallergia ja nahalöövete kohta. Lisaks spirograafia uuringutele tehti eosinofiilse põletiku hindamiseks väljahingatavas õhus lämmastikoksiidi mõõtmine (FeNO) kasutades Niox Mino aparaati.
Uuringus osalenud lastest olid 98% vanuses 9–10 aastat, piirkonniti laste demograafilised andmed ei erinenud, tüdrukuid oli veidi rohkem kui poisse (52% vs 48%), ülekaaluliste või rasvunute osakaal oli tüdrukute hulgas 29% ning 36% poiste seas. Arsti diagnoositud astmat oli Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa lastel ühepalju (vastavalt 12,8% ja 10,1%), kuid seda oli tunduvalt rohkem kui Tartumaal elavatel lastel (7,2%). Viimase aasta jooksul oli öise kuiva köha episoode ilma viirushaiguseta olnud tunduvalt sagedamini Ida-Virumaal elavatel lastel võrreldes Lääne-Virumaal ja Tartumaal elavate lastega (vastavalt 23,7%, 16,0% ja 5,9%) ja elu jooksul oli olnud vilistavat hingamist vastavalt 21,5%, 23,3% ja 10,3%-l lastest. Allergilist nohu oli samamoodi kõige sagedamini Ida-Virumaal (35,3%), võrreldes Lääne-Virumaal (24,6%) ja Tartumaal (13,8%) elavate lastega.
Kõrgeks hinnati FeNO sisaldust alates 30 ppb (parts per billion) ja Ida-Virumaal oli kõrge FeNO väärtusega 15%, Lääne-Virumaal 8,3% ning Tartumaal 4,2% lastest. Kõrge FeNO väärtusega, kuid astma diagnoosita laste osakaal oli oluliselt kõrgem Ida-Virumaal (11,2%), võrreldes Lääne-Virumaal (4,2%) ja Tartumaal elavate lastega (4,9%).
Kokkuvõtteks: Hingamisteede sümptomeid ja astmat on Ida-Virumaal elavatel lastel sagedamini kui teistes Eesti piirkondades elavatel lastel, kus on tehtud võrdlevaid uuringuid. Igal kuuendal lapsel on hingamisteede eosinofiilse põletiku marker normist kõrgem. Pikki kuiva köha perioode ja vilistavat hingamist ning kõrgeid FeNO väärtusi on sagedasti ka nendel lastel, kellel ei ole astmat seni diagnoositud.Eelnevast võib järeldada, et lisaks suuremale astma ja allergilise nohu levimusele ning alaravimisele on need haigused Ida-Virumaal sageli ka diagnoosimata.
Oluline on probleemi teadvustamine perearstide hulgas, kes suunaksid hingamisteede sümptomitega patsiente sagedamini uuringutele. Jätkuvalt on vaja allergiateemalisi koolitusi selles piirkonnas. Oleks väga hea, kui selles piirkonnas töötaksid 1–2 lastega tegelevat allergoloogi-pulmonoloogi.
Kaja Julge
Lastekliiniku laste ja noorukite allergiahaiguste keskus
Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituut