Teadusajakirja Psychiatry Research 2010. aasta juulinumbris ilmus artikkel „Associations between personality traits and CCK-4-induced panic attacks in healthy volunteers", mille autoriteks on dr Innar Tõru, prof Veiko Vasar ja Anu Aluoja TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliinikust, dr Eduard Maron TÜ psühhiaatriakliinikust, dr Jakov Šlik Ottawa Ülikooli psühhiaatriakliinikust, Mait Raag TÜ tervishoiu instituudist ning dr Ülle Võhma PERH-i psühhiaatriakliinikust.

Koos bioloogiliste teguritega võib isiksusejoontel olla oma osa paanikahäire kujunemises. Paanikahäirega on seostatud kõrget ärevustundlikkust, neurootilisust ja madalat ekstravertsust, isiksushäirete uuringud näitavad vältivate ja sõltuvate joonte tähtsust. Enamus neist töödest uurib isiksusejooni juba olemasoleva paanikahäire korral, seetõttu pole selge, kas tegemist on paanikahäire eelsoodumuse või tagajärjega.

Kuna paanikahoogusid saab farmakoloogiliselt modelleerida, annab see veel ühe võimaluse uurida tegureid, mis teevad inimese paanikahäirele vastuvõtlikuks. TÜ psühhiaatriakliinikus on tehtud uuringuid koletsüstokiniintetrapeptiidiga (CCK-4), mis kutsub esile paanikahooge paanikahäirega patsientidel ja osal tervetest vabatahtlikest. Kuigi CCK-4 tekitatud paanikareaktsioone seostatakse pigem bioloogiliste mehhanismidega, kinnitavad mõned uuringud seost isiksuse ja emotsionaalse seisundiga.

Käesoleva töö eesmärgiks oli näidata isiksusejoonte ja eelneva emotsionaalse seisundi osa CCK-4 poolt provotseeritud paanikareaktsiooni ennustamisel tervetel isikutel.

Uurimuse valimi moodustasid 105 tervet vabatahtlikku, kellele manustati 50 μg CCK-4. Isiksuseomadusi hinnati Rootsi ülikoolide isiksuseskaaladega (SSP). SSP hindab 13 psühhopatoloogiaga seotud isiksusejoont, mis moodustavad 3 üldisemat faktorit: neurootilisus, agressioon ja ekstravertsus/pidurdamatus. Provokatsioonieelse ärevuse ja depressiivsuse taset hinnati Hamiltoni ärevuseskaala ja emotsionaalse enesetunde küsimustikuga.

Paanikaprovokatsiooni katses tekkis paanikahoog 47-l (45%) tervel isikul. Paanikahoo tekkimist ennustasid isiksuseomadustest kehtestavuse puudumine, verbaalne agressioon, madalam isoleerumine ja kibestumine, lisaks madalam diastoolne vererõhk ja kõrgem eelnev ärevus. Agressiooniga seotud jooned, kehtestavuse puudumine, vastuvõtlikkus stressile ja somaatiline ärevusvalmidus ennustasid paanikareaktsiooni tugevust.

Meie uurimusest võib järeldada, et paanikahäire isiksuslikeks riskiteguriteks võivad olla agressiivsusega seotud jooned nagu kalduvus ärrituda ja viha välja reageerida. Samuti on paanikahoogudele vastuvõtlikumad inimesed, kes on sotsiaalselt tundlikud, teistega emotsionaalselt seotud, järeleandlikud ja leplikud. Ka stressitundlikkus ja ärevuse kehaliste ilmingute kerge tekkimine seostusid paanikareaktsiooniga, kuid edasised uuringud peaksid selgitama, kas need on jooned, mis teevad inimese vastuvõtlikuks just paanikahoogudele või on seotud üldise ärevusvalmidusega.

Autorite kollektiivi nimel
Anu Aluoja
psühhiaatriakliiniku kliiniline psühholoog