Veebruaris kolib sisekliinik välja oma senisest, ligi saja-aasta vanusest auväärsest majast. Praeguse maja ehitusajaks olid aastad 1912-1914, kui eelnevalt, 1911. aastal, oli keiser Nikolai II teinud otsuse anda Maarjamõisa riigimõis üle Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja agronoomiateaduskonna käsutusse. Seejärel ehitati nendele aladele juurde kaks uut ja moodsat haiglahoonet – sisehaiguste ja kirurgia hospitaalkliinikute jaoks. I maailmasõja algus takistas ehitiste valmimist, välitööd lõpetati aastal 1914 ning hooned anti üle sõjaväevõimudele, pärast mida paigutati kliinikutesse sõjaväe hospidalid. Kolm aastat pärast Eesti Vabariigi iseseisvumist, 16. jaanuaril 1921, andis sõjaväehaigla üle sisekliiniku ülemise korruse koos sealsete 52 haigega. Paar päeva hiljem, 21. jaanuaril 1921 andis ka Tartu linn üle koos inventariga 16 patsienti. Sisekliiniku ajutiseks juhataks määrati professor Ludvig Puusepp, kellel oli luba asutada Tartusse närvikliinik. Ta pidas otstarbekaks seada see sisse esialgu sisekliiniku hoones ning närvikliinikule eraldati 1922. aastal 50 voodikohta. Ent sisekliinik ei ole kogu aeg asunud L. Puusepa 6 majas. Professor Margus Lember täpsustab: „Nende haiglahoonete ehitamise ajal oli L. Puusepa 2 maja kasutusel sisekliinikuna ning L. Puusepa 6 kirurgiakliinikuna. 1921. aastal jagas sisekliinik L. Puusepa 2 maja närvikliinikuga. Praegusesse majja hakkas tolleaegne Maarjamõisa sisekliinik liikuma alles 1977ndal aastal, esialgu ainult teisele korrusele. 1980. aastal sai pool esimesest korrusest endale nefroloogia osakond, 1990. aastal läks L. Puusepa 6 maja tervikuna sisemeditsiini käsutusse, kui siia toodi üle Toome sisekliiniku osakonnad. Alates SA Tartu Ülikooli Kliinikumi loomisest on L. Puusepa 6 majja lisandunud sisekliiniku endokrinoloogia osakond, siit välja on liikunud sisekliiniku nefroloogia osakond ning hematoloogia osakond."

Vaheetapp asenduspindadel
Maarjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusjärk on küll käima läinud ning sinna on ka valmimas uus sisekliiniku korpus, ent ehituse lõpptähtaeg on mitmete asjaolude tõttu nihkunud 2015. aasta lõppu. Ka vana maja rekonstrueerimist pole enam võimalik uute projektide ja ehitustähtaegade tõttu edasi lükata. Seega kolimisest ei pääse ning peaaegu kaheks aastaks kolib sisekliinik n-ö asenduspindadele L. Puusepa 8 erinevatesse ruumidesse, mida juba eelmise aasta lõpust alates kohandatakse sisekliiniku vajadusi arvestades.

Sisekliiniku direktori dr. Rein Kermese sõnul tekitab kolimine ebamugavust nii nende töös kui teiste kliinikute töökorralduses. „Meie olude sunnil asenduspindadele minemine paneb tegelikult ka teised L. Puusepa 8 majas asuvad kliinikud sellisesse olukorda, kus nad peavad oma töökorraldust ja –ruume muutma. Hea meelega oleksime uue korpuse valmimiseni püsinud praegustel sissetöötatud pindadel, ent mõistame ehitustähtaegadest tulenevaid kohustusi," sõnas dr. Kermes.

Kui see vaheetapp saab üle elatud, kolib sisekliinik päris oma korpusesse, mis kannab uues meditsiinilinnakus tähist L. „Meie kliiniku inimesed on uute ruumide planeerimisega seotud ja meie soove on kuulda võetud. Kui lõpuks saame sinna ka reaalselt sisse kolida, võib lugeda lõppenuks ühte 25-aastast ajajärku, mille algusajaks võiks pidada aastat 1990, kui sisekliinik kolis Toomemäelt L. Puusepa 6 majja," rääkis dr. Rein Kermes.

