RHK-10 V peatükk
Meeleoluhäired F30 - F39

DSM-IV
Meeleoluhäired

Maniakaalne episood (F30.-)

Maniakaalne episood

• Käesolevalt hüpomaniakaalne (F31.0)
• Käesolevalt maniakaalne (F31.1)
• Käesolevalt psühhootiliste sümