HELIOS Klinikum Berlin-Buch paikneb Berliini kirdeosas, umbes 18 kilomeetri kaugusel kesklinnast roheluserikkas ja rahulikus linnaosas. Kliinikum on üks suurimatest ja kaasaegsetest haiglatest Saksamaal, mis aastas pakub statsionaarset ravi umbes 4 8000 patsiendile ja ambulatoorset ravi ligi 13 0000 patsiendile. Tegemist on ühega 111-st Saksamaa HELIOS Haiglate võrgustikku kuuluva kliinikumiga. HELIOS Klinikum Berlin-Buch koosneb 26 osakonnast ja mitmest spetsialiseeritud meditsiinikeskusest, mis pakub patsientidele multidistsiplinaarset ravi.
Kliinikumi laste- ja noorukite kirurgia osakonda juhib professor Klaus Schaarschmidt, kes on andnud suure panuse laste endoskoopilise kirurgia arengusse. 1995. aastal sai professor Mikulicz-Kelling nimelise auhinna endoskoopilise kirurgia praktiliste ja teadussaavutuste eest. Professori peamisteks uurimisvaldkondadeks on olnud: laste endosonograafia, rindkere deformatsioonide (pectus excavatum/carinatum) korrigeerimine torakoskoopilise kontrolli all, laparoskoopiline hemisplenektoomia, laparoskoopiline splenopeksia retroperitoneaalsse taskusse (rändpõrna korral), gastroskoobi abil teostatav Thal hemiplikatsioon gastroösofagaalse refluksi korral lastel jm.
Käesoleva aasta maikuus Tartus toimunud XIV Balti Lastekirurgide Assotsiatsiooni konverentsil esines professor K. Schaarschmidt loenguga, mis oli pühendatud vastsündinute teatud kongenitaalsete väärarendite torako- ja laparoskoopilisele korrektsioonile. Ettekande järel tekkis mul huvi tema pakkumise vastu osaleda külalisarstina Berliini HELIOS kliinikumi töös ja võtta osa professori ja tema kolleegide poolt tehtavatest endoskoopilistest protseduuridest. Tänu Tartu Ülikooli Kliinikumi arendusfondi rahalisele toetusele, õnnestuski mul novembris külastada Berliini HELIOS haiglat ja töötada nelja nädala jooksul koos laste- ja noorukite kirurgia osakonna arstidega.
Ammu on teada, et imikud ja väikesed lapsed ei ole mitte täiskasvanud miniatuuris, vaid organismid, mis erinevad täiskasvanutest ealiste anatoomilis-füsioloogiliste iseärasuste poolest. Vastavat väidet peab ilmtingimata meeles pidama nii laste endoskoopilisi protseduure planeerides kui ka teostades. Imikutel ja väikestel lastel on suhteliselt lühike ja lai kõhuõõs võrreldes suuremate lastega. Vastav anatoomiline iseärasus püsib tavaliselt kuni lapse 7-aastaseks saamiseni ja sageli raskendab adekvaatset juurdepääsu sihtelundini. Lisaks nõuab mõõdukas kõhuseina paksus hoolikat laparoskoopiliste portide asetamiskohtade valikut, et saada võimalikult palju ruumi ohutu ja tulemusliku protseduuri läbiviimiseks. Teiselt poolt loomulikult peab operatsiooni õnnestumiseks kasutama lapse füüsilisi omadusi arvestatavaid töövahendeid, rääkimata protseduuri läbi viiva meeskonna asjakohaste teadmiste olemasolust. Kahjuks ei leidu enamasti erialastes raamatutes ega publikatsioonides autorite poolt läbi viidud operatsioonide üksikasjalikku kirjeldust. Arvestades eelöeldut, on minu arvates kasulik oma silmaga vaadata, kuidas kogenud kolleegid protseduure teevad ja milliseid töönippe kasutada, et hõlbustada operatsiooni erinevaid etappe. Samuti, milliseid instrumente kasutades hoitakse ära intraoperatiivsete tüsistuste teke ja minimaliseeritakse võimalikud operatsioonijärgsed tüsistused. Lisaks, kuidas käsitletakse võimalikke operatsioonijärgseid tüsistusi.
