Artikkel "Successful liver transplantation after 21 days of hepatic coma" ilmus ajakirjas ASAIO Journal (ASAIO – American Society for Artificial Internal Organs) 2011. aasta novembri-detsembri väljaandes.
Artikkel käsitleb haigusjuhtu Tartu Ülikooli Kliinikumis 2010. aastal ravitud 52-aastasest naispatsiendist, kellel kujunes äge maksa puudulikkus seenemürgistuse tõttu. See haigusjuht annab kinnitust, et aju funktsioonide täielik taastumine on võimalik ka pärast kolm nädalat kestnud maksakoomat tehtud maksasiirdamist.
Mürgistus amatoksiini sisaldavate seentega on harva esinev, kuid väga tõsine meditsiiniline probleem. Sümptomid võivad varieeruda gastroenteriidist kuni ägeda maksa- ja neerude puudulikkuseni. Kui tekib III või IV astme hepaatiline entsefalopaatia, on ellujäämise võimalus ilma maksasiirdamiseta praktiliselt olematu. Suurtes keskustes on erakorraline maksasiirdamine tavaliselt võimalik 1-2 päeva jooksul. Eesti populatsiooni juures ei ole tõenäoline saada siirdamiseks sobivaid organeid nii lühikese ajaga. Tekib küsimus, kui kaua jätkata siirdamise ootelehel oleva patsiendi maksa- ja neeruasendusravi – kas nädalaid kestnud maksakooma on taaspöörduv või mitte? Kirjandusest me selle kohta andmeid ei leidnud. Kroonilise maksapuudulikkuse korral peetakse teadvusehäiret üheks siirdamise vastunäidustuseks.
52-aastane naispatsient hospitaliseeriti kliinikumi üldintensiivravi osakonda neli päeva pärast metsaseente söömist. Selleks ajaks oli välja kujunenud tsütolüüs, jääkainete tõus, oligo-anuuria, hüübimishäired, laktatsidoos ning sügav kooma, mistõttu patsient oli aparaadihingamisel. Kohe alustati kombineeritud maksa- ja neeruasendusravi plasmavahetuse ja hemodiafiltratsiooni näol. Kolmandal ravipäeval otsustati maksa siirdamise vajalikkus. 18. ootelehel viibimise päeval sai kättesaadavaks siirdamiseks sobiv doonororgan. Kogu eelneva ravi jooksul oli patsient sügavas koomas. Sellele vaatamata otsustati maksasiirdamine ette võtta.
Operatsioon läks edukalt, teisel operatsioonijärgsel päeval tuli patsient teadvusele ja paranes ilma püsiva neuroloogilise defitsiidita. Kokkuvõttes demonstreerib haigusjuht seda, kui vähe me teame kesknärvisüsteemi taastumisvõimest. On ilmne, et suurte organite transplantatsiooni süsteemseks arenguks on hädavajalik liitumine riikidevaheliste võrgustikega, et parandada organite kättesaadavust erakorralistes situatsioonides.
Dr Maarja Hallik
anestesioloogia ja intensiivravi kliinik
Artikli kaasautorid olid dr Kadri Tamme, dr Toomas Väli ja prof Joel Starkopf