1. jaanuaril 2003. aastal loodi kliinikumis infektsioonikontrolli teenistus (IKT).

Arengud ajas: mis oli, mis tuleb

Õigupoolest oleksid infektsionistid võinud möödunud aastal tähistada mitut sünnipäeva korraga: 100 aastat tagasi alustas Lina tänaval tegevust Jurjevi linnahaigla nakkusosakond ja 40 aastat möödus vabariikliku maksahaiguste keskuse (nakkushaiguste osakonna eelkäija) loomisest. Tänavu peab 20. sünnipäeva Eesti Infektsioonhaiguste Selts.

Kliinikumi infektsioonikontrolli teenistus loodi esimese omataolisena Eestis, kliinikumi juhatuse otsealluvuses. Võrreldes algusaegadega on muutunud kogu teenistuse sisu: varem oli see kontrolliv, nüüd aga kliinilis-konsultatiivne institutsioon.

Tulevikuplaanideks on:

- jätkata head koostööd kliinikute ja teenistustega;

- osaleda jätkuvalt rahvusvahelistes koostööprojektides;

- laiendada vaktsineerimist kõrge riskiga patsientidele (näiteks siirdatud).

Koostöö: mõeldes patsiendile ja töötades meediku heaks

IKT töö tugineb koostööle, teisiti ei olekski see võimalik.

Teenistuse põhilised töövaldkonnad on hospitaalinfektsioonide järelevalve, antibiootikumide kasutamise jälgimine, desinfektsioon, sterilisatsioon ning koolitus ja teadustöö.

IKT-s töötab kolm arsti (dr Matti Maimets, dr Vivika Adamson ja dr Piret Mitt) ning kaks õde (Ljudmila Linnik ja Maarit Maimets). Lisaülesandeid täidavad Tiina Teder ja Marju Veedla.

Tänu puhangute kiiremale avastamisele ja isolatsioonimeetmete teadlikumale kasutamisele on märkimisväärselt vähenenud puhangust haaratud patsientide arv. Kätehügieeni valdkonnas on nende aastatega antiseptikumide kasutamine kasvanud kaks korda. Antibiootikumide kasutus on aeglase kasvutempoga, samas on üha rohkem raskeid, immuunpuudulikkusega haigeid. Viimase kolme aastaga on kolm korda kasvanud kliinikumi töötajate gripi vastu vaktsineerimine.

Teadustöö, juhised ja koolitused

Rahvusvahelise koostöö raames on ühinetud ECDC (The European Surveillance System) poolt koordineeritavate HAI-Net (Healthcare-associated Infections Network) ja ESAC-Net (European Surveillance of Antimicrobial Consumption Network ) eesmärgiga saada võrreldavaid andmeid hospitaalinfektsioonide levimuse ja antibiootikumide kasutuse osas.

IKT on õppebaas, kus õpetatakse nii tudengeid, residente kui ka õdesid. 2012. aastal tehti 1701 arstlikku konsultatsiooni, 81 koolitust õdedele ja hooldustöötajatele.

Tegevusaastate jooksul on kinnitatud üle 30 juhise, mida uuendatakse järjepidevalt.

 „Olen uhke kolme asja üle: me oleme olemas, me oleme nähtavad ja me oleme kättesaadavad. Selle tõestuseks on see, et meilt küsitakse, meid tahetakse ning meid kutsutakse kohale."

Matti Maimets, infektsiooniteenistuse direktor

Kliinikumi Leht

Kommentaar

Irene Vesterinen-Lõivukene

sterilisatsiooni osakonna juhataja

Sterilisatsiooni osakonnal ja infektsiooniteenistusel on ühised eesmärgid (takistada infektsioonide levikut), aga erinevad töövaldkonnad – meie hooldame kirurgilisi instrumente.

Kui nõukogude ajal oli sanvelskrite kontroll eemaletõukav kogemus, pulgaga torgati ninna ja kurku, siis nüüd meie töötajad lausa ise ootavad IKT järjekordset visiiti. Nende õed on meie osakonna töötajaid väga palju koolitanud. See ongi põhiline vahe tänase ja toonase vahel: siis nõuti, nüüd nõustatakse.

Koostöö on väga hea, oleme alati oma küsimustele vastused saanud, nt kuidas hooldada instrumente või rakendada kätehügieeni. Ühistööna kirjutame ka juhiseid meditsiiniseadmete hooldamiseks kliinikumis.

Tõepoolest, tahaks neid rohkem meie juures näha, sest nad on nii toredad. Palju õnne sünnipäevaks!

