Tartu Ülikooli Kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku kardioloogilise taastusravi meeskond koosseisus arst-õppejõud Maie Ojamaa, füsioterapeudid Livian Laaneots ja Evelin Avi ning Tartu Ülikooli doktorant Ellen Lurje osalesid täienduskoolitusel „Preventive Cardiology, Sports Cardiology and Exercise Based Rehabilitation", mis toimus Berni Ülikooli Haiglas 9.–13. november 2015 Bernis, Šveitsis.
Antud täienduskoolitus oli organiseeritud Euroopa Kardioloogide Seltsi, Euroopa Kardiovaskulaarhaiguste Preventsiooni ja Taastusravi Assotsiatsiooni ning Südamepuudulikkuse Assotsiatsiooni poolt. Koolitusel oli 172 osalejat 39-lt maalt, kellest 40 olid lektorid. Koolituse korraldajaks kohapeal oli Berni Ülikooli Preventiivkardioloogia ja spordimeditsiini üksuse juht professor Matthias Wilhelm.
Kahel esimesel koolituspäeval olid loengud kardiovaskulaarhaiguste ennetusest. Meeldejäävaimaks neist oli Hugo Saneri EUROASPIRE (European Action on Secondary Prevention by Intervention to Reduce Events) uuringu tutvustus, millest jäi kõlama, et kardiovaskulaarset suremust alandavad nii tänapäevased ravimid kui ka 1. aastal pärast akuutset sündmust (nt südamelihase infarkt) läbitud kardioloogiline taastusravi programm võrdselt 20%. Ravimite kasutamist jälgivad patsiendid suure täpsusega (60–91%), samas kardioloogilise taastusravi programmis osaleb ainult 15–20% patsientidest. Edaspidi osutub kardioloogilise taastusravi ennetav osakaal veelgi olulisemaks, kuna suremus nendel patsientidel, kes jätkavad taastusravi programmides, väheneb 47%, ometi on osalusprotsent taastusravi programmides edaspidi vaid 5–8%. Sama uuringu raames anti 51%-le patsientidele soovitusi osaleda kardioloogilise taastusravi programmides ja nendest, kes alustasid, lõpetasid programmi 72%. Kardioloogiline taastusravi on tõenduspõhine ravimeetod (IA-IIa) ja 100% tervise edendajaid peavad seda oluliseks, aga paraku vähem kui 20% kardioloogidest ja vähem kui 2% haiglate administratsiooni esindajatest peavad kardioloogilist taastusravi oluliseks valdkonnaks kaasaegses meditsiinis.
Suurt tähelepanu pühendati koolitusel digitaalse tervishoiu erinevatele süsteemidele, millega loodetakse säästa väga palju elusid ja tervishoiu kulusid. E-tervishoius on olulisel kohal krooniliste haiguste monitoorimine, telemeditsiin, telerehabilitatsioon ja haiguste ennetuse võimalused.
Lähitulevikus, 26.–28. oktoobril 2016, toimub Euroopa e-kardioloogia ja e-tervise kongress Berliinis, kus neid teemasid käsitletakse juba põhjalikumalt.
Sanjay Sharma ja Matthias Wilhelmi ettekanded andsid põhjaliku ülevaate spordikardioloogiast ja olid samas väga praktilise suunitlusega. Suure tähelepanuga käsitleti äkksurma juhtusid noortespordis ning vajadust Euroopa spordiga seotud äkksurma juhtumite registri moodustamiseks. Rõhutati ennetuse seisukohast olulisi terviseuuringuid noorsportlastel. Massimo Piepoli tegi põhjaliku ülevaate kardioloogilise taastusravi ajaloost ja kaasaegsetest võimalustest Euroopas.
Kõikidel päevadel oli võimalik otselülituste vahendusel jälgida kardiopulmonaalse seisundi hindamist nii südamehaigetel kui sportlastel. Jälgisime otselülituste abil ja ka kohapeal kardioloogiliste patsientide taastusravi programme. Samuti saime juurde uusi teadmisi südamehaigete taastusravi programmide koostamiseks ja läbiviimiseks.
Koolitusel osalemine andis lisaks teoreetilistele teadmistele ka uusi praktilisi kogemusi. Senini oleme kardioloogiliste taastusravi II ravietapis põhiliselt kasutanud aeroobseid treeninguid, kuid uuemad suunad lubavad lisaks teha nii jõutreeningut kui ka intervalltreeningut. Koolitus andis võimaluse oma teadmisi ja kogemusi jagada paljude eri maade spetsialistidega ja saadud kontaktid annavad võimaluse ka edaspidi vahetada erialaseid teadmisi ja kogemusi. Füsioterapeutidele toimusid eraldi töötoad, kus arutleti aktiivselt kardioloogilise taastusravi teemadel.
Samas võime tõdeda, et võrreldes teiste Euroopa riikidega oleme oma südamehaigete taastusravi programmide ülesehituse ja läbiviimise osas samal tasemel teiste Euroopa riikidega. Meil on olemas aparatuur, teadmised ja 20-aastane kogemus südamehaigete taastusravi planeerimisel ja läbiviimisel.
Oleme üritanud ajaga kaasas käia ja 2014. aastal saime kasutusse kaasaegse kardioloogilise taastusravi monitooringusüsteemi, millist ei ole kasutusel ei meie lähinaabritel Põhjamaades ega ka Balti riikides. Berni Ülikooli Haigla patsientidel kasutati samuti sama taastusravi monitooringu süsteemi. Oleme välja töötamas ja juurutamas telerehabilitatsiooniprogrammi südamehaigetel taastusravi III etapis, mis loodetavasti õige pea muutub kättesaadavaks ka nendele patsientidele, kes ei soovi või ei saa erinevatel põhjustel osaleda praegu olemasolevates taastusravi programmides.
Eesti elanikkond vananeb järjekindlalt ning kardiovaskulaarsuremus on jätkuvalt esirinnas surma põhjuste osas. Antud täienduskoolituse eesmärgiks oli saada uusi teadmisi uutest kardioloogilise taastusravi suundadest, et omandatud teadmiste põhjal parandada meie patsientide kardioloogilise taastusravi võimalusi. Oma uusi teadmisi ja oskusi saame rakendada taastusravi plaani täpsemaks ja efektiivsemaks koostamiseks, kehalise aktiivsuse programmide täpsemaks doseerimiseks ja patsientide elustiili modifitseerimiseks. Antud koolitus lisas motivatsiooni jätkata kardioloogilise taastusravi programmidega ja loodetavasti on meie südamehaigetel patsientidel tulevikus meie uutest teadmistest ka abi.
Maie Ojamaa
Taastusravi ja füsiaatria arst-õppejõud
Koolitust läbi viinud Berni Ülikooli Inselspital Haigla on asutatud 1354. aastal. Tänapäeval töötab haiglas 7837 töötajat. Statsionaarset meditsiinilist abi antakse aastas umbes 40 000 patsiendile ja ambulatoorset teenust 520 000 patsiendile. Haigla kompleksis on uusi ja vanu hooneid, kaasa arvatud kena väike vana kabel. Samuti oli muljet avaldav välikohvik haigla kõrghoone väliterrassil, kus saime lõunapauside ajal nautida ka kaunist vaadet 100 km kaugusel olevatele Šveitsi Alpidele.