Alanud aasta algusest on kliinikumi majandusteenistuse keskkonnaosakonnal uus juhataja – Triin Arujõe. Siiani, alates 2003. aastast keskust juhtinud Tiina Teder peatas oma töölepingu ning täidab osakonnas tööülesandeid projektipõhiselt.

Triin Arujõe on osakonnas Tiina Tederi kõrval töötanud aastast 2003, mis lisaks Tartu ülikooli keskkonnatehnoloogia haridusele on andnud laiapõhjalise töökogemuse. „Triin on väga kursis meie valdkonnaga ning lisaks sellele, et ta on keskkonnaalase kõrgharidusega ning pädev selles valdkonnas, tunneb ja teab ta ka meie osakonna töötajaid hästi, mis omakorda lihtsustab tema uut rolli ja vastutust juhataja ametis," sõnab Tiina Teder.

Uus autoklaav
Lisaks personali muutustele on suure hüppe teinud osakonna tehnika – alates 7. detsembrist lülitati tööle uus autoklaav. Nii Triin Arujõel kui ka Tiina Tederil jagub uue seadme jaoks kiidusõnu ning selle paigaldamine osakonna jäätmekäitlusruumi oli elamus omaette. „Ostsime uue autoklaavi koostöös Keskkonnainvesteeringute Keskusega. Korraldasime riigihanke, mille kokku panemisel seadis meie ruumi suurus, näiteks lae kõrgus ja ukse ava, äärmiselt spetsiifilised piirid," selgitab Triin Arujõe. Praegune autoklaav pärineb Prantsusmaa tootjalt Ecodas. Vana autoklaavi eemaldamine, uue sissetoomine ja seadistamine võttis aega nädalajagu. „Autoklaavi paigaldamine oli nagu täppistöö ning erinevad teenistused tegid omavahel suurepärast koostööd – autoklaav sai paika sentimeetrite täpsusega, avatud kaane ja lae vahele jääb ruumi täpselt kümme sentimeetrit," lausub Triin Arujõe. Ümberkorralduste ajal töötles kliinikumi jäätmeid koostööpartner AS Epler&Lorenz.

Üks autoklaavitsükkel kestab 40–45 minutit. Aeg varieerub vastavalt jäätmete omadustele – näiteks labori klaas purustatakse kiiremini kui operatsioonitoast pärinevad jäätmed. Kogu protsess toimub kinnises trumlis ning ükski töötaja jäätmetega kokku ei puutu. Operaatori ülesandeks on autoklaavi tööd juhtida juhtimispuldi abil. Kogu protsess on automaatne: konteinerid tühjendatakse autoklaavi spetsiaalse lifti abil, edasi suletakse autoklaav ja algab jäätmete töötlemise protsess. Esmalt toimub jäätmete purustamine, seejärel jäätmed steriliseeritakse.

„Lisaks sellele, et meie uus autoklaav on märksa kaasaegsem ja võimsam, on kõige olulisem nüanss see, et kogu protsess toimub ühes kinnises seadmes, mingeid vaheetappe operaatoril teha ei ole vaja," toonitab Triin Arujõe. Kui operaator protsessi lõppedes purustatud ja steriliseeritud jäätmed välja võtab, läheb see otse õues asuvasse jäätmepressi.

Uus autoklaav võimaldab käidelda suuremaid koguseid ning viimaste aastaste statistika näitab ühe kasvavat jäätmete kogust. 2015. aastal tuli osakonnal käidelda 231 tonni jäätmeid, millest 85% pärines kliinikumist. Ülejäänud koguse saadavad siia teised Lõuna-Eesti haiglad ning isegi Kuressaare haigla. Triin Arujõe toob välja, et kliinikumi jäätmeid kasutatakse ühe komponendina jäätmekütuse tootmisel. „See on keskkonna mõistes oluliselt parem ja hinnatum kui lihtsalt prügi kõrvaldamine," lisab ta.

Uue osakonnajuhataja sõnul tuli uue autoklaavi soetamisel silmas pidada ka IV ohukategooria viirustega kokku puutunud jäätmete töötlemise võimalust. „Uue jäätmeautoklaavi suurem mahutavus ja kogu jäätmete töötlemise protsessi (purustamine, steriliseerimine) viimine ühte kinnisesse süsteemi loob võimaluse vajadusel ohutult käidelda tervishoius tekkivate IV ohukategooria viirustega kokkupuutunud jäätmeid," selgitab Triin Arujõe.

Uus kaasaegne desinfektsioonikamber

Maarjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusjärgus rajati uute korpuste alla ka uus keskkonnaosakonna desinfektsioonikamber, kus desinfitseeritakse nn voodimaterjale (voodiriided, padjad, tekid, riided, voodid, kärud jne). Tiina Tederi sõnul on see küll juba vana teenus, ent uus kamber on sedavõrd suurema tootlikkusega ja kvaliteediga, et edaspidi on teenust võimalik ka väljapoole müüa.

Osakonna töökorraldus
Keskkonnaosakonna kuueliikmeline meeskond koosneb vaid naisterahvastest – operaatorid, jäätmespetsialist ja osakonnajuhataja. Küsimuse peale, kas jäätmeid käideldakse kliinikumi tööpäeva rütmis, vastab Triin, et graafikud on ligikaudu 10-tunnised ning lisab, et olulisel kohal osakonna töökorralduses on olnud n-ö libisev graafik. „Olgugi, et jäätmete mahud pidevalt kasvavad, ei ole meil olnud plaanis suurendada töötajaskonda, vaid jagame ja optimeerime ülesandeid omavahel." Töötajaskonna arv on olnud arvuliselt sama viimased kaheksa aastat. „Niisamuti lasub meie osakonnal kohustus hoida silm peal, kuidas teistes osakondades jäätmeid sorteeritakse, vajadusel inimesi õpetada ja nõustada. Keskkonnaosakond vastutab keskkonnaalase seadusloome rakendamise eest kliinikumis, sh keskkonnalubade ja -litsentside taotlemise ja uuendamise eest. Ühtlasi jälgime ja analüüsime tekkivaid jäätmekoguseid, et vajadusel muuta sorteerimisreeglistikku või tõhustada järelvalvet," kirjeldavad Triin ja Tiina.

Keskkonnaosakonna töö tulemusel on kliinikum kuulutatud kahel korral keskkonnasõbralikuks organisatsiooniks (aastal 2004 ja 2008).

Avatud uste päevad
Keskkonnaosakonna tegemiste vastu huvi tundvad kliinikumi töötajad saavad lähiajal võimaluse jäätmete töötlemist ka ise uudistama minna – osakonnal on plaanis korraldada nn lahtiste uste päevad. Ühtlasi on valmimas koduleht www.kliinikum.ee/keskkonnaosakond.

Triin Arujõe ja Tiina Tederiga vestles Helen Kaju

Erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed:
• ühekordsed meditsiinilised kasutusotstarbe kaotanud tarvikud, mis sisaldavad kehavedelikke või mis on küllastunud patsiendi kehavedelikega (nt verised sidemed, tampoonid, aluslinad jne);
• mikrobioloogilised kultuurid jmt;
• teravad esemed nagu kasutatud süstlad, nõelad, skalpelliterad, verega saastunud klaasitükid.

Patoloogilisi jäätmeid käitleb koostööpartner.