Kommentaar

prof Joel Starkopf

anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku juhataja

Siinkohal on mul väga hea meel õnnitleda nooremat venda. Infektsioonikontrolli teenistus on anestesioloogia ja intensiivravi kliinikust vaid kolm aastat noorem, seega võib öelda, et meie lapsepõlv on möödunud käsikäes. Infektsiooniteenistusel on olnud suur roll AI kliiniku arengus ning vastupidi. Märksõnadeks on hospitaalinfektsioonide seire, diagnoosikriteeriumid ja ravipõhimõtted, aga ka kõigi raskete infektsioonide diagnoosimine ja ravi.

Esimestel sünnijärgsetel aastatel nägime päris palju, kuidas noor vend – üks tüütu jõmpsikas – ei olnud kõigile vanematele pereliikmetele sugugi mitte meeltmööda ega teretulnud. Toona ei võtnud arstid IKT juttu paljuski tõsiselt, öeldes, et me teame ikka ise paremini, kuidas haigeid ravida, me oleme alati antibiootikume kasutanud ja teie tulete nüüd rääkima, et ei tohi. Aga kümne aasta jooksul on suhtumine kardinaalselt muutunud. Infektsioonikontrolli teenistuse nimes sisaldub sõna „kontroll", mis võib esile kutsuda kujutluspildi millestki rangest ja hirmutavast ning vastuvõetamatutest kolleegidest. Tegelikkuses on tegu äärmiselt meeldiva kollektiiviga, kellega on alati olnud rõõm koostööd teha. Tänaseks tundub, et infektsionistidest on saanud enim nõutud ja otsitud konsultandid kliinikumis. Tänu neile on toimunud olulised muudatused haigete käsitluses. Mõtlemine on oluliselt süstematiseeritum. Sellel mõttemaailma teisenemisel on ka käegakatsutavad tulemused: iga-aastased aastaaruanded näitavad hospitaalinfektsioonide vähenemisest kogu kliinikumis. Intensiivravi osakondades on hospitaalinfektsioon kümne aastaga vähenenud rohkem kui kaks korda! See teadmine on vast parim sünnipäevakink.

IKT on vaieldamatult lahutamatu osa ravikvaliteedi tagamise protsessist AI kliinikus. Ta on märkimisväärselt mõjutanud ja tõstnud kliinikumi õdede tööstandardeid, nt kõik õendustegevused, mis lähtuvad infektsioonide vältimise põhimõtetest. Ja peab nentima, et õed on entusiastlikult nende standarditega kaasa läinud, nt isolatsiooni reeglid, kinnaste kasutamine jne. Kõik need kümme aastat on olnud ühisprojektide aastad. Koostöö IKT-ga on olnud ennekõike ravitöö parandamisele suunatud, aga on olnud ka teadustööprojekte, nt lasteintensiivravi osakonnas. Mõtted on liikunud selles suunas, kuidas täpsemalt analüüsida hospitaalinfektsioonide tekke riskifaktoreid ja täiustada profülaktika meetmeid.

Kliinikumi IKT on arvamusliider kogu Eesti vastava valdkonna jaoks, mitmed Eesti haiglad järgivad oma tegemistes meie IKT väljatöötatud juhiseid ja tööpõhimõtteid. Seega omab IKT märksa laiemat mõjusfääri kui ainult kliinikum. Arstiteaduskonna dekaanina on mul hea meel ja kindlustunne, et Tartus saavad tulevased arstid hea ja mitmekülgse ettevalmistuse infektsioonhaiguste alal.

Millised on tulevikuplaanid? IKT on protsess, mitte kampaania. Ma ei arva sugugi, et lagi oleks saavutatud, mitmed teemad vajavad veel korrastamist, nt postoperatiivne antibakteriaalne ravi, lisaks veel viirus- ja seeninfektsioonide ravi, mis muutuvad üha aktuaalsemaks. Levinud on trafaretne mõtteviis, et pärast rõugevaktsiini ja penitsilliini avastamist on probleemid infektsioonhaigustega murtud. Et põhitähelepanu tuleb pöörata kardiovaskulaarsüsteemi haigustele ja pahaloomulistel kasvajatele, mis annavad põhilise haigestumiskoormuse. Tegelikkuses on üllatav, kuivõrd suurt rolli mängivad infektsioonhaigused haigestumuses ja suremuses ka kaasajal. Hiljutine H1N1-gripi puhang näitas veenvalt, kuivõrd abitud oleme nende haiguste diagnoosimisel ja ravimisel. Nõnda ei ole infektsioonhaigused sugugi ajaloohõlma kadunud ja on rohkem kui kindel, et IKT jaoks jätkub väljakutseid ka eelseisvatel kümnenditel.

Tarkust, valmivaid doktoritöid ja jõudu edaspidiseks!