Kliinikumi naistekliiniku vanemarstid-õppejõud Anne Kirss, Pille Soplepmann ja Fred Kirss ning hematoloogia-onkoloogia kliiniku vanemarst-õppejõud Jaan Soplepmann olid kutsutud oktoobrikuus üheks nädalaks Gruusia pealinna Tbilisisse, et jagada Tartu Ülikooli Kliinikumi ravitöö kogemusi.
Haigla, kus kliinikumi arstid viibisid, kannab nime Open Heart General Hospital ja 5th Clinical Hospital. Nimest nähtub, et haigla on moodustatud kahest juriidilisest isikust, mis tulevikus plaanib koonduda üheks. Haigla peadirektoriks on meditsiinidoktor David Khazaradze ning tegevdirektoriks Tartu Ülikooli vilistlane dr David Mikeltadze. Arstihariduse omandamise ajal ülikoolis kohtus dr Mikeltadze ühtlasi enda tulevase abikaasa dr Nana Kvernadzega, kel olid Tartus samuti käsil arstiõpingud. Noored armusid ja abiellusid. Eestis loodud Gruusia pere on äärmiselt uhke, et ka nende tütar Iveta Mikeltadze lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduse 2016. aastal. Iveta unistuseks on astuda Tartu Ülikooli sünnitusabi ja günekoloogia residentuuri. Tartu Ülikoolist saadud väga hea arstiharidus ning usaldus Tartu arstide teadmiste ja oskuste vastu oli dr David Mikeltadze sõnul peamiseks põhjuseks, miks ta meie arstid enda haiglasse kutsus.
„Gruusia tervishoiusüsteem on korraldatud teisiti kui Eestis,“ selgitab dr Jaan Soplepmann. „Sealsetest haiglatest 97% on erahaiglad ning vaid 3% ülikooli- või munitsipaalhaiglad. Ravi maksumusest peab patsient ise tasuma 30%, ülejäänud 70% katab riik. See on suur edasiminek, kümmekond aastat tagasi maksid patsiendid kogu enda ravi ise kinni,“ kirjeldab dr Soplepmann. Ta rõhutab, et praegune olukord on oluliselt suurendanud patsientide võimalusi saada ravi ning läbi riigi sotsiaalteenuste on vähekindlustatud Gruusia elanikel võimalik taotleda ka kuni 100% riigipoolset ravikulude katmist.
Kliinikumi arste võõrustanud meditsiinidoktor David Khazaradze ja dr David Mikeltadze poolt juhitud haigla on ostetud riigi oksjonilt 2012. aastal. „See maja oli väga halvas ja kõledas tondilossi meenutavas seisus, kus funktsioneeris küll sünnitus- ja kirurgia osakond, ent ülejäänud 1980ndatel ehitatud maja oli täiesti amortiseerunud ja tühi,“ räägib dr Fred Kirss. Maja renoveerimiseks on võetud väga suur summa laenu ning protsess on jõudnud sinnani, et haiglas töötavad erakorralise meditsiini, üldkirurgia, traumatoloogia-ortopeedia, näo-lõualuukirurgia, neurokirurgia, sünnitus- ja günekoloogia, vastsündinute internsiivravi, üldintensiivravi, kardioloogia, kardiointensiivravi, interventsionaalkardioloogia, kardiokirurgia, neuroloogia, psühhiaatria osakonnad ning polikliinik. Viiekorruselises kahe tiivaga haiglas on kokku 220 voodikohta ning haigla teeninduspiirkonda kuulub ligikaudu 500 000 elanikku.
Kuna ravitöö osas on võetud eesmärgiks vastata Euroopa meditsiiniteenuste standarditele, kutsutakse Gruusiasse väliseksperte erinevatest riikidest, Saksamaalt, Šveitsist ja nüüd ka Eestist. Sügisel käis kliinikumi naistekliinikus õppimas sealse haigla günekoloog Shorena Samushia. „Meid paluti Gruusiasse endoskoopilise kirurgia meetodeid arendama ja õpetama,“ lausub dr Kirss. Ta kinnitab, et grusiinid on äärmiselt suure tahte- ja saavutusvõimega. „Meie meeskond sai Gruusias kasulik olla hüsteroskoopiliste ja laparoskoopiliste operatsioonide läbiviimisel ja õpetamisel. Haiglasse oli just ostetud uus hüsteroskoop ning laparoskoopiliselt oli seni läbi viidud vaid väiksemaid lõikusi,“ selgitavad dr Fred Kirss ja dr Pille Soplepmann. Dr Jaan Soplepmann osales operatsioonidel, intensiivraviosakonna töös, üldkirurgia osakonna visiitidel ja ravitöö planeerimisel. Lisaks aitas ta jälgida ka hüsteroskoobi kokkupanemist ning selle tehnilist toimimist. Dr Anne Kirss koordineeris sisearstina ravitööd kaasuvate haigustega rasedate patsientide jälgimisel, näiteks diabeeti või hüpertensiooni põdevate tulevaste emade puhul. Koos viidi läbi ka ultraheliuuringuid ning hiljem arutleti diagnooside üle. Dr Fred Kirss toonitab, et sealsete arstide arusaam ultrahelist on väga hea. Dr Fred Kirss ise ja dr Pille Soplepmann osalesid nii ambulatoorses kui ka statsionaarses sünnitus- ja günekoloogia osakonna töös. Kuna arstide töös on asendamatu roll ka õendustöötajatel, sai ka sealse haigla operatsiooniõde juhtnööre meie arstidelt, et kliinikumi kogemust ja nõuandeid kohalikes oludes omakorda edasi anda.
Kliinikumi arstid tutvusid külastatud Tbilisi haiglas Eesti osalusega ettevõtte Neo-Est tööga, mis tegeleb reproduktiivmeditsiiniga. Neo-Est ettevõtte teenused on võimaldanud paljudel Gruusia ja ka lähisriikide lastetutel naistel emaks saada. Huvitav on teada, et Gruusias on erinevalt Eestist lubatud naistel saada lapsevanemaks surrogaatema abil.
Gruusias algavad arstide tööpäevad tavaliselt kell 9.30–10.00, mis ilmselt on kujunenud nii seetõttu, et lasteaiad ja koolid avatakse kell 9.00.
„Tööpäeva hommik algas meil haigla direktori kabinetis, kus toimus diskussioon eelmisel päeval tehtu üle ning planeeriti tööd uueks päevaks. Tööpäev lõpeb siis, kui töö on tehtud, mistõttu kestsid ka kliinikumi arstide tööpäevad õhtuni välja,“ selgitab dr Jaan Soplepmann.
Haigla ravitööd puudutavatest headest külgedest ning parandamist vajavatest nüanssidest kirjutavad Tartu arstid Gruusia kolleegidele ka aruande. Tugevustena toovad dr Kirss ja dr Soplepmann välja haiglamaja väga hea renoveerimisjärgse seisukorra, ka palatite sisustus vastab kaasaegsetele nõuetele. Suure lisaväärtustuse annab see, et haigla töötajad on kohusetundlikud, korrektsed ning suhtuvad töösse huvi ja pühendumusega. On oluline, et haiglal on loomisel koostöölepe Tbilisi ülikooliga, et saada juba lähitulevikus üheks õppe- ja residentuuribaasiks. Parandusettepanekutest pälvib enim tähelepanu a- ja antiseptika valdkond ning see, et Gruusia kolleegidel tuleks luua erialati vastavalt lõikuse tüüpidele operatsiooniriistade komplektid.
Gruusia arste, kes on Eestiga seotud, kohtasid meie arstid aga veelgi – ühel päeval külastati Tbilisist 200 kilomeetri kaugusel asuvat Zestafoni linna, kus elab ja töötab vabalt eesti keelt rääkiv dr Kote Bochorishvili. Ta on tegev enda erahaiglas Elite, mille tööd ka kliinikumi arstidele tutvustati. „Dr Bochorishvili on samuti lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ning hindab Eesti haridussüsteemi nii kõrgelt, et üks tema tütar õpib Miina Härma Gümnaasiumis ning teine juba lausa Tartu Ülikooli arstiõppes,“ räägib dr Jaan Soplepmann. „Kui ta Tartus käib, on tal tavaks osa võtta meie korvpallitreeningust, mistõttu osalesin mina omakorda Zestafonis tema korraldatud treeningul.“ Zestafoni külastajad viiakse enamasti vaatama linna lähedal looduspargis leiduvaid kivistunud dinosauruse jalajälgi, mis dr Fred Kirsi sõnul meenutasid inimsuuruse kana jälgi.
Gruusia ja kliinikumi arstide koostöö pole aga lõppenud – peagi saabub naistekliinikusse sealse haigla sünnitus- ja günekoloogiaosakonna juhataja dr Mamuka Nemsadze ning Gruusia meditsiini veelgi kiirema arengu eesmärgil võõrustaksid nad kliinikumi kolleege hea meelega lausa mitmel korral aastas.
Kliinikumi Leht