Kogu kolimiste perioodil on töö korraldatud kliinikumi juhtkonna poolt nii, et osa sisekliiniku osakondadest ja vooditest on suletud, erakorralised haiged hospitaliseeritakse vabadele kohtadele sisekliinikus, kopsukliinikus, kardioloogiakliinikus, kirurgiakliinikus ja hematoloogia-onkoloogiakliinikus. Ambulatoorne vastuvõtt L. Puusepa 1A majas toimub kolimise ajal tavapäraselt.

 
Nefroloogia osakond on esimene, mis kolib juba jaanuarikuus seniselt L. Puusepa 8 A-kopruse VI korruselt sama korpuse IV korrusele, kus varem asusid kirurgiakliiniku üldkirurgia ja plastilise kirurgia osakonna ruumid. Nefroloogia osakonna vajadusi arvestades muudetakse palat A422 kaheks

ruumiks, et sinna saaks kummasegi tuppa isoleerida ühe haige, kellel on langenud immuunsus või mõni muu isolatsiooni vajav haigus.

Endokrinoloogia-gastroenteroloogia osakond kolib vahemikus 17.02-21.02. Osakonna ruumid paiknevad edaspidi F-korpuse I korrusel, endistes intensiivravi osakonna ruumides (nn vanad IRO ruumid).
• A-korpuse I korruse fuajeest eraldati ruum, millest saab edaspidi sisekliiniku ambulatoorse osakonna juhataja dr. Ingrid Kulli tööruum. Ühtlasi teostatakse seal ultraheliuuringuid sisekliiniku patsientidele.
• Patoloogiateenistus võimaldas sisekliinikule E-korpuse I korrusel kaks ruumi, millest saavad endokrinoloogia-gastroenteroloogia vanemarst-õppejõu ja arstide toa asenduspinnad.

Reumatoloogia-sisehaiguste osakond kolib vahemikus 25.02-28.02. Reumatoloogia-sisehaiguste osakond hakkab paiknema VI korrusel, endises nefroloogia osakonnas, lisaks loovutas IV korrusel kirurgiakliiniku lastekirurgia osakond veel kolm ruumi.

Administratsioon ja õppetöö
• Sisekliiniku administratsioon kolib C-korpusesse, endise Maarjamõisa haigla administratsiooni pindadele, sisekliiniku juhataja professor Margus Lember asub edaspidi kabinetis C204. Osakondade juhid asuvad edaspidi osakondade juures.
• G1 korpuse I korrusele ruumi G1 128 (endine EMO jälgimispalat) seatakse sisse kaheksa töölauaga doktorantide ja teadurite ruum.
• Ruumi G1 127 , mis asub radioloogiakliiniku pinnal, paigutatakse luudensitomeeter.
• II korrusel, endistes meditsiininfokeskuse ruumides paiknevad edaspidi nii sisekliiniku sekretärid kui ka kliiniku õpperuumid.
• Õppetöö jätkub ka D-korpuse ruumides D207 ja D208.
• Sisekliiniku töötajatele garderoobid on 0-korrusel nii F-korpuses kui ka G1- korpuses.
• Patsientide riidehoid hakkab olema D-korpuse 0-korrusel, seal samas asub ka A- ja F-korpuse patsientide garderoob.

Sisekliiniku osakondadest jäävad oma endistele asukohtade hemodialüüsikabinet (L. Puusepa 8) ning nakkushaiguste osakond (Riia 167). Laborimeditsiini õppetool, kes on tänaseks juba sisekliiniku vanast majast ära kolinud, asub nüüd L. Puusepa 2 hoones.

Kliinikumi haldusnõuniku Malle Keisi sõnul on kolimist ettevalmistatud juba kaua ning et kolimine üldse toimuda saaks, on erinevad kliinikud ja teenistused teinud tihedat koostööd. Kliinikumi juhatus avaldab tänu kõikidele asjassepuutuvatele osapooltele, et sisekliiniku kolimine on lõpuks nii plaanides kui reaalselt ettevalmistatud. Asenduspindadel töötamine on ebamugav, ent juhatus on optimistlik, arvates, et see aeg elatakse kenasti üle ja pole ka kaugel 2015. aasta lõpp, kui sisekliinik saab kolida enda uude korpusesse.

