Psüühikahäirete uurimine
vt. ka
1) Kaplan
and Sadock’s synopsis of psychiatry: behavioral sciences, clinical psychiatry. H.I. Kaplan, B.J. Sadock, J.A. Grebb - 7th ed.
lk. 267-299 - Clinical examination of the psychiatric patient.

2) Jüri Saarma. Psühhopatoloogia. 2000, lk 56-106

1) Kaebused, anamnees /psühhiaatriline intervjuu, .../

2) Somaatiline seisund, /sh. neuroloogiline/

3) Psüühiline seisund /psühhiaatriline intervjuu, käitumise jälgimine/

4) Diagnoos
     - diagnostiline algoritm
     - diagnoos
(RHK-10) ja diagnoosi põhjendus

5) Uuringute plaan
    /psühholoogilised testmeetodid/kliinilised skaalad/
    /laboranalüüsid, radioloogilised meetodid (CT, MRI),/
    /funktsionaalsed testid (PSG)/
     

 


 

Psüühiline seisund:

= psüühiliste funktsioonide hindamine /vt. psühhopatoloogia/

- Teadvus,
- tajumine
- mõtlemine (kõne)
- intellekt
- mälu
- emotsioonid
- käitumine "tahteelu"
- füsioloogiliste funktsioonide muutsed /isu, uni, .../
- vegetatiivsed häired
- teadvuse seisund, sensoorne ärrituslävi;[kognitiivse funktsiooni langus/katkemine]
halvenenund või katkenud info vastuvõtt;
analüüsi- ja sünteesivõime halvenemine või katkemine:
- verbaalse kontakti halvenemine ja katkemine;
- allopsüühiline desorientatsioon -  ajas ja ruumis /situatsioonis/
- autopsüühiline desorientatsioon - oma isikus;

Käitumine: sihipäratu rahutus või aktiivsuse langus/katkemine;

[kognitiivne funktsioon]
- intellekt / mälu intellekti alanemine/vaegareng - dementsus, vaimne alaareng/;
[arusaamisvõime, taiplikkus, asjaoludega arvestamise võime, õppimisvõime, sõnavara, otsustusvõime]
teatud funktsioonide vaegareng - spetsiifilised arenguhäired (lugemine, õigekiri, arvutamine, ...)
mälu alanemine - lühimälu, kaugmälu;
uue informatsiooni omandamine, reproduktsioonivõime
[amneesia, konfabulatsioon, pseudoreminestsents] 
- tajumine 1) illusioonid, hallutsinatsioonid;
2) psühhosensoorsed häired;
3) kvantitatiivsed muutused;
- mõtlemine 1) mõisted (nt neologismid), tempo, seoslikkus, sihipärasus;
2) sisulised häired: sundmõtted, ülekaalukad mõtted, luulumõtted (paranoline, suurusluul, depressiivne)
- tundeelu meeleolu - alanenud, kõrgenenud, muud püsivad tunded (ärevus, süütunne) 
emotsionaalne reaktiivsus - alanenud, kõrgenenud, inadekvaatne
- tahteelu/käitumine eksekutiivne funktsioon:
aktiivsuse tase - 1) alanemine, ... stuupor, 2) tõus, ... rahutus;
sihipärasus - veidrad poosid, kajanähud, stereotüüpsed liigutused/tegevused; katatoonia, negativism, maneersus;

sundteod, ... kleptomaania, püromaania, ...
- füsioloogiliste funktsioonide häired uni, söömine, seksuaalfunktsioon

 

Intervjueerimine Subjektiivsed vaevused ja elamused, haigusanamnees, anamnees, seosed elusündmustega, suhted jne.
Vaatlus-jälgimine Käitumises avalduvad sümptomid;
nt. katatoonne rahutus;
Haigusanamnees Intervjuu;
Andmed lähedastelt, suunavalt arstilt, teistelt isikutelt;
Varasemad sissekanded ravidokumentidesse;
Muud uuringud Somaatilise seisundi/patoloogia hindamiseks:
- laboratoorsed uuringud (nt veresuhkur);
- funktsionaalsed (nt EEG, EKG, koormustest;
- radioloogilised (Rö, CT, MRI, ...)
Psüühilise seisundi hindamiseks:
- kliinilised skaalad (GAF, PANSS, EEK, ...)
- testmeetodid: mälu, intellekt; isiksus /psühholoogilised uuringud/
- diagnostilised intervjuud
   1) CIDI - Composite International Diagnostic Interview (WHO)
   2) SCAN - Schedules for Clinical Assessment in Neuropsychiatry
   3) SCID (DSM)

 

Diagnostiline algoritm (täiskasvanud)
Teaduseseisundi häired
[MMSE]
deliirium, kooma; - võõrutusseisund;
- intoksikatsioon;
- raske somaatiline haigus;
- ajutrauma;
- muud rasked ajuhaigused ja -kahjustused
Rasked kognitiivse funktsiooni häired [MMSE] vaimne alaareng,
[vs spetsiifilised arenguhäired]
vs rasked pervasiivsed arenguhäired
dementsus
,
[vs raske depressioon]
- kaasasündinud geneetiline anomaalia,
- ajukahjustused varases arenguperioodis

- raske ajukahjustus (degenratiivne ajuhaigus, vaskulaarsed põhjused, ajutrauma;intoksikatsioon; CO-mürgistus
raske ajudüsfunktsioon muul põhjusel;
amnestiline sündroom
[vs dissotsiatiivsed häired]
- krambijärgne seisund, transitoorne ajuisheemia, ravimimürgistus, ajutrauma jm.
Psühhootilised häired [PANSS]
  {skisofreenia tunnused}
vs orgaaniline psühhoos;
vs psühhoaktiivsed häired
vs bipolaarne häire
vs raske depressioon psühhootiliste sümptomitega
- skisofreenia/
- äge-mööduv psühhootiline häire;
- luululine häire;
- skisoafektiivne häire;
Meeleoluhäired
- Mania
 
(mania tunnused)
vs orgaaniline mania;
vs psühhoaktiivsed ained;
vs äge-mööduv psühhootiline häire;
vs skisofreenia;
vs skisoafektiivne häire;
- bipolaarne häire, maniakaalne episood
- Depressioon [HDI, EEK]
  {RHK-10 depressiooni tunnused}
vs orgaaniline depressioon
vs psühhoaktiivsed ained;
- depressiivne episood
- korduv depressioon;
- depressiooni raskusaste
Ärevushäired [HDI, EEK]
  {ärevuse sümptomid}
vs orgaaniline ärevushäire
vs psühhoaktiivsed ained

vs muud rasked psüühikahäired koos väljendunud distressiga
- sotsiaalfoobia;
- lihtfoobia;
- paanikahäire/agorafoobia;
- generaliseerunud ärevushäire;
- muud ja segatüüpi ärevush-d;
- obsessiiv-kompulsiivne häire;

- äge stressreaktsioon;
- posttraumaatiline stressihäire;
- kohanemishäire*
Dissotsiatiivsed häired
- konversiooni tüüpi
"neuroloogilised" haigused
somatoformne häire
dissotsiatiivsed sensoorsed ja motoorsed;
Somatoformsed häired kehalised haigused
konversioonitüüpi dissotsiatiivsed häired
- Somatisatsiooni häire;
- Hüpohondria
- SF vegetatiivne düsfunktsioon;
- SF püsiv valu
Söömishäired kehalised haigused kehakaalukaotuse ja/või oksendamisega anorexia nervosa;
bulimina nervosa;
Unehäired orgaanilised ajukahjustused
muud kehalised haigused
ravimid
psühhoaktiivsed ained
- insomnia,
- hüpersomnia,
- u-ä rütmihäired;
- parasomniad (somnabulism, unepaanika, uneärevus)
Seksuaaldüsfunktsioonid
Isiksushäired/-muutused - orgaaniline isiksushäire
- psühhoaktiivsed ained
- residuaalne skisofreenia
- spetsiifilised isiksushäired
- isikususemuutus raske psüühikahäire tagajärjel (nt PTSH, raske depressioon)
Impulsi- ja muud käitumishäired - patoloogiline hasartmängurlus, kleptomaania, püromaania

Diagnoos

Psüühikahäire seos psühhosotsiaalsete teguritega


 

 Intervjueerimine
Intervjueerimisoskused kuuluvad iga arsti tööks vajalike elementaarsete oskuste hulka;

Intervjueerimine tuleb läbi viia viisil, mis soodustab:

(1) informatsiooni kättesaamist ja (2) ravisuhte loomist patsiendiga.

Patsienti respekteeriv, empaatiline, osavõtlik suhtumine sõltumata patsiendi probleemidest, isiksuse ja haiguse eripäradest:

  • desorganiseeritud (psühhootiline)
  • kognitiivsete häiretega (mälu, intellekt)
  • vaenulik, vastumeelne
  • mitteusaldav
  • liiga üksikasjalik, jutukas
  • kinnine, vähespontaanne
  • potentsiaalselt ohtlik
  • jne

Intervjueerija emotsionaalsed reaktsioonid ja nende mõistmine;
Verbaalsete ja mitteverbaalsete emotsionaalsete reageeringute identifitseerimine ning  selle informatsiooni kasutamisoskus patsiendi hindamisel ja ravis.

Intervjuu:
  • alustamine,
    • raporti loomine
  • juhtimine
    • avatud ja suletud küsimuste kohane kasutamine;
    • nn "raskete küsimuste" esitamise tehnika;
    • julgustamise, empaatia, selgituste, konfronteerimise, rahustamise, vaikimise ja kokkuvõtvate järelduste kohane kasutamine;
    • informatsiooni edastamine patsiendile arusaadaval viisil;
    • sagedasemad vead intervjuu läbiviimisel:
      • patsiendi mittesobiv katkestamine;
      • pikkade ja keerukate küsimuste esitamine;
      • z'argooni kasutamine
      • küsimuste esitamine viisil, mis sisaldab soovitavat vastust
      • patsiendi verbaalsete ja mitteverbaalsete avalduste ignoreerimine
      • ootamatu teemavahetus
      • üleolev suhtumine ( verbaalsetes ja mitteverbaalsetes avaldustes)
      • oluliste teemade ebapiisav käsitlemine
  • lõpetamine
    • intervjuu asjakohane lõpetamine (kokkuvõte, tagasiside patsiendile)
 

ÜI 17.05.00
VV 15.10.01/ 01.09.02/27.04.04/24.02.2006