Alates 1. jaanuarist 2012 on Tartu Ülikooli Kliinikumi nahahaiguste kliiniku juhataja professor Külli Kingo.
Milliste tunnetega võtate ameti vastu (miks otsustasite kandideerida)?
Kuna tegemist on väga väikese kliinikuga ja alates 2010. aastast olen ma Tartu Ülikooli nahahaiguste kliiniku juhataja, siis nii kliiniku kui ka õppetooli arengut silmas pidades on kindlasti oluline, et nimetatud üksusi juhiks üks juht.
Mis on see eelkäijate pärand, mida väärtustada, alal hoida ja edasi arendada?
Väga tugev on olnud õppetooli ja kliiniku integratsioon, mis ühelt poolt on oluline nii õppe- kui ka teadustöö läbiviimiseks, samas aitab kaasa ravikvaliteedi tõstmisele.
Prof Helgi Silma pärandina on Tartu Ülikooli Kliinikumi nahahaiguste kliinikus kasutusel ravivõimalused, mis on kättesaadavad Eestis vaid kliinikumis, näiteks PUVA ravi krooniliste dermatooside raviks. Tänu sellele oleme suutnud hoida väga kõrget voodihõivet ning oleme voodikohtade arvult suurim statsionaarset tervishoiuteenust osutav kliinik Eestis. Lisaks on prof Silma juhtimisel loodud kliinikus päevaraviosakond, kus tehakse dermatokirurgilisi protseduure, toimub haavanditega ja krooniliste dermatoosidega haigete ravi ja nõustamine. Kindlasti on dermatokirurgia suund, mida on vaja tugevalt arendada, kuna tänu rahvastiku vananemisele ja reisiharjumuste muutumisele (nn „päikesereisid"), on tõusnud haigestumine naha hea- ja pahaloomulistesse kasvajatesse. Selle eesmärgi täitmiseks on 2010. aastal ostetud kliinikusse digitaalne dermatoskoop, mis on kõige kaasaegsem vahend nahakasvajate diagnoosimiseks ja pigmentsünnimärkide jälgimiseks. Lisaks on kliinikus kättesaadavad kõik fototeraapia ravimeetodid, mida kasutatakse väga laialdaselt erinevate krooniliste põletikuliste nahahaiguste ja vitiliigo raviks. Kliinikus on värvilaser, mida kasutatakse rosaatsea, nahaveresoonte patoloogiate ja pigmentatsioonihäirete raviks. Kokkuvõtlikult võiks öelda, et prof Silma pärandina on kliinikus olemas uusimad nahapatoloogiate diagnoosi- ja ravivõimalused, mis tagavad meie statsionaarse ja ambulatoorse tervishoiuteenuse kõrge kvaliteedi ning arvuka patsientuuri.
Millised eesmärgid võtab nahahaiguste kliinik sihikule Teie juhtimise all?
Eestis jõustus möödunud aastal tervishoiuteenus raske psoriaasi raviks bioloogiliste preparaatidega. Selle teenuse raames raviti 2011. aastal 30 patsienti, neist 10 meie kliinikus. Kuna momendil pakutav teenuse maht ei kata vajadust, siis on kindlasti vajalik bioloogilise ravi teenuse mahu suurendamine kliinikus. Praegu on bioloogiline ravi võimalik ainult psoriaasi näidustusel, samas tulevikus laieneb teenus tõenäoliselt ka teistele rasketele kroonilistele dermatoosidele (näiteks villtõvele). Arvestades, et meie kliinikusse on koondunud raskeid dermatoose põdevate patsientide ravi, siis võiks kliinikumi nahahaiguste kliinikust saada üks suurim bioloogilise ravi keskus Eestis.
Teine eesmärk oleks tuua kliinikusse kliinilisi ravimuuringuid ja teadusuuringuid, mis on olulised nii ravikvaliteedi seisukohast kui ka meie eriala ja kliiniku nähtavamaks muutmiseks Eestis ja rahvusvahelisel tasemel. Teadusuuringute läbiviimine on tihedalt seotud doktoriõppega. Kaasates noori kolleege doktoriõppesse, loodame koolitada pädevaid eriala spetsialiste, kellel oleks motivatsioon siduda oma tulevane töökoht meie kliinikuga.
Kliinikumi Leht
Külli Kingo
1996 - lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna cum laude
2001 – asus tööle Tartu Ülikooli Kliinikumis arst-õppejõuna
2005 - kaitses doktoritöö teemal „Interleukiin-10 perekonna tsütokiniinide geenide polümorfismid naastulise psoriaasi puhul"
2012 – valiti Tartu Ülikooli dermatoloogia ja veneroloogia professoriks
Prof Külli Kingo teadustöö põhiliseks eesmärgiks on tuvastada krooniliste dermatooside (psoriaas ja vitiliigo) tekkel osalevate geenide/biomolekulide võrgustik, mille funktsioneerimisel tekkivad häired viivad nimetatud haiguste kujunemisele.
Prof Külli Kingo on mitmete erialaorganisatsioonide liige, sealhulgas Euroopa Dermatoveneroloogia Akadeemia juhatuse liige.