13. juunil kaitses naistekliiniku ämmaemand Siiri Põllumaa magistritöö teemal „Ämmaemandusabi mudelid ja nende kulutõhusus“. Juhendaja dots Kersti Meiesaar, PhD (TÜ).

Magistritöö eesmärk oli analüüsida ämmaemandusabi teenuse osutamise mudeleid ante- ja postnataalses abis ning mudelite kulutõhusust ja selle reguleerimisvõimalusi Eestis.

Uurimuse objektiks oli rasedaid jälgivate tervishoiuasutuste ämmaemandate ja naistearstide arvamus nende poolt ante- ja postnataalses jälgimises kasutatavate mudelite ja teenuse osutamiseks kulutatud aja kohta.

Kui külastuste arv raseduse kestel jääb traditsiooniliseks (keskmiselt kümme visiiti), aga seni kasutatavad dubleerivad ja pädevusi ebaratsionaalselt kasutavad mudelid asendada kuluefektiivsematega, annaks see olulise tervishoiukulude säästu. Rasedusaegsete visiitide arvu vähendamine traditsiooniliselt kümnelt kaheksani ei mõju negatiivselt rahulolule teenusega ega emalapse tervisetulemitele, kuid võimaldab täiendavalt kulusid kokku hoida.

Kokkuvõtteks võib öelda, et madala riskiga rasedate jälgimisel on ämmaemandusabi teenus odavam ning kulutõhusam kui eriarstiabi ning üleminek ämmaemandusabi teenuse laialdasemale kasutamisele võimaldab oluliselt vähendada tervishoiukulutusi.

Siiri Põllumaa
naistekliiniku ämmaemand

Nii küsis kaldaliival mõtlikult istudes kultusfilmi kangelanna. Ja samamoodi mõtisklevad ka paljud kliinikumi töötajad uude haiglamajja kolimise ootuses. Ees ootavad suured muutused. Paljudel töötajatel tuleb tööl hakata käima hoopis teises linnajaos. Osadel muutub administratiivne alluvus ja vahetuvad ülemused (mainigem näiteks naiste-, onko- ja närvikliiniku operatsiooniplokkide liitumist Maarjamõisa opiplokiga). Mõni loobub võib-olla üldse suurtest muutustest ja siirdub hoopis väljateenitud vanaduspuhkusele. Inimesed on oma valikutes tavaliselt ratsionaalsed ja tehtud otsuseid tuleb respekteerida.

See on aga tõsi, et oktoobri lõpul teevad maalrid uues haiglahoones viimaseid pintslitõmbeid ja vastuvõtukomisjon võib tööd alustada. November-detsember saavad olema pingelised mööbli ja aparatuuri paigaldamise kuud ning seejärel saavad esimesed uusasunikud sisse kolida. Kuivõrd kõige kiirem on naistekliiniku Toomemäel asuva maja üleandmisega ülikoolile, siis esimesena kolib naistekliiniku rahvas. See juhtub enne jõule. Isegi Toomemäega hüvastijätu pidu olevat juba kokku lepitud 19. detsembriks. Olete vast kuulnud neist rajudest happening’idest, mida vaid günekoloogid oskavad korraldada! Samasugust positiivset sättumust oodatakse ka teistelt ümberasujatelt. Teiste kliinikute teeleasumise kuupäevadest on veel vara rääkida, aga see kõik saab juhtuma 2009. a esimeses kvartalis. Kolimise eelduseks on infrastruktuuri valmisolek (alates sterilisatsioonitehnikast ja lõpetades riidehoidudega). Muuseas, tarmukamatel soovitame kolimise asjus nõu küsida spordimeditsiini ja taastusravi kliinikult, kus on viimastel aastatel kolm korda suuremaid kolimisoperatsioone ette võetud. Ja ikka edukalt.

Kokkuvõtvalt võib pealkirjas esitatud küsimusele vastata: “Me saame hakkama!“. Samamoodi, nagu eespool mainitud lemmikkangelased filmi õnnelikes lõpukaadrites valgel hobusel uue kodu poole ratsutades.

Margus Ulst
juhatuse liige

Väike fotoseeria:

Parkimisest Maarjamõisas

Väidetakse, et ratas on inimkonna suurim leiutis. Tõepoolest ei ole Loodus suutnud ratast luua. Inimkehas on esindatud küll muud mehhaanilised ülekandeviisid (nt kang ja plokk), kuid ratast pole. Küllap Emake Loodus teadis juba ette, et kui luua ratastega elusorganism, siis kaasneb sellega nii palju muresid, et elu eesmärk kaotab tähtsuse. Paraku ei ole inimkond maailmatarkust millekski pidanud ja ägab nüüd oma loomingu raskuse all. Küll ähvardavad meid naftasõjad, liiklusummikud ja parkimisprobleemid. Viimastest juttu tulebki.

Nagu olete tähele pannud, saavad Maarjamõisa haigla lähedal mugavalt parkida vaid need, kes varakult kohale tulevad. Paraku patsiendid siia kategooriasse ei kuulu. Teadupärast kutsutakse patsiente sellisteks kellaaegadeks, kui "valged kitlid" on oma autod parematele kohtadele ära parkinud ja istuvad ootavalt toolidel ning imestavad, miks patsiendid õigeaegselt vastuvõtule ei ilmu. Seoses uue haiglahoone valmimisega ootavad meid ees ümberkorraldused ka parkimise vallas.

Haigla sissepääsu lähedal L. Puusepa tänava ääres olevad 110 parkimiskohta on planeeritud patsientidele. Nendest kohtadest 10-15% on reserveeritud invatähistusega autodele ja ülejäänud parkimisala on tasuline (võrdsustatud linnas C-piirkonnaga). Loomulikult tekib küsimus, et kas on eetiline patsientidelt parkimise eest tasu küsida. Samamoodi võib küsida, et kas on eetiline, kui meedik pargib patsiendi kohale. Vast olete märganud, parkimisel eetikaga kaugele ei jõua. Selles vallas ei ole olemas paremat tarbimise regulaatorit kui raha. Parkimist Maarjamõisas hakkab juba lähitulevikus korraldama parkimisettevõte. Missugune täpselt, see on veel lõplikult otsustamata.

Mõeldud on ka neile tarbijatele, kel raha on vähe. Neil peab lihtsalt olema rohkem aega. Tasuta parkla asub teisel pool N. Lunini tänavat (nn Biomeedikumi parkla). Samuti tuleks mõelda neile, kel raha on rohkem kui aega. Arstkonna hulgast on tulnud ettepanek, et 65-kohaline parkla, mis asub N. Lunini põiktänavas A. Mathieseni pargi ääres (rahvakeeles tuntud ka Pätipargi nime all), võiks olla tõkkepuuga ja tasuliste kaartidega. Mõte on iseenesest huvitav ja arutelu väärt. Põhiküsimus on vist selles, et kui suur võiks olla kuutasu? 300, 500, 1000? EEK, EUR? Küllap aeg annab arutust. See on aga kindel, et jalgratturid võidavad nii kui nii! Võidavad aja-, raha- ja närvikulus.

Margus Ulst
juhatuse liige

Vaid veidi üle kuu on ehitusfirmal Skanska EMV ja mitmel alltöövõtjal aega lõpetada viimased Maarjamõisa haigla uute korpuste ehitustööd. Seejärel seisab Tartu ülikooli kliinikumil ees Eesti ajaloo suurim haigla kolimine.

Eesti Päevaleht, 05.09.2008. „Tulekul on Eesti suurim haigla kolimine“

„Probleem oli peakilbi lüliti lühisega,“ ütles Tartu Ülikooli Kliinikumi avalikkussuhete juht Kristi Tael Päevaleht Online`ile. /…/ Elektrikatkestuse ajal oli Maarjamõisa polikliiniku töö häiritud – arvutivõrk ei töötanud ning liftid seisid. /…/ Ühegi eriarsti vastuvõtt ära ei jäänud. Protseduurid, mis elektrikatkestuse tõttu ära jäid, tehakse vastavalt individuaalsetele kokkulepetele patsientidega. Ühegi patsiendi tervis elektrikatkestuse tõttu ohus ei olnud.

Eesti Päevaleht, 11.09.2008. „Tartu Maarjamõisa polikliinik jäi elektrita“

Tartu ülikooli kliinikumi nõukogu sõlmis reedel juhatuse liikmete Urmas Siiguri, Mart Einasto, Margus Ulsti ja Malle Keisiga lepingud järgnevaks viieks aastaks. Nõukogu esimehe Aare Järvani sõnul on kliinikumi juhatus end tõestanud kui ühtne ning hästi toimiv meeskond.

BNS, 12.09.2008. „TÜ kliinikumi nõukogu pikendas juhatuse liikmete lepinguid“

Maailma haiglate ja kliinikute veebilehtede hindamise Euroopa tabelis asub Tartu Ülikooli Kliinikum enam kui 4000 meditsiiniasutuse keskel oma koduleheküljega 23. kohal. /…/ Olgu veel lisatud, et maailma pingereas platseerub Tartu Ülikooli Kliinikum 84. kohale. Tartu Ülikooli Kliinikumi oma lähemate naabritega võrreldes võib märkida, et Ida-Tallinna Keskhaigla asub selles arvestuses 1470. ja Lääne- Tallinna Keskhaigla 1841. kohal.

Tartu Postimees, 12.09.2008. „Kliinikumi koduleht maailmas saja hulgas“

18.08 Sisekliiniku statsionaar

01.09 Närvikliiniku statsionaar

08.09 Androloogiakeskus

15.09 Hematoloogiaonkoloogia statsionaar (va radioteraapia)

01.10 Naistekliiniku statsionaar

13.10 Sisekliiniku ambulatoorne töö

20.10 Traumatoloogiaortopeedia statsionaar

27.10 Närvikliiniku ambulatoorne töö

10.11 Hematoloogiaonkoloogia ambulatoorne töö

26.11 Naistekliiniku ambulatoorne töö

08.12 Traumatoloogiaortopeedia ambulatoorne töö

Kati Korm

informaatikateenistuse arendusosakonna juhataja

13.08-22.08 Närvikliiniku statsionaarse töö koolitused

25.08-05.09 Hematoloogiaonkoloogiakliiniku statsionaarse töö koolitused

29.08 Androloogiakeskuse koolituspäev

08.09-24.09 Naistekliiniku statsionaarse töö koolitused

23.09-03.10 Traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku statsionaarse töö koolitused

29.09-10.10 Sisekliiniku ambulatoorse töö koolitused

06.10-17.10 Närvikliiniku ambulatoorse töö koolitused

20.10-31.10 Hematoloogiaonkoloogiakliiniku ambulatoorse töö koolitused

04.11-14.11 Naistekliiniku ambulatoorse töö koolitused

18.11-28.11 Traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku ambulatoorse töö koolitused

Ann Kuslap

informaatikateenistuse arendusosakonna projektijuht

Teenuse detailinfo kuval:

• kajastatakse tellijate ja teostajate info, mis on vajalik kasutajale enda tööst täpse ülevaate saamiseks ja sisearvelduseks. Tellija ja teostaja andmed on vaikimisi täidetud haigusjuhu raviarsti andmetega. Teostajateks on võimalik kirja panna teostaja meeskonda. Teostaja meeskonnas märgitakse vastutav teostaja linnukesega. Otsides välja teostaja töötaja näidatakse teostaja struktuuriüksuse valikus teostajaga seotud allüksuseid;

• kajastatakse teenuse osutamise kellaaeg. Vaikimisi kuvatakse teenuse osutamise ajaks teenuse lisamise ehk hetkeaeg ning teenuse osutamise lõppaeg on vaja kasutajal endal märkida;

• kirjeldatakse arvete jaoks vajalikud artiklid;

• kirjeldatakse vajadusel teenusega seotud Nomesco ehk NCSP koodid.

Teenused on üldjuhul seotud artiklitega ning süsteemis on märgitud,milliste teenuste korral on NCSP kood kohustuslik. eHL-is on võimalik kirjeldada teenuseid, millega pole seotud artikleid st teenuseid, mille eest haigekassa ei maksa või mis pole kirjas kliinikumi tasuliste teenuste hinnakirjas, aga mida osutatakse ning mille kohta soovitakse statistikat nt ravimiuuringud jms. Vaikimisi on teenuse kogus üks ja selle muutmine ei mõjuta artikli kogust arvel. Artiklid ja nende hinnad on kirjeldatud haigekassa hinnakirjas, kliinikumi tasuliste teenuste hinnakirjas või rehabilitatsiooniteenuste hinnakirjas. Arveldatakse artiklitega ning artiklite juures kuvatakse vaikimisi haigusloo maksjat. Artikli juures vaikimisi kuvatavat maksjat, kogust ja koefitsienti on võimalik muuta. Kui süsteemis on kirjeldatud teenustega seotud NCSP koodid, kuvatakse need peale teenuse välja valimist. NCSP koodid, mida ei soovita kasutada saab nimekirjast ära kustutada ning vajadusel uusi koode juurde lisada. NCSP koodidele peab määrama arvele minemise järjekorra ning NCSP tüübi.

eHL-ist tehtavates aruannetes on võimalik saada täpne ülevaade töötaja poolt osutatud teenustest. Arveldamata artiklite aruande abil on võimalik veenduda, et kõik lisatud teenused on arvele kantud.

Meelika Kuningas-Lutsar
informaatikateenistuse arendusosakonna süsteemianalüütik

9. oktoobril algusega kell 9.00 toimub teaduskonverents Biomeedikumi auditooriumis 1006, Ravila 19. 10. oktoobril toimub konverents viljatuse teemal Tartu Ülikooli aulas, järgneb pidulik aktus ja dekaani vastuvõtt.

Täiendav info: arstiteaduskonna dekanaat tel 7375325 ja www.med.ut.ee

Igal neljapäeval kell 14.00 tutvustame soovijatele andmebaaside kasutamist, pihuarvutiga töötamist ja Medinfo keskuse tööd. Kui on vajadus tutvuda mõne infoallikaga, millega te varem pole kokku puutunud ja kliinikumis see puudub, siis palun oma soov meile edastada varem, et saaksime teema ette valmistada. Spetsiifilisemad küsimused võib eelnevalt saata e-posti teel aadressil: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Kliinikumi Leht

Alates septembri algusest juhatab Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi Külliki Saar, kes viimase aasta jooksul on Lastefondi tegevuse korraldamises osalenud projektijuhina.

Enne Lastefondi juhataja ametikohale asumist, töötas Külliki Saar Tartu linnavalitsuses linnaarengu spetsialistina.

Lastefondi senine juhataja Merike Kaunissaare, kes sihtasutuse eesotsas olnud alates 2002. a. detsembrist, jääb fondi juurde tegutsema meediajuhina.

Kliinikumi Leht

Tartu Ülikooli sisekliiniku endokrinoloogi Jaan Kelgu sulest on ilmunud luulekogu „Sõklad sõnavahuga“.

Teose kaante vahele on dr Kelk kokku kogunud luuletused elust ja meditsiinist nii tõsimeelse tonaalsusega kui ka terminoloogilise nihestatuse ja irooniaga. Raamatu näol on tegemist juba autori teise luulekoguga: 2004. aastal ilmus dr Kelgu esimene luuleraamat „Õõnsate õhtute õbluke õhin“.

Kliinikumi Leht

Ortopeediline

Selleks on meil seljaroog,
et meelituste maiusroog
ei vaenaks mõttevirgust.
End hoidkem ikka sirgu!
Ähvarduste ääre peal
võib juhtuda ka äärepealt,
et murrab meid pelg, ootus
ja kujuneb selgrootus.
Teiste valdusest ei saa
uut seljaroogu laenata.
Seks oma mõte ongi,
et vaim ei vajuks longu.
09.12.2005

Dietoloogiline

Me oleme ju omnivoorid
ja seedimagi valmis kõike,
kui peibutavad kõnekoorid
serveerimas on mõttelõike
totaalselt totraid, aga klantse.
Seest roisutunnustega ollust
võiks haista oma ettevaatus
ja tundes ära lausa lollust
saaks sellest suhte lõpuvaatus.
Ei enam vaimseid ühistantse.
Häid mõtteid süües kasvab isu,
kuid õnneks neist ei lähe rasva.
Nii omaks võttes toekat sisu
ju rumaluse kvoot ei kasva,
vaid vallutame vaimukantse.

20.11.2005
(Luulekogust „Sõklad sõnavahuga")

Kes opereerib (pildi keskel)?

Vihje: pilt on tehtud 1961. aastal.

Vastus saata aadressil Merili.Valjaotsa@kliinikum. ee. Kõigi õigesti vastanute vahel loositakse välja „Kliinikumi Lehe“ aastatellimus koju.