Kliinikumi kliinilise geneetika keskuses tegutseb toitumisterapeut Siret Saarsalu. Kliinikumi Leht käis uurimas, missugune on toitumisterapeudi töö haiglas.
Palun selgitage alustuseks, mis on toitumisteraapia?
Eestis on toitumisteraapia uus valdkond. See on toitumisteaduse rakendamine tervise edendamiseks ja terviseprobleemidega toimetulekuks läbi toitumise korrigeerimise. Mitmetes riikides on selle eriala esindajad juba aastaid tunnustatud spetsialistid olnud, tehes edukalt koostööd arstide ja teiste tervishoiutöötajatega.
Kuidas jõudsite sellise elukutse valikuni?
Pärast gümnaasiumit astusin Tartu ülikooli keemiat õppima. Magistrantuuris spetsialiseerusin orgaanilisele keemiale, kuid mõistsin, et see pole päris minule. Nii läksingi Saksamaale Hohenheim-i Ülikooli toitumismeditsiini õppima. Lisaks läbisin täienduse Šveitsi ülikoolis ETH Zürich, kus sain lisaks muudele huvitavatele ainetele läbida ka sporditoitumise kursuse. Ka minu magistritöö oli seotud Šveitsiga – viisin läbi riikliku epidemioloogilise uuringu, mille käigus analüüsisin Šveitsi koolilaste ülekaalulisuse esinemissagedust ja selle võimalikke riskitegureid.
Miks asusite tööle just geneetikakeskusesse?
Toitumisterapeut saab palju aidata just kaasasündinud ainevahetushaiguste, aga ka haigusest tingitud kaaluprobleemide, ärritatud soole sündroomi ja muude terviseprobleemide puhul. Näiteks kaasasündinud ainevahetushaiguste puhul on lubatud toiduainete valik väga piiratud ning patsiente tuleb õpetada dieeti pidama. Samal ajal on suureks väljakutseks patsientidele uute maitsete tutvustamine ja harjutamine, kuna ainevahetushaigusega patsiendid võivad toidu suhtes väga valivad olla. Piiratud toiduvaliku tõttu tuleb tihti juurde määrata ka nn ravisegusid ning omakorda anda juhiseid nende kasutamiseks. Väga oluline on luua patsiendiga hea suhe, et vajadusel saaks teha tihedamat koostööd. Näiteks levinuima ainevahetushaiguse fenüülketonuuria puhul peab patsient rasedust planeerides minuga kontaktis olema lausa kord nädalas. Samuti on tihedama jälgimise all vastsündinud, kelle menüü vajab pidevalt uuendamist.
Kuidas ja kes pääsevad teie vastuvõtule?
Minu vastuvõtule suunab tavaliselt geneetik, harvem mõne muu eriala arst. Patsientide vanus on vastsündinutest kuni 60-aastasteni välja. Kuna varem ei olnud diagnostikameetodid nii hästi arenenud, selguvad mitmed häired alles nüüd, patsientide vanemas eas.
Kuidas teie vastuvõtt välja näeb?
Vastuvõtt sõltub patsiendi probleemist. Minu juurde jõudes on geneetik juba teinud ära uuringud ning kliiniline diagnoos on teada. Minu ülesanne on panna paika haige uus menüü ning söömisharjumused. Menüü koostamine on väga ajamahukas, kuna peab arvestama kõiki peeneid nüansse. Sellest tähtsamaks pean aga uute söömisharjumuste juurutamist. Kui anda kindel menüü ette, suudab patsient seda jälgida lühikest aega, mille järel efektiivsus langeb. Kui aga patsient saab aru, mida ja kuidas ta süüa tohib ning kuidas vajalikke muudatusi praktikas ellu viia, suudab ta toiduvalmistamise ja söömise harjumusi edukamalt muuta. Kindlasti peavad patsiendid enne vastuvõttu pidama toidupäevikut, sest see annab tagasisidet, mida toiduvalikute juures korrigeerida tuleks. Hästi oluline nüanss on ka psühholoogiline nõustamine ja patsiendi motiveerimine, sest soov erimenüüst kinni pidada on kõige alus.
Kas toitumisteraapia abil on võimalik täielikult terveneda?
Tegelikult on nii, et kui inimesel on kaasasündinud ainevahetushaigus ja see on diagnoositud esimestel elunädalatel, siis koheselt dieetraviga alustades kulgeb lapse areng eakohaselt ja enamik probleeme on ärahoitavad. Ainevahetushaigusest täielikult terveneda ei saa, aga dieetravi jälgides on võimalik püsivaid tervisekahjustusi vältida ja elada normaalset elu. Mingitel haigusjuhtudel võivad sümptomid ka täiesti kaduda ning muudel juhtudel leevendab koostöö toitumisterapeudiga oluliselt patsiendi vaevusi. See kõik sõltub ka patsiendi enda motiveeritusest ja koostöövalmidusest. Näiteks terviseprobleemide puhul nagu gluteenitalumatus, ülekaal või seedehäired on näha, et kui patsient pöördub pärast dieetravi vanade harjumuste juurde, kipuvad ka kaebused tagasi tulema. Tasakaalustatud toitumine võimaldab haigustele läheneda teisest aspektist kui ravimid, andes teinekord samasugusegi efekti. Kindlasti mängib toitumine olulist rolli ravi täiendamisel.
Te olete ennast palju täiendanud ka Eestist väljaspool. Kuidas on toitumisteraapia korraldatud mujal haiglates?
Nõudlus toitumisterapeutide järele aina kasvab. Minu kogemus ütleb, et mujal maailmas teevad meedikud ja arstid toitumisterapeudiga väga tihedat koostööd. Näiteks Saksamaal – kui selgub, et toitumisega on probleem või toitumise muutmine võiks haiguse ravile kaasa aidata, suunatakse patsient kohe toitumisnõustaja või -terapeudi juurde. Novembris oli mul võimalus osaleda Inglismaal dietoloogide ja toitumisterapeutide intensiivkursusel, mis õpetas, kuidas korraldada ainevahetushaigustega patsientidega dieetravi. Seal on haigla juures kohe eraldi dietoloogide meeskond, kes lisaks haiglatööle käivad ka kodudes, lasteaedades ja koolides.
Toitumisterapeut ei pea olema lõpetanud arstiteaduskonda. Kas selle võrra on ka raskem teha tööd kliinilises haiglas?
Mind ümbritsevad arstid on selle mõtte ja suuna, et toitumise läbi saab muuta ravi efektiivsemaks ning parandada elukvaliteeti, väga omaks võtnud. Tulevikus töötab haiglate juures kindlasti rohkem toitumisterapeute. Kuna toitumisteraapia on üks osa ravist, tuleb tööd aina juurde.
Siret Saarsaluga vestles Helen Kaju
Professor Katrin Õunap, kliinikumi geneetikakeskuse juhataja: Meil on väga hea meel, et Siret Saarsalu on liitunud meie kollektiiviga. Tema tööst on olnud meie töös väga palju kasu. Oleme aastaid otsinud oma meeskonda toitumisspetsialisti, kuna mitmed pärilikud haigused vajavad raviks eridieeti, mille läbiviimine on mõnede haiguste puhul väga keeruline ning nõuab toitumisspetsialisti täpseid kalkulatsioone igapäevase toidumenüü osas."