Selle aasta aprillikuus viis kliinikum patsientide seas läbi ambulatoorsete teenuste rahulolu-uuringu, mis oli jätkuks ning võrdlusmomendiks 2012. aastal tehtud samalaadsele uuringule.

Küsitlus viidi läbi kõikides ambulatoorse vastuvõtu kohtades, sealhulgas erakorralise meditsiini osakonnas (EMO). Täidetud ankeete laekus koguni 6008, mis on väga hea tulemus. Vastuvõtul käinute arvust moodustab see hinnanguliselt 26%.

Üldine rahulolu ambulatoorsete teenustega oli märgitud kõrgeks. Väga rahul oli 77% vastanutest (2012 a 78,5%; 2010 a 76,5; 2008 a 73,6%). Kliinikute omavahelises võrdluses oldi enim rahul naistekliiniku ambulatoorsete teenustega. Järgnesid nahahaiguste kliinik, sisekliinik ning spordimeditsiini- ja taastusravi kliinik. Osakondade võrdluses oli kõige suurem üldine rahulolu laste silmaarsti kabinetis, suukirurgia ambulatoorses ning lastestomatoloogia ambulatoorses vastuvõtus.

Patsientide üldist rahulolu ambulatoorse tööga mõjutas kõige rohkem arsti suhtumine ja arsti poolt patsiendile selgituste ning informatsiooni jagamine. Tugev seos oli ka arsti poolt patsiendile pühendatud aja piisavuse ja üldise rahulolu vahel. Võrreldes varasema uuringuga, oli patsientide rahulolu kõige enam tõusnud selgitustega ravimite kõrvaltoimete kohta, vastuvõtu ootamise tingimustega ning arstipoolsete selgitustega.
Juhistega, kuidas kodus ravi jätkata, jäädi enim rahule kopsukliinikus, naistekliinikus ja lastekliinikus. Selgitustega ravimite kõrvaltoimete kohta kopsukliinikus, kirurgiakliinikus ning naistekliinikus. Ootaja pikkuse osas (registreerimisest vastuvõtu toimumiseni) oldi enim rahul kopsukliinikus, hematoloogia-onkoloogia kliinikus ja sisekliinikus.

Pille Teesalu, naistekliiniku ülemämmaemand: „Naistekliiniku naistenõuandla patsientide rahulolu kasv meile väga oluline, kuna oleme süsteemselt oma kitsaskohtadega tegelenud. Üks väga oluline samm oli 2011. aastal Perekeskuse avamine. Perekeskuses töötavad ämmaemandad iseseisvalt ja vastuvõttude pikkus on tavavastuvõtust pikem – 30 minutit kuni 1 tund (esmane vastuvõtt ämmaemandale). Pikema vastuvõtu käigus saab patsient kõigile oma küsimustele vastused. Ka meil on rohkem aega, et kuulata patsienti ning temale pühendatud aeg on sisukam. Ämmaemanda vastuvõtu ooteaeg on tavaliselt kaks nädalat, aeg-ajalt isegi lühem periood."

Carine Gross, kopsukliiniku ülemõde: „Kui minult paluti kommenteerida kopsukliiniku häid tulemusi, otsustasin pöörduda oma heade kolleegide poole arvamuse saamiseks. Jõudsime ühise arutelu käigus põhjusteni, miks patsiendid hindavad kõrgelt kopsukliiniku poolt osutatavaid ambulatoorseid teenuseid.
Arstid: „Meil on aastatega välja kujunenud patsientide vastuvõtusüsteem, kus patsient saab ühe vastuvõtuaja sees tehtud uuringud ning teada esialgse diagnoosi ja talle määratud ravi. Patsient saab koheselt arsti hinnangu oma haigusseisundi kohta, mis on aluseks ka soostumisele raviga ja võtab pinged maha ülemäära kardetud oleva või olematu haiguse pärast."
Õed: „Kopsuhaiguste ravis on väga tähtsal kohal patsiendiõpetus. Ravimid, mida kopsuhaiged manustama peavad, on pakendatud väga erinevatesse inhalaatoritesse. Ravimite manustamine nõuab patsiendi arusaamist inhalaatorite kasutamisest ja ravimi annustamisest. Kui arst alustab juba vastuvõtu kabinetis patsiendile haiguse olemuse ja ravi selgitamist, siis õed jätkavad sellega nii protseduuride toas kui ka kopsuõe vastuvõtul."
Füsioterapeut: „Et kodus raviga hästi hakkama saada, peab patsient eelkõige oskama korralikult hingata. Õpetan neid kasutama ja treenima hingamislihaseid. Annan nii ravijuhised paberkandjal kui ka vastavad abivahendid kava täitmiseks. Kindlasti kutsun patsiendi tagasi oma vastuvõtule, et olla kindel tema füsioterapeutiliste võtete omandamises ja järjepidevas kasutamises."
Koduse hapnikravi õde: „Kodus on haigetele suureks abiks arstide poolt eraldi väljaprinditud ravijuhised, kus on välja toodud manustatavad ravimid, arstide-õdede telefoninumbrid ja korduvvisiitide ajad. Õe koduvisiidi osaks on ravimite kasutamise ja haigusseisundi jälgimine. Olen haigetele telefoni teel kättesaadav ööpäevringselt. Pikaajalisel kodusel ravil olevaid patsiente on kopsukliinikus umbes 250."
Administratsioon: „Kopsukliiniku ambulatoorses vastuvõtus töötavad nii arstid, õed, füsioterapeut kui ka sekretär ühtse meeskonnana. Eranditult on kõik kolleegid kõrge erialase huvitatuse ja pädevusega. Taolised ambulatoorsete teenuste rahuloluuuringud on vajalikud eelkõige raviteenuste kvaliteedi hindamiseks nii kliinikupõhiselt kui ka võrdluses teiste samasuguste haiglatega. Samas, ka patsiendi seisukohalt võimaldab see uuring anonüümselt hinnata ja avaldada arvamust talle osutatud raviteenuste osas. Rahulolu-uuring on ka motivaatoriks raviteenuste parendamisel."

Marika Metsoja, lastekliiniku ülemõe kt: „Lastekliinikus ei hinda rahulolu mitte patsiendid, vaid nende vanemad, kes on lastega haiglaravil. Uuringud on näidanud, et kõige enam võimalusi rahulolu suurendamiseks annab patsientide teavitamine. Patsientide (nende vanemate) teadlikkus on ajaga kasvanud ja seetõttu soovitakse aina enam saada infot haiguse, uuringute ja protseduuride ning koduse toimetuleku kohta. Sellised uuringud on vajalikud, sest nende tulemusena saame teada, mida annab meie igapäevases töös veel paremini teha."

Siivi Nummert, sisekliiniku ülemõde: „Kindlasti vajavad patsiendid rohkem infot ravimite toime ning edaspidiste ravivõimaluste kohta. On märgata patsientide rahulolukasvu just neil erialadel, kus on täiendavalt avatud ka õdede iseseisvad vastuvõtud (nt reumaõe, diabeediõe, predialüüsiõe, jalaraviõde jne). Selliseid patsiendi rahulolu-uuringuid on kindlasti vaja – see aitab paremini näha patsientide teenindamise kitsaskohti."