Tudengid tulevad appi
Põhiosa sisekliiniku kolimisest korraldab kolimisfirma, aga monitore tulevad appi teise majja toimetama arstiteaduskonna tudengid. Tudengeid palus appi talgutele kliinikumi juhatuse esimees Urmas Siigur, kes pöördus Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi presidendi Marta Velgani poole. „Monitore on kokku üle 70 ning nende käsitsi teise majja viimine toimub oluliselt kiiremini kui esmalt pakkimine mullikilesse ja kastidesse ning sellejärgne uus lahtipakkimine," arvas Urmas Siigur. „Mul on väga hea meel, et arstiteaduskonnas on aktiivsed ja tegusad tudengid ning nende talgutele tulemine on mõnus vahepala."

Marta Velgani sõnul tulevad nad hea meelega appi: „Kuna käimas on sessioon, siis ei tea me täpset tudengite arvu veel öelda, aga n-ö talgutele tulemine tundus meile igati loogiline." Samuti on arstitudengid lootusrikkad uue planeeritava sisekliiniku osas: „Kindlasti teeb see tervishoiutöötajate ning patsientide elu mugavamaks, enam ei peaks teise majja uuringutele jooksma. Loodame, et uus hoone lubaks töötajatel efektiivsemalt ja mugavamalt töötada ning et ruumi oleks kõigile parasjagu. Ja tudengid on kindlasti selle üle õnnelikud, et talvel õpperuumis enam nii külm ei ole," kommenteeris arstitudengite nimel Marta Velgan.
Sisekliinikusse on aastatega kogunenud ka palju teaduskirjandust, nii eesti- kui võõrkeelset, mida tuleb appi üle vaatama ja sorteerima Tartu Ülikooli raamatukogu. Sobivad ja vajalikud teosed viiakse üle nende kogudesse.

Sisekliiniku uus korpus
Maarjamõisa meditsiinilinnaku II etapi ehitustööd on Toomas Kivastiku sõnul hetkel graafikus ning eelduste kohaselt saab sisekliinik kolida oma uutele pindadele 2015. aasta lõpus. "Sisekliinik saab endale n-ö oma "torni," mis asub tulevases L-korpuses. Sinna on planeeritud n-ö palatiosakonnad, hemodialüüsi osakond, administratsiooniruumid, õpperuumid ning ruumid doktorantidele ning residentidele. Samuti saab olema sisekliinikul oma ambulatoorne vastuvõtt J-korpuse 1. korrusel," selgitas Toomas Kivastik. J-korpuse 3. korrusele tuleb endoskoopiakeskus, mis ühendab endas kogu kliinikumi vajadused. Loodavas endoskoopiakeskuses tehakse nii statsionaari kui ambulatoorsetele patsientidele seedetrakti endoskoopilisi uuringuid.

Sisekliiniku vana maja tulevik
Praeguseni sisekliinikuna töös olnud maja ei jää aga tühjaks – niipea, kui kolimine on lõppenud, algavad seal rekonstrueerimistööd. Pärast ehitustöid saab maja enda käsutusse spordimeditsiini ja taastusravi kliinik. „Kõik spordimeditsiini ja taastusraviga seonduv jätkab endiselt praeguses L. Puusepa 1a majas, õendushoolduse osas aga on meil nüüd võimalus koondada paljud teenused ühte kohta kokku," selgitas spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku direktor Rein Kuik. „Seal saab üldistavalt öeldes olema väga laiapõhjaline õendushoolduse maja. Ühte kokku koonduvad ambulatoorne ja statsionaarne õendusabi, ehk siis nii päeva- kui ka koduõendushooldus, lisaks ka üldpalatid, hospiits ning ka dementsete patsientide sektsioon. Sealses majas hakkab olema just õde kõige tähtsam inimene ning kui arvestada meie vananevat ühiskonda, siis vajadus sellise teenuse järele aina kasvab," rääkis dr. Rein Kuik.

Kui rääkida numbritest, siis ehitus algab 2014 veebruaris, ehituse lõpuajaks on planeeritud 2015 aasta lõpp. Ehitajaks on AS Eviko, ehituse maksumus on ligikaudu 5,1 miljonit, osa vajalikust rahast tuleb Euroopa Liidult (projekti tunnusnumber 2.6.0301.10-0007). Voodikohti saab olema L. Puusepa 6 majas 111, neist 15 hospiitsi ja 10 dementsete patsientide jaoks.