Patoloogiateenistuses on toimunud pikaaegse staažiga töötajate tunnustamine kaootiliselt. Vajadusest neid põhimõtteid muuta, oleme seisukohal, et pikaaegse töökogemusega töötajate tunnustamine iseloomustab asutuse suhtumist oma töötajatesse: see näitab asutuse väärtushinnanguid, tagab töötaja laiema tuntuse ja võimaldab töötajal tunda ennast väärtustatuna. Algatasime töötajate tunnustamise Kliinikumi Lehe kaudu, millele lisandub kord aastas teenistusesisene avalik tunnustus koos lisaväärtustega.

Peame avaliku tunnustamise peamiseks eesmärgiks eelkõige töötajate väärtustamist, mis tõstab esile töötaja kui töötegija. Soovime läbi individuaalse tunnustamise tõsta esile pikaajalise töökogemusega töötajaid ja seada neid eeskujuks, kuna peame tööstaaži pikkust üheks lojaalsuse näitajaks.

Jaanuaris sai vastav kliinikumi meeskond ühele poole ligi aasta väldanud projektiga, mille tulemusena valmis tervishoiuasutuste töötajatele suunatud õppefilm „Jäätmekäitlus haiglas. Miks? Kuidas? Kuhu?“.

Kuna tervishoiuvaldkond on väga spetsiifiline ning teatud liiki jäätmed (sh ohtlikud jäätmed) tekivad vaid tervishoiuasutustes, siis on väga oluline, et need ei satuks keskkonda, vaid saaks nõuetekohaselt eraldi sorteeritud ja edasisele käitlemisele antud.

Õppefilm tutvustabki üksikasjalikult ja illustreeritult kõigi erinevate tervishoius tekkivate jäätmeliikide käitlemise põhimõtteid ning selgitab taustana ka prügimajanduse üldiseid aluseid. „Filmiga ei soovi me panna inimesi pelgalt teatud reeglite kohaselt prügi sorteerima, vaid ka põhjendada ja tagada mõistmine, miks see vajalik on,“ ütles projekti eestvedaja, kliinikumi majandusteenistuse desinfektsiooniosakonna juhataja Tiina Teder.

6. veebruaril tähistas oma 65. juubelit spordimeditsiini- ja taastusravikliiniku ortopeed ning Tartu Ülikooli Kliinikumi traumatoloogia-ortopeedia õppetooli emeriitdotsent Aalo Eller. Kliinikumi Leht avaldab siinkohal väikese intervjuu juubilariga ning soovib dots. emer. Ellerile ka omalt poolt palju õnne ja tervist!

Miks otsustasite arstiks õppida? Kust selline idee tuli?

18-aastaselt sattusin lugema raamatut „Perekond Thibault“ ning just selle raamatu põhjal tundus arsti amet väga huvitav ja meeldiv. Teine põhjus oli see, et just äsja oli avatud spordimeditsiiniosakond, kuhu mul siis tekkis võimalus astuda.

Kuid miks te valisite oma erialaks just spordimeditsiini?

Sest kogu mu elu sisu oli sel momendil sport. Nimelt tegelesin ma nooruspõlves mitmevõistlusega. Olen tulnud kergejõustiku 8-võistluses Eesti koolinoorte meistriks ja kaheksa liiduvabariigi meistriks. Selles vanuses on sport ju ikka poistel põhiline. Ning võib öelda, et spordimeditsiini tudeerima asumine võimaldas mul kaks huvi – spordi ja meditsiini – omavahel siduda.

Viis kuud tagasi, 19. septembril lastekliinikus ja kirurgiakliiniku lastekirurgia osakonnas tegutsemist alustanud Dr Kloun Manni tõukab tagant soov haigete laste päeva veidikenegi rõõmsamaks muuta.

Kui kloun Manni ehk pärisnimega Marika Reiko argipäev möödub kooliõpetajana Tartu Rahvusvahelises Koolis ning kord kuus ka magistrandina Tartu Avatud Ülikoolis, siis klounitamise päevadel vahetab ta pärastlõunal õpetajakostüümi klouniriietuse vastu ning tõttab lastehaiglasse. „Klounitan erinevates osakondades umbes poolteist tundi. Seejärel lähen Maarjamõisa lastekirurgiasse ja olen sealgi tunni ringis,“ kirjeldab lõbus klounitädi oma päeva klounina.

Pea aasta tagasi, 1. märtsil 2008 liitus Maarjamõisa patoloogiaosakonnaga laborant Ly Sisask.

Ly Sisask iseendast:

Minu esimesed kokkupuuted meditsiiniga tekkisid juba varases nooruses tänu Rõngu Haiglas töötavale vanaemale.

Keskhariduse omandasin Tartus, kus paralleelselt õpingutega töötasin Maarjamõisa Haigla lasteosakonnas. Sellal tekkis ka sügavam huvi meditsiini vastu ning asusin õppima Tartu Meditsiinikooli, mille lõpetasin 1995. aastal laborandi kutsega.

5. veebruaril nimetas Tartu volikogu linnavalitsuse ettepanekul üheks Tartu Tähe kavaleriks ka kliinikumi teadusnõuniku Raul Talviku.

Tartu Täht on autasu, mis antakse Tartu linnale osutatud eriliste teenete eest. Emeriitprofessor Raul Talviku eestvedamisel loodi TÜ Kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliinikus valurabi kabinet ja erakorralise meditsiini osakond.

Tartu Tähe kavaleride tiitlite ja aumärkide pidulik kätteandmine toimub Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud kontsert-aktusel 23. veebruaril 2009 Vanemuise kontserdimajas.

 

Kliinikumi Leht

15. jaanuaril nimetas Vabariigi Valitsus Tartu Ülikooli kuratooriumi liikmeks kliinikumi juhatuse esimehe Urmas Siiguri.

Kuratooriumi näol on tegemist nõuandva koguga, mis tegutseb ülikooli ja ühiskonna täiendava ühenduslülina. Majandus- ja kultuuriringkondade ning valitsusasutuste esindajatest koosnev kuratoorium teeb ettepanekuid ülikooli arengut puudutavates küsimustes ning annab vähemalt kord aastas ülikooli kohta oma hinnangu.

 

Kliinikumi Leht

Kriis on käes. Seda nii Eesti kui kogu maailma majanduses. Olukorra tõsiduse mõistmiseks ei pea olema majandusanalüütik, piisab kirjaoskusest. Riik kärbib kulusid ligi kümnendiku ulatuses eelarve mahust. Tööturuameti ukse taga on saba. On selge, et see olukord ei jäta puutumata ühtegi elusfääri, sh tervishoidu.

Kriisi esimesed viljad on haigemajja juba tükk aega tagasi pärale jõudnud. Eelmise aasta lõpus ei võetud vastu haigekassa uut hinnakirja, mis pidanuks kompenseerima ravimitele ja meditsiinilistele tarvikutele lisanduva käibemaksu, samuti rea teiste kulude kasvu. Haigekassa eelarve kinnitamisel jäeti õhku lubadus, et uus hinnakiri jõustub juulist ning seega pool aastat tuleks hakkama saada vanade hindadega, so senise töömahu ning samas suurenenud sisendkulutustega. Lähtudes sellest said koostatud ka kliinikute ja teenistuste kokkuhoiukavad eesmärgiga kärpida I kvartalis muutuvkulusid 5% ulatuses. Selle eesmärgi saavutamisel suudame I kvartali jooksul tagada kliinikumi tulude-kulude jätkusuutliku tasakaalu.

Mis saab edasi? See on kindlasti rohkem kui miljoni krooni küsimus. Tundmatuid muutujaid on kogu süsteemis palju. Keegi ei oska ennustada, kui sügavalt kriis Eesti majandust lööb. Me ei tea oma II-IV kvartali haigekassalepingute mahtu. Puudub kindlus uue hinnakirja rakendumise osas. Pakun siiski välja kolm väga lihtsustatud stsenaariumit.

19. veebruaril tähistab oma juubelit kirurgiakliiniku ambulatoorse kirurgia osakonna õde Vaike Isküll.

Vaike Isküll on sündinud, elanud ja koolis käinud Tartus. 1957. a aastal lõpetas ta Tartu Meditsiinikooli ämmaemandana ja sama aasta 16. augustil asus ta tööle Maarjamõisa haiglasse operatsioonitoa õena ja raskete haigete individuaalvalveõena. 1962. a määrati ta seoses osakonna reorganiseerimisega õena tööle üldkirurgia osakonda. Ta on pikki aastaid töötanud osalise koormusega ka traumapunktis. Alates 1964. a on ta Maarjamõisa polikliiniku kirurgia kabineti õde. Oma kiire tegutsemise ja temperamentse loomu on ta säilitanud tänaseni. Soovime juubilarile palju õnne ja head tervist!

Soovime juubilarile palju õnne ja head tervist!

 

Kirurgiakliinik

Soovides eHL-iga töötada võimalikult efektiivselt, on oluline teada ambulatoorse töö dokumenteerimise miinimumnõudeid ning vastuvõttude avamise ja sulgemise omavahelisi seoseid. Järgnevalt toon välja mõned põhitõed ja soovitused:

• Ambulatoorne haigusjuht koosneb ühest või enamast vastuvõtust (esimene on esmane, ülejäänud korduvad).

• Juhul kui patsient kutsutakse tagasi, tuleb vastuvõtt lõpetada tunnusega „Kutsutud tagasi Kliinikumi sama eriarsti amb vastuvõtule". Sellisel juhul jääb haigusjuht avatuks ning süsteemi poolt ei nõuta epikriisi koostamist.

• Kui patsienti enam tagasi ei kutsuta, lõpetatakse vastuvõtt tunnusega „Väljakirjutamine". Sellisel juhul on süsteemi poolt epikriisi koostamise nõue ning haigusjuht suletakse.

• Ambulatoorse vastuvõtu lõpetamise menüüpunktis on vaikimisi märge, mis lõpetab samaaegselt ka vastuvõtu dokumenteerimise. Kui dokumenteerimist ei soovita veel lõpetada, tuleks vastav märkeruut tühjendada.

25. ja 26. märtsil leiavad Tallinnas Nokia kontserdimajas aset traditsioonilised, 2010. aasta Eesti Arstide Päevad.

Konverentsi teemad:

25. märts

1) Sarnased kaebused, erinevad haigused. Sõna saavad kardioloog, sisearst ja pulmonoloog.

Sessioonil püütakse lahti harutada kaks teemaderingi:

2) Gripipandeemia Eestis. Korraldab Eesti Infektsioonhaiguste Selts.

2009. aasta märtsis Mehhikost alanud ja kiiresti üle maailma levinud gripiviirus A/H1N1 on pälvinud nii meedia kui meedikute tähelepanu. Käsitletavad teemad: gripipandeemia riigi seisukohast, pandeemilise gripi haiguskulu iseärasused vanusegruppides (lapsed, täiskasvanud), pandeemilise gripiga patsientide käsitlus intensiivravis, vaktsineerimisega seotud küsimused.

 

26. märts

1) Onkoloogilise haige erakorralised seisundid. Korraldab Eesti Onkoloogide Selts.

Onkoloogilise patsiendi käsitlusjuhise järgi toimub haiguse leviku täpsem hindamine, onkospetsiifiline ravi ja osa järelkontrollist onkoloogiakeskuses. Paratamatult puutub oma igapäevatöös vähihaigega kokku iga tohter. Vaatleme vähihaigete enamlevinud erakorralisi seisundeid (palavik, kompressioonisündroomid, tromboos, valu jt), millega patsient võib sattuda arsti pilgu alla väljaspool onkoloogiakeskust.

 

2) Patsienditurvalisus Eestis: hetkeseis ja tulevik. Korraldab Eesti Arstide Liit.

Haigekassa korraldatud uuringud on viimastel aastatel näidanud elanikkonna suhtelist rahulolu arstiabi korraldusega. See on ilmselt tingitud tervishoiutöötajate heast ettevalmistusest ja meditsiinitehnoloogia kiirest arengus Eestis. Kas võime sellest järeldada, et patsiendi turvalisusega raviasutustes on kõik korras? Või on selles vallas võimalik veel midagi parandada? Kui palju on Eestis üldse teadlikult tegeldud patsienditurvalisuse küsimustega? Kuidas on asjad korraldatud mujal Euroopas?

 

25. märtsil pärast konverentsi seltskondlik koosviibimine, orienteeruvalt kell 17.45 II korruse fuajees. Kehale vein ja suupisted, vaimule Ida-Tallinna Keskhaigla segakoori etteaste.

 

Lisaüritused

25.03 Ohjamata uneapnoe - kaua võib? Korraldab Eesti Unemeditsiini Selts.

26.03 Diskussioon tudengite võimalustest töötada abiarstina. Korraldab Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts

 

Konverentsi kava:

Neljapäev, 25. märts

10.00 Eesti Arstide Päevad 2010 avamine

Sarnased kaebused, erinevad haigused, esinevad kardioloog Ene Mäeots, Ida-Tallinna Keskhaigla; pulmonoloog Anneli Kullamaa, TÜK kopsukliinik; sisearst Tiia Jasjukevitš, Ida-Tallinna Keskhaigla

10.10 Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus ja krooniline südamepuudulikkus

10.10 Südamepuudulikkus – ülevaade kardioloogilt

10.30 Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus – ülevaade pulmonoloogilt

10.50 Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse ja südamepuudulikkusega patsient sisearsti pilgu läbi

haigusjuhtude esitlus ja diskussioon

11.40 vaheaeg

12.00 Äge koronaarsündroom ja kopsuarteri trombemboolia

12.00 Äge koronaarsündroom – ülevaade kardioloogilt

12.20 Kopsuarteri trombemboolia – ülevaade sisearstilt

12.40 Millest on abi nende kahe haiguse eristamisel

haigusjuhtude esitlus ja diskussioon

13.30 – 14.30 lõunavaheaeg

 

Gripipandeemia Eestis. Korraldab Eesti Infektsioonhaiguste Selts, sessiooni juhatab prof Irja Lutsar, Tartu Ülikooli Mikrobioloogia Instituut

14.30 Pandeemiline gripp ja riik

Martin Kadai, Sotsiaalministeerium

15.00 Pandeemiline gripp ja lapsed

Eda Tamm, TÜK Lastekliinik

15.30 Pandeemiline gripp ja intensiivravi

Kadri Tamme, TÜK Anestesioloogia- ja intensiivravikliinik

Vivika Adamson, TÜK Infektsiooniteenistus

16.30 Pandeemiline gripp ja vaktsineerimine

Matti Maimets, TÜK Infektsiooniteenistus

17.00 – 17.30 Diskussioon

 

Reede, 26. märts

Onkoloogilise haige erakorralised seisundid. Korraldab Eesti Onkoloogide Selts, sessiooni juhatab Tõnu Jõgi

10.00 Palavikuga vähihaige

Tõnu Jõgi, PERH Onkoloogiakeskus

10.30 Trombootilised tüsistused vähihaigel

Jelena Kostjuk, PERH Anesteesia- ja intensiivravi kliinik

11.00 Kõhuvalu vähihaigel

Tiit Suuroja, PERH Kirurgiakliinik

11.30 vaheaeg

11.50 Seljaaju ja ülemise õõnesveeni kompressiooni sündroom

Jana Jaal, TÜK Hematoloogia-onkoloogia kliinik

12.20 Aju metastaasid

Marju Kase, PERH Onkoloogiakeskus

12.50 Diskussioon

13.15 – 14.15 lõunavaheaeg

 

Patsienditurvalisus Eestis: hetkeseis ja tulevik. Korraldab Eesti Arstide Liit, moderaator Indrek Oro

 

14.15 Ohutus – arsti ja patsiendi ühine mure

Andres Ellamaa, Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni liige

14.30 Patsiendi turvalisuse õiguslikud aspektid

Olavi Jaggo, jurist, Eesti Patsientide Nõukoda

14.40 The Philosophy of Patient Safety

Jesper Poulsen (Taani), Euroopa Arstide Alalise Komitee patsienditurvalisuse töögrupi kõneisik

15.10 – 16.00 Diskussioon

 

 

Konverentsil osalejate registreerimine 19. märtsini koduleheküljel: www.arstideliit.ee, Eesti Arstide Liidus (Pepleri 32, Tartu) või e-posti aadressil: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

EAL liikmed võivad registreeruda oma piirkondliku liidu kaudu, kui liit maksab nende osavõtumaksu. Võtke ühendust oma piirkonnaliidu juhiga!