Minul õnnestus nelja nädala jooksul assisteerida mitmetel torako- ja laparoskoopilistel operatsioonidel (sh kongenitaalse diafragmaalsonga likvideerimine, kloaka rekonstruktsioon, mesenteeriumi tuumori resektsioon, hemisplenektoomia, lehter- ja andurrinna korrektsioon), kust omandasin enda jaoks mõned nipid, mida me saame kasutada tulevikus Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekirurgias endoskoopiliste protseduuride käigus. Mulle jäi silma operatsioonitoa õdede valmidus võimalikeks ootamatuteks situatsioonideks operatsiooni ajal. Vajalikud instrumendid ja tehnika olid kohe kättesaadavad ja töövalmis. Operatsioonisaalis oli alati tunda ja näha meeskonna tööd, arstid ja õed suhtlesid omavahel sõbralikult ja lugupidavalt ning suhtumine üksteisesse oli arvestav ja toetav.
Saksamaa kolleegid, nagu ka kliinikumi kirurgiakliiniku lastekirurgia osakonna arstid, viivad oma igapäevases töös läbi erinevat tüüpi operatsioone ja protseduure lastel (urogenitaalse patoloogia likvideerimine, kõhueesseina kirurgiliste haiguste likvideerimine, traumatoloogilised operatsioonid, mädaste kirurgiliste infektsioonide ravi, nahamoodustiste käsitlus jne). Väga meeldiv ja kasulik oli vahetada teise riigi kolleegidega kogemusi ja teadmisi erinevate kirurgiliste haiguste ravi kohta.
Erinevalt meie haiglast hakkavad HELIOS Kliinikumis tööpäevad pool tundi varem ja esimene patsient on enamasti täistunniks kirurgiliseks protseduuriks valmis. Operatsioonidevahelised pausid on võimalikult lühikesed. Hommikused konverentsid on osakonnasisesed ja kestavad umbes 30–40 minutit. Selle aja jooksul peatutakse väga põhjalikult eelneval tööpäeval saabunute erakorraliste haigete käsitlusel, lisauuringute vajadusel ja planeeritakse edasine ravi. Samuti arutatakse läbi päeva operatsiooniplaan ja planeeritavad kirurgilised tegevused. Kord nädalas osaleb lastekirurgide hommikusel konverentsil ka radioloog, kellega koos arutatakse problemaatilistele (sh ambulatoorsete) patsientidele tehtud uuringute piltide üle ning tehakse edasised plaanid täpsustavate uuringute ja ravi osas.
Minu tööpäevad möödusid enamasti operatsioonitoas, kuid mõnel päeval õnnestus osa võtta ka lastekirurgia osakonnas tehtud patsientide visiitidest. Osakonna palatid on mõeldud kahele patsiendile või viibib seal väike lapspatsient koos hooldajaga. Erinevalt meist tehakse otsused haige edasise ravi osas visiidil osalevate kirurgide ja residentide poolt, mitte ilmtingimata patsienti opereerinud kirurgi või raviarsti poolt. Patsiendi haigusloo dokumentide, uuringute tulemuste ja vereanalüüside vastustega saab tutvuda palatist lahkumata tänu portatiivsetele arvutitele. Kõik otsused fikseeritakse haiguslukku koheselt. Suures plaanis võib öelda, et haigete käsitlus Saksamaal sarnaneb meie omale lastekirurgia osakonnas.
Kuu aega kestnud Berliini HELIOS Kliinikumi külastus oli töörikas ja minule kui noorele lastekirurgile väga kasulik. Sain mitte ainult jälgida kolleegide poolt tehtavate endoskoopiliste operatsioonide sooritamist, vaid ka aktiivselt nendest osa võtta. Ma loodan siiralt, et saan omandatud teadmisi ja oskusi edaspidi kasutada meil Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekirurgia osakonnas ja jagada neid ka oma kolleegidega.
Jekaterina Nerman
Lastekirurgia eriala arst-õppejõud