Kliinikumi visioon on olla Euroopas tunnustatud ülikoolihaigla, millel on juhtiv roll Eesti meditsiinis. Tunnustatus Euroopas saavutatakse läbi euroopalike töömeetodite, organisatsioonikultuuri ja patsiendikäsitluse ning rahvusvahelise koostöö nii ravi- kui teadustöö osas. Kliinikumi juhtiv roll Eesti meditsiinis tuleneb ülikoolihaigla eripärast: ravi-, õppe- ja teadustöö integratsioonist ning tihedast koostööst Tartu Ülikooliga. Paljud kliinikumis töötavad arstid on samal ajal ka ülikooli õppejõud, mis annab võimaluse ühendada kliiniline tegevus teadustegevusega ning seeläbi hõlbustab ka teaduse saavutuste kiiremat jõudmist igapäevaellu.

Tervishoiuteenuste osutamine

Ambulatoorne eriarstiabi. Viimase 15 aastaga on arsti vastuvõttude arv kasvanud 40% ehk 140 000 vastuvõtu võrra. Osutatud teenuste maht on suurenenud nii plaaniliste ambulatoorsete vastuvõttude, õe iseseisvate vastuvõttude, kui ka ööpäevaringselt osutatud vältimatu arstiabi vastuvõttude ja nende käigus tehtud uuringute ja protseduuride osas. 2015. aastal tehti eriarsti vastuvõtte 498 680, mis võrreldes 2014. aastaga suurenes 15 523 vastuvõtu võrra (3%). Vastuvõtud suurenesid androloogia, silmahaiguste, hematoloogia, radioteraapia, uroloogia, pulmonoloogia, nahahaiguste, näo-lõualuude kirurgia, kardioloogia, taastusravi ja meditsiinigeneetika erialadel.

Ooteaeg vastuvõtule on pooltel erialadel 2–4 nädalat, kuid paljudel erialadel rohkem kui 6 nädalat. Aasta lõpus oli elektroonsesse järjekorda esmasele vastuvõtule registreeritud üle 24 000 patsiendi. Võrreldes 2014. a lõpuga, suurenes järjekord 3 000 isiku võrra. Teenuste parema kättesaadavuse tagamiseks osutas kliinikum ambulatoorseid teenuseid väljaspool Tartut – 2015. a kokku üle 26 000 (5%) eriarsti vastuvõtu.

Erakorralise meditsiini osakonda (EMO) toodi kiirabi poolt või pöördus ise 45 906 patsienti, neist 38 445 (84%) said ambulatoorset arstiabi ja 7 461 (16%) vajasid hospitaliseerimist erakorralistel näidustustel. Päevas osutati arstiabi keskmiselt 126 haigele, nendest ligemale pooled olid traumadega. Pöördumiste arv EMO-sse kasvas ca 800 ambulatoorset abi vajava patsiendi võrra ning peamiselt seoses üldhaigestumisega.

Hambaravile pöördumisi oli kokku 73 645. Laste hambaravi toimus nii hambaravi polikliinikus kui ka 11 kooli hambaravikabinetis. Kokku tehti ca 30 000 vastuvõttu, osutati hambaravi- ja ortodontia teenuseid ning toimus ka laste hambahaiguste ennetustegevus.

Iseseisev õendusabi. Õe ja ämmaemanda iseseisvaid vastuvõtte toimus 2015. aastal 78 415, mis aastaga kasvas 3 783 vastuvõtu võrra ehk 5%. Patsiendid, kes vajavad füüsiliste või vaimsete piirangute tõttu õendusabi teenuseid ja ei saa ise kohale tulla, saavad vastavalt õendusplaanile õendusabi oma kodus. 2015. aastal oli õe koduvisiite ja koduõenduse visiite kokku 9 280, nendest enamus koduõendusteenusega seotud.

Päevaravis ravitud haigete arv kasvas ca 850 patsiendi võrra ehk 7%. 2015. aastal raviti päevaravis kokku 13 366 (2014. a 12 517) patsienti, nendest 78% opereeriti ning kokku tehti 12 603 kirurgilist protseduuri.

Statsionaarne arstiabi

Statsionaarne ravitöö toimus kokku 965 ravivoodil. Haiglaravil viibis (st haiglast lahkunud haiged) 42 546 patsienti, nendest 39 805 e 94% aktiivravi osakondades. Kuigi 2015. aasta ravi rahastamise lepingus statsionaarsete ravijuhtude arv vähenes ca 400 võrra, viibis ravil 217 haiget rohkem. Arvestades kõrget erakorraliste haigete osakaalu (74%) ja pikki haiglaravi järjekordi, tuli statsionaarsele ravile võtta haigeid rohkem, kui seda ravi rahastamise leping võimaldas. EMO-st hospitaliseeriti haiglaravile 7 461 haiget s.o 16% EMO-sse pöördunutest.

Sünnitusi võeti naistekliinikus võeti vastu ja registreeriti 2 456 (2014. a 2 358) sünnitust. Sündis 2 527 last (nendest 68 paari kaksikuid ja ühed kolmikud). 20% sünnitustest vajasid kirurgilist sekkumist, st toimusid keisrilõike teel.

Ravikestus oli kliinikumis kokku 6,1 päeva, aktiivravi osakondades 5,2 päeva ja ei ole muutunud viimase kolme aasta jooksul.

Kirurgiline töö. Kliinikumi statsionaaris viibivatest haigetest opereeriti 17 100 (160 opereeritu võrra vähem kui 2014. a). Kirurgiline aktiivsus kirurgilistes osakondades oli 76%. Üle poole operatsioonidest olid erakorralised, erakorralistest kirurgilistest haigetest opereeriti esimesel kahel päeval 88%.

Elundisiirdamisi toimus 2015. aastal 49 (2014. a 44), sh 37 neerusiirdamist, 7 maksasiirdamist, 4 kopsusiirdamist ning üks kombineeritud neeru ja kõhunäärme siirdamine. Kõhunäärme siirdamine oli Eestis esmakordne, sellega käivitati mitmeid aastaid ettevalmistatud kõhunäärme siirdamise programm. Eesti patsientidel on olemas ka võimalus südamesiirdamiseks ja kopsude ning südame samaaegseks siirdamiseks koostöös Helsingi Ülikooli Keskhaigla ja Viini Ülikoolihaigla siirdamiskeskustega. Selle raames toimus Helsingis 2 südamesiirdamist Eesti retsipientidele.

Vereloome tüvirakkude siirdamisi toimus kliinikumis 29 (2014. a 32). Embrüosiirdamisi oli 668 (2014. a 652), raseduste tekkimise protsent oli 33,5. Silma sarvkesta siirdamisi oli 32, lisaks veel luukoe ja vaskulaarkoe siirdamised.

Statsionaarse ravi elektroonsesse järjekorda oli aasta lõpuks registreeritud kõikidel erialadel kokku 4 673 patsienti, mis on üle 500 patsiendi rohkem kui aasta tagasi.

Arstiabi kvaliteet, ohutus ja patsiendikesksus

2015. a kevadel toimus haiglaravil ehk statsionaaris viibinud patsientide küsitlus, milles osales 45% haiglaravil viibinutest (1 753 patsienti). Üldine rahulolu kasvas, haiglaraviga jäi väga rahule 74% (2013. a 72%) vastanutest. Vajadusel tuleks kindlasti taas kliinikumi ravile 88% küsitluses osalenutest.

Kaebuseid ja ettepanekuid esitati 2015. a 246, võrreldes eelneva aastaga see viiendiku võrra vähenes. Enim kaebusi oli ravitöö kvaliteedi ja ettepanekuid olmetingimuste kohta. Positiivne tagasiside tänamise kaudu suurenes – kokku tänati ca 500 juhul, tunnustati head ravitöö kvaliteeti ja kiideti meeldivat suhtlemist.

Patsiendi kahju- ja ohujuhtumite registreerimise süsteemis fikseeriti 577 (2014. a 574) juhtumit, millest ligemale pooled olid erakorralised juhtumid psühhiaatriakliinikus ja õnnetusjuhtumid seoses patsiendi kukkumisega.

Kliinikum sai 2015. aastal Euroopa Vähiinstituutide Organisatsiooni (OECI – Organisation of European Cancer Institutes) akrediteeringu kui OECI kvaliteedistandarditele vastav kliiniline vähikeskus.

Kliinikum astus suure sammu edasi ka tubakavaba keskkonna poole. Pärast põhjalikku ettevalmistust keelati alates 1. maist kliinikumi territooriumil suitsetamine.

Tervishoiuteenuste müük

Kliinikumi poolt osutatud tervishoiuteenuseid rahastab suures osas Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa), kuid teenuseid ostavad ka paljud asutused, sotsiaalministeerium, liikluskindlustusfirmad ning Euroopa Liidu vastavad organisatsioonid. Viimase viie aasta jooksul on kolmekordistunud erinevate asutuste (sh perearstid ja teised raviasutused) poolt tellitud tervishoiuteenuste rahaline maht.

Patsientide poolt makstud tasuliste teenuste maht moodustas 3% (4 400 tuhat eurot) kogu kliinikumi tervishoiuteenuste rahalisest mahust, kasvades 6%. Patsientide poolt ostetakse jätkuvalt enim hambaravi teenuseid (sh hambaproteesi teenused), moodustades 40% kogu tasuliste teenuste rahalisest mahust. Tasuliste teenuste maht on teiste kliinikutega võrreldes suurem ka androloogiakeskuses (15%) ja naistekliinikus (9%).

13% (572 tuhat eurot) tasuliste teenuste rahalisest mahust oli ostetud väljaspool Eestit pärit patsientide poolt – Euroopa Liidu (edaspidi ELL) liikmesriigist pärit patsientide teenuste summa oli 2015. a 150 tuhat eurot ehk 26% välisriigi patsientidele osutatud teenuste rahalisest mahust, kokku 1 421 ravijuhtu. Pooled patsientidest elasid Soomes ja kolmandik Lätis. Euroopa Liidu välistest riikidest pärit isikute teenuste summa oli 422 tuhat eurot ehk 74% välisriigi patsientidele osutatud teenuste rahalisest mahust, kokku 1 174 ravijuhtu ning see vähenes Venemaalt ravile tulnud patsientide osas.

Haigekassa poolt makstud tervishoiuteenuste maht moodustas 2015. aastal 94% kliinikumi kogu tervishoiuteenuste rahalisest mahust. Ravi rahastamise lepingu suurima osa moodustas eriarstiabi leping, mille rahalisest mahust 63% moodustasid statsionaarsed, 32% ambulatoorsed ja 5% päevaravi teenused. Õendusabi, hambaravi, ennetuse projektid ning valvekulude leping moodustas kokku 3,6% kogu kliinikumi lepingu rahalisest mahust. 2015. aasta lõpu seisuga oli ravi rahastamise lepingu kogumaht 131 571 tuhat eurot ja 534 868 ravijuhtu.

Aasta jooksul sai kliinikum lisalepinguid kokku 1 840 tuhat eurot ja 3 467 ravijuhtu, sealhulgas 1 122 tuhat eurot oli ülikallite ravijuhtude (>65 tuhat eurot) katteks 70% ulatuses ravijuhu maksumusest. Lisaks vormistati lisalepinguid erijuhtudele (luuüdi transplantatsioon, hemodialüüs, peritoneaaldialüüs, sünnitused), kus teenuste vajadus oli oluliselt suurem võrreldes eelneva aastaga.

Eriarstiabi ambulatoorne leping täideti rahalises mahus 106% ja ravijuhtudes 104%. Ambulatoorseid ravijuhte tehti 19 tuhande võrra rohkem kui lepingusse planeeritud, kuna paljudel erialadel olid ravijärjekorrad väga pikad ja nõudlus suur. Ambulatoorsete ravijuhtude arv lepingus on võrreldes 2011. aastaga kasvanud 10% võrra ning ravijuhtude täitmine 13% võrra.

Päevaravi leping täideti rahalises mahus 106% ning ravijuhtudes samuti 106%. Ravijuhte tehti 800 võrra rohkem kui lepingus kavandatud.

Eriarstiabi statsionaarne leping täideti rahalises mahus 104%, ravijuhtudes 102%, rohkem tehti 793 juhtu.

Personal
Kliinikumis oli seisuga 31.12.2015 täidetud ametikohtade arv 3655,1. 79% ametikohtadest oli otseselt seotud tervishoiuteenuste osutamisega. Võrreldes 2014. a suurenes täidetud ametikohtade arv 77,2 koha võrra.

Kliinikumis töötab 142 doktorit ja sellele vastava teaduskraadi omajat ning 140 magistrit. Õenduspersonalist on 208 õde (14%) kõrgema kvalifikatsiooniastmega, 793 õde (52%) I kvalifikatsiooni astmega ja 539 õde (35%) II kvalifikatsiooni astmega. Kliinikumi töötajate keskmine vanus oli 2015. a lõpus 44 aastat.

Teadus-, õppe- ja arendustöö
2015. aastal osales diplomieelses õppetöös 434 arst-õppejõudu ning diplomijärgses õppetöös 444 arst-õppejõudu ehk 77% arstidest. 2015. aastal avaldati 160-s rahvusvahelistes mainekates teadusajakirjas 211 artiklit ning kaitsti 6 doktoritööd. Ajakirjas Eesti Arst avaldati 64 teadusartiklit, sh üks ravijuhend ja kümme juhtumi kirjeldust (case report). 2015. a publitseeriti 239 konverentsiteesi, kus autoriteks olid kliinikumi töötajad.

2015. aastal kaitsti kokku 6 doktoritööd (2014. a 7). Lõpetati töö 28 teadusgrandiga, edasine töö jätkub 35 grandiga, milles osaleb kokku ca 120 arst-õppejõudu ja mitmeid teisi kliinikumi spetsialiste. Alustati 23 uue ravimiuuringuga, varem alustatud ravimuuringuid oli töös 72.

2015. aastal võeti kliinikumis kasutusele mitmeid uusi ravi- ja diagnostikameetodeid, esmakordselt kliinikumis läbiviidud meetodeid lisandus 26 ja esmakordselt Eestis läbiviidud meetodeid 18.

Kokkuvõte
2015. aasta märgiks jäid suurte ehitusprojektide lõpulejõudmised: novembris avati statsionaarse ja ambulatoorse õendusabi osakondade jaoks renoveeritud L. Puusepa 6 maja. Detsembris avati Maarjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusjärgu J-, K- ja L-korpused. Projektide tulemusena suurenes oluliselt kliinikumi võimekus osutada maailmatasemel ravi kõigile abivajajaile, samuti loodi igati kaasaegne õppe- ja teadustöö keskkond. Psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise keskuses alustas tööd noorukitepsühhiaatria osakond, kus renoveeriti 12 voodikohaga palatiplokk ja rajati turvanõuetest tulenevalt aiaga piiratud noorukite õueala.

Kuigi Eestis kokku eriarsti vastuvõttude arv vähenes, siis kliinikumis vastuvõttude arv kasvas 15 523 vastuvõtu võrra ehk 3%. Kokku tehti 498 680 eriarsti vastuvõttu, mis on kliinikumi kõigi aegade suurim näitaja.

Kliinikumi eesmärk on jätkata oma tegevusi ja seatud eesmärkide täitmist parimate teadmistega kasutades kaasaegsemaid ja patsiendi tervist parandavaid ning säästvamaid metoodikaid.

Kliinikumi Leht