 

Tallinna Arstide Liidu liikmete registreerimine Tallinna AL-s: tel 606 7732; e-post See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Tallinna AL tasub 1 päeva osavõtumaksu.

 

Tartu Arstide Liidu liikmete registreerimine Tartu AL-s: tel 7318 088; e-post See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Tartu AL tasub osavõtumaksu.

 

Registreerimiseks vajalikud andmed: ees- ja perekonnanimi, töökoht, eriala, e-mail või kontakttelefon, EAL liikmetel piirkondlik liit. Kindlasti tuleb märkida, mis kuupäeva(de)l soovitakse osaleda! Osavõtja loetakse registreerunuks, kui osavõtumaks on õigeaegselt laekunud.

 

Osavõtumaks

• sisaldab pääsu kõigile EAP raames Nokia Kontserdimajas toimuvatele üritustele, sealhulgas seltskonnaüritus 25. märtsil, konverentsi materjale, hommikukohvi ja lõunasööki.

2 päeva 670 EEK

1 päev 450 EEK

• soodushind EAL liikmetele

2 päeva 400 EEK

1 päev 270 EEK

• eripakkumine TÜ arstiteaduskonna üliõpilastele – osalemine tasuta

NB! Kehtib neile, kes registreeruvad enne 19. märtsi

 

Osavõtumaks tasuda EAL arveldusarvele nr 1120139520 Hansapangas hiljemalt 22. märtsiks, maksekorralduse selgitus: EAP 2010 osavõtumaks, ees-ja perekonnanimi, kuupäev(ad).

 

 

Kes kliinikumi praegustest arstidest kõnnib oktoobriparaadil õhupallidega?

Vihje: pilt on tehtud 1976. aastal.

Vastus saata aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Kõigi õigesti vastanute vahel loositakse välja
Kliinikumi Lehe aastatellimus koju.

Kümme aastat tagasi, 22. detsembril 1998. aastal asutati sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum.

Asutamisdokumentidele kirjutasid alla Eesti Vabariigi esindaja sotsiaalminister Tiiu Aro, Tartu Ülikooli esindaja rektor Jaak Aaviksoo ning Tartu linna esindaja linnapea Andrus Ansip.

21. novembril asutati Eesti Lastepsühholoogide Ühingu ning Reet Montoneni perekonna ja sõprade poolt Tartu Ülikooli Sihtasutuse juurde Reet Montoneni Mälestusfond.

Fondi eesmärk on jäädvustada Reet Montoneni mälestust toetades edukaid psühholoogia eriala magistrante ja doktorante, kes on spetsialiseerunud või on spetsialiseerumas kliinilisele lapsepsühholoogiale, nende õppe- ja teadustöös.

Reet Montonen (1959 - 2008) oli Tartu psühhiaatriakliiniku tuntud ja teenekas psühholoog, kelle kitsamateks erialadeks olid lastepsühholoogia, psühhoanalüüs ja pereteraapia. Reet Montonen oli ka üks esimese avaliku väikelaste arendamisega tegeleva õpitoa Lelula asutajatest.

Kõikidel soovijatel on võimalus anda omapoolne panus Reet Montoneni Mälestusfondi toetamiseks annetuste näol Tartu Ülikooli Sihtasutuse pangaarvele nr 221010373441. Märgusõna „Reet Montoneni Mälestusfond".

 

Kliinikumi Leht

17. - 18. oktoobril Slovakkias Bratislavas toimunud EPBS-i (European Association for Professions in Biomedical Science) aastakonverentsil võeti Euroopa Bioanalüütikute Ühingu üldkogu liikmeskonda vastu ka Eesti ühing.

EPBS on bioanalüütikuid/laborante koondav erialaühing Euroopas, kuhu saavad kuuluda Euroopa Liidu liikmesriikides tegutsevad bioanalüütikute seltsid. Eesti Bioanalüütikute Ühingu (EBÜ) president Aivar Orav esitas meiepoolse taotluse vastuvõtmiseks EPBS-i aastal 2006.

Käesoleva aasta konverentsil osalesid 17 riigi delegaadid, sealhulgas vaatlejad kolmest riigist, kaasaarvatud Eestist. Konverentsi peateemaks oli bioanalüütiku kutse kaardistamine Euroopas ja ühtse pädevuse väljatöötamine. Teema raames esines Mare Remm Tartu Tervishoiu Kõrgkoolist ettekandega „Bioanalüütikute õpe Eestis" ja mina ettekandega „Bioanalüütikute Ühing Eestis".

Konverentsilt saadud teadmisi on võimalik rakendada nii kutseala arengus, kui ka bioanalüütiku õppekavade täiustamisel.

Pille Mee
ühendlabori ülemlaborant

16. detsembril kell 11.22 võttis ämmaemand Raina Laugamets vannisünnitusel vastu esimese uues ravikorpuses sündinud lapse.

Tegemist oli terve ja tugeva poisslapsega, kel pikkust 51 cm ja kaalu 3,8 kg. Sünnitusosakonna juhataja dr Fred Kirsi sõnul läks sünnitus kenasti, ema ja poeg on hea tervise juures ja tundsid end uues sünnitusosakonnas hästi.

Kliinikumi Leht

Alates 8. detsembrist toimib radioloogiateenistus ametlikult uues haiglakorpuses. Just sel kuupäeval alustas seal tööd esimene ümberpaigutatud kompuutertomograaf, mida on 5. jaanuari seisuga rakendatud ca 480 haige uurimiseks.

Kõige esimene aparaat paigaldati uutesse ruumidesse küll juba suve lõpul (EMO teenindav röntgen), kuid täielikult käivitus see alles 22. detsembril. Lehe trükkimineku hetkeks on selle aparaadiga uuritud ca 1120 patsienti. Järjepanu on töösse rakendatud ka aastalõpu riigihankel soetatud Siemensi 64-realine ja kahe rö-toruga kompuutertomograaf Somatom Definition, mis võimaldab alustada südameuuringuid.

Detsembri lõpus valisid psühhiaatriakliinik ja patoloogiateenistus oma kollektiivide tublimad töötajad. Alljärgnevalt tunnustab silmapaistvat personali ka Kliinikumi Leht ning soovib neile omalt poolt palju õnne!

Psühhiaatriakliiniku parimad on:

• Aasta arst - Kärt Uppin (akuutosakond)
• Aasta noorarst (resident) - Meelis Rahula
• Aasta õed:
Katrin Rahumaa - akuutosakond
Signe Padar - psühhiaatriaosakond
Margit Lenk - lasteosakond
• Aasta hooldajad:
Anu Artamonova - akuutosakond
Aleksandra Šarapova - psühhiaatriaosakond
Marili Suits - lasteosakond

Patoloogiateenistuse parimad laborandid on:

• Agnes Osa (Maarjamõisa patoloogiaosakond)
• Urve Kuusik (Toome patoloogiaosakond)

Kliinikumi Leht

Eile Tartu ülikooli kliinikumi ravikorpust avades ütles juhatuse esimees Urmas Siigur, et osaliselt tehti hüpe XIX sajandist XXI sajandisse.

06.12.2008, Sakala. „Kliinikum tegi kahe sajandi pikkuse hüppe tänapäeva"

16. detsembril kell 9 alustab kliinikumi uues majas (Puusepa 8 G2) tööd sünnituseelne, sünnitus- ja sünnitusjärgne osakond.

12.12.2008, Universitas Tartuensis. „Naistekliinik kolib uude majja"

Möödunud nädala reedel avati Tartu ülikooli kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku esimene miljard krooni maksev kompleks. Sellele lisaks peavad aastaks 2015 valmima teine ja kolmas hoonekompleks.

13.12.2008, Võrumaa Teataja. „Kliinikumi meditsiinilinnaku kolmikutest esimene on sündinud"

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

19. detsembril pidas vastselt uude ravikorpusesse kolinud naistekliinik Toomemäe sünnitusmajas koos endiste ja praeguste töötajatega temaatilist hüvastijätupidu „Viimane vaatus".

Ühtaegu rõõmus ja kurb vanast hoonest lahkumise pidu sai Toomemäe õhtuhämaruses alguse kell 20.00. Juba uksel võeti kõik kutsutud vastu tervitusšampanjaga. Samuti jagasid "majaga laulatatud" pruutideks kostümeeritud arst-residendid kõigile külalistele spetsiaalseid rinnamärke sõnumiga "Minu süda jäi Toomele".