AIDSi-ajastu alguseks maailmas loetakse 1981. aastat, Eestis diagnoositi HIV-infektsioon esmakordselt 1988. aastal.

Möödunud aasta lõpuks oli Eestis kokku registreeritud 7320 HIV-juhtu ning käesoleva aasta aprilli lõpuks on lisandunud 133 uut juhtu. Samas elab Eestis hinnanguliselt umbes 11 000 HIV-positiivset inimest (Lai et al 2009).

Kui 1990ndatel, HIV-ajastu esimese 12 aasta jooksul püsis haigestumus Eestis madalana ning HI-viirus levis peamiselt seksuaalsel teel, siis 2000. aasta suvel arenes plahvatuslik epideemia, tingituna HIV levikust süstivate narkomaanide (SNide) hulgas. Eesti jaoks kõige kõrgem esmashaigestumus registreeriti 2001. aastal (1081 uut juhtu miljoni elaniku kohta) (Terviseamet 2010, Statistikaamet 2010). Euroopa piires oli Eesti veel 2008. aastal endiselt kõrgeima HIVi haigestumusega (545 uut HIV-juhtu 407 miljoni elaniku kohta) riik. Ühtlasi kuulus Eesti nende kolme Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia riigi hulka, kus HIV levimus täiskasvanud elanikkonna seas on hinnanguliselt >1% (UNAIDS 2008).

HIV/AIDSi-epideemiast Eestis on seni enim haaratud süstivad narkomaanid. Erinevad uuringud on näidanud, et ligikaudu 50% SNidest Harjumaal ja 70% Ida-Virumaal on HIVi nakatunud. SNide koguarvuks on Eestis hinnatud 14 000 ning süstiva narkomaania levimuseks täiskasvanud rahvastikus 2,4% (sealjuures >4% Harjumaal, 3,5% Ida-Virumaal ja < 1% mujal Eestis) (Uusküla et al 2007). Olulisi regionaalseid erinevusi peegeldab ka uute HIV-juhtumite registreerimine: kõigist 2009. aastal noteeritud uutest HIV-juhtudest pärines
82% Harjumaalt (Tallinnast) ja Ida-Virumaalt. Kuigi uute haigusjuhtude absoluutarvud olid nimetatud kahes piirkonnas sarnased (vastavalt 150 ja 189), oli haigestumusmäär kaugelt kõrgeim Ida-Virumaal (111/100 000 vs 38/100 000 Tallinnas).

* tabeli aluseks olevate allikate loetelu artikli lõpus

Valdav osa HIV-nakatunuist on noored mehed. Kuigi naiste osakaal on HIV esmasjuhtude hulgas viimase kümnendi vältel pidevalt tõusnud (20%lt 2000 kuni 59%ni 2009), ei ole haigestunud naiste absoluutarv aastate lõikes tegelikult kuigivõrd muutunud. Eelkõige tuleneb naiste osakaalu tõus meeste haigestumuse olulisest langusest.

Sotsiaalministeeriumi andmetel on viimase kümne aasta jooksul antiretroviirusravi (ARV-ravi) saajate arv Eestis kasvanud 27lt (aastal 2000) 1387ni (2009. aasta lõpus). Eestis vajaks ARV-ravi hinnanguliselt ligikaudu 3000 HIV-positiivset inimest (Lai et al 2009). Ebapiisavat raviga kaetust kinnitavad ka uuringute tulemused, mis näitavad, et peamise HIV riskigrupi esindajaist – SNidest – on ARV-ravil vaid 5-12% (Lõhmus et al 2008). Samas on hiljutised
rahvusvahelised süstemaatilised ülevaated ja metaanalüüsid näidanud, et SNide üldine ravisoostumus on mittesüstivate HIV-positiivsete patsientidega samal tasemel ning seega (eel)arvamus, nagu oleks SNide ravisoostumus halvem ning heade ravitulemuste saavutamine vähemtõenäoline, põhjendamatu.

Eesti HIV/AIDSi-epideemiat võib nimetada tüüpiliseks Ida-Euroopa epideemiaks, mille keskmes on endiselt SNid. Sarnased süstivate narkomaanidega seotud HIV-epideemiad on kujunenud ka paljudes meie naaberriikides – Baltimaades, Venemaal, Ukrainas ja Valgevenes. Kuigi HIV levik Ida-Euroopas on endiselt selgelt seotud süstiva narkomaaniaga, oli 2008. aastal mitmes riigis (Lätis, Ukrainas, Valgevenes) uute HIV-juhtude seas esikohal juba heteroseksuaalne nakatumine (ECDC/WHO 2009). HIV-epideemia edasise kulu osas saavad ilmselt määravaks süstivate narkomaanide mittesüstivad partnerid, nn sildrahvastik süstivate narkomaanide ja üldrahvastiku vahel. Kõrge HIV levimus peamises riskigrupis (SNide hulgas) ning riskeeriv seksuaalkäitumine (eelkõige kaitsmata vahekorrad peamiste seksuaalpartneritega – abikaasad, elukaaslased) nii SNide kui tavarahvastiku hulgas loovad võimalused HIVi heteroseksuaalseks ülekandeks ning epideemia levikuks. 2007. aastal Kohtla-Järvel läbi viidud uurimusest selgus, et ligi pooltel (47%) SNidest oli peamine seksuaalpartner mitte-SN.

Eestis on HIV/AIDSi levikut piiravad meetmed põhjendatult suunatud valdavalt SNidele kui peamisele riskigrupile, täiendavat tähelepanu ja arendamist vajavad sekkumised, mis kujundatud juba HIVi nakatunuile ja SNide seksuaalpartneritele.

Kaja-Triin Laisaar
TÜ tervishoiu instituut

Anneli Uusküla
TÜ tervishoiu instituut, SA TÜK nahakliinik

Kasutatud kirjandus:

1. Lai T, Habicht J, Rüütel K. HIV levik Eestis ja võimalikud tulevikuprognoosid aastani 2015. Eesti Arst 2009; 88(4):267−273
2. Terviseamet. HIV- nakatunute statistika 1999-2006. Tallinn, Terviseamet, 2010. http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/HIV/hivstatistika.pdf
3. Eesti Statistika. Statistika andmebaas. Tallinn, Eesti Statistika, 2010. http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp
4. UNAIDS. 2008 Report on the global AIDS epidemic. Geneva, UNAIDS, 2008. http://www.unaids.org/en/KnowledgeCentre/HIVData/GlobalReport/2008/2008_Global_report.asp
5. Uusküla A, Rajaleid K, Talu A, Abel K, Rüütel K, Hay G. Estimating injection drug use prevalence using state wide administrative data sources: Estonia, 2004. Addiction research & theory 2007;15(4):411-24.
6. Matsi A, Oja L. Eesti terviseuuring 2006. Tabelid. Tallinn, Tervise Arengu Instituut, 2009. http://www2.tai.ee/ETeU/ETeU_tabelid.pdf
7. Tekkel M, Veideman T, Rahu M. Eesti Täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, 2008.  Tallinn, Tervise Arengu Instituut, 2009. http://www2.tai.ee/TAI/TKU2008.pdf
8. Wilson TE, Sharma A, Zilmer K, Kalikova N, Uusküla A. The HIV prevention needs of injection drug users in Estonia. Int J STD AIDS. 2007;18(6):389-91.
9. Uuskula A, Heimer R, Dehovitz J, Fischer K, McNutt LA. Surveillance of HIV, hepatitis B virus, and hepatitis C virus in an Estonian injection drug-using population: sensitivity and specificity of testing syringes for public health surveillance. J Infect Dis. 2006;193(3):455-7.
10. Uusküla A, McNutt LA, Dehovitz J, Fischer K, Heimer R. High prevalence of blood-borne virus infections and high-risk behaviour among injecting drug users in Tallinn, Estonia. Int J STD AIDS. 2007;18(1):41-6.
11. Tervise Arengu Instituut. Prevalence of HIV and other Infections and risk behaviour among injecting drug users in Latvia, Lithuania and Estonia in 2007. Study report. Tallinn, Tervise Arengu Instituut, 2009. http://www2.tai.ee/TAI/PREVALENCE_OF_HIV_AND_OTHER_INFECTIONS_AND_RISK_BEHAVIOUR_eng_2009.pdf
12. Epštein J, Terviseamet (publitseerimata andmed)
13. Lai T, Rätsep M, Rüütel K, Trummal A, Kahur K, Nielsen, et al. Modelling Estonia’s concentrated HIV epidemic: a case study. Estonian National Institute of Health Development, Estonian Ministry of Social Affairs, WHO Regional Office for Europe. Copenhagen: WHO, 2009. http://www.who.it/Document/SHA/EST_HIV_EPI_rep.pdf
14. UNAIDS. United Nations General Assembly Special Session (UNGASS) narrative report, Estonia. Geneva, UNAIDS, 2010. http://data.unaids.org/pub/Report/2010/estonia_2010_country_progress_report_en.pdf29
15. Trummal A, Johnston LG, Lõhmus L. HIV nakkuse levimus ja riskikäitumine meestega seksivate meeste seas Tallinnas ja Harjumaal: pilootuurimus uuritava poolt juhitud kaasamise meetodil. Uurimusraport.  Tallinn, Tervise Arengu Instituut, 2007. http://www2.tai.ee/teated/GF/Meestega_seksivate_meeste_uurimus_2007.pdf
16. Tripathi, A, Rüütel K, Parker RD. HIV risk behaviour knowledge, substance use and unprotected sex in men who have sex with men in Tallinn, Estonia. Euro Surveill 2009;14(48):pii=19429. http://www.eurosurveillance.org/ViewArticle.aspx?ArticleId=19429
17. Uusküla A, Fischer K, Raudne R, Kilgi H, Krylov R, Salminen M, et al. A study on HIV and hepatitis C virus among commercial sex workers in Tallinn.Sex Transm Infect. 2008;84(3):189-91.
18. Trummal A, Fischer K, Raudne R. HIV nakkuse levimus ja riskikäitumine prostitutsiooni kaasatud naiste hulgas Tallinnas. Uurimuse raport. Tallinn, Tervise Arengu Instituut, 2006. Available form http://www.tai.ee/failid/PK_HIV_uurimuse_raport_12.2006_1_parandatud.pdf
19. Mäesalu M, Sotsiaalministeerium (publitseerimata andmed)
20. Lõhmus L, Rüütel K, Abel-Ollo K, Loit HM, Talu A, Uusküla A. HIV-nakkuse ning teiste infektsioonide ja riskikäitumise levimus süstivate narkomaanide seas Tallinnas ja Kohtla-Järvel. Tallinn, Tervise Arengu Instituut / Tartu Ülikool, 2008. http://www2.tai.ee/TAI/SN_RDS_uurimuse_raport_2007_17.12.2008.pdf
21. Laisaar KT, Uusküla A, Avi R. Estonia at the threshold of the fourth decade of the AIDS era in Europe (publitseerimata artikli andmed)
22. European Centre for Disease Prevention and Control/WHO Regional Office for Europe. HIV/AIDS surveillance in Europe 2008. Stockholm, European Centre for Disease Prevention and Control, 2009. Available from http://www.ecdc.europa.eu/en/publications/Publications/0912_SUR_HIV_AIDS_surveillance_in_Europe.pdf
23. Uusküla A (publitseerimata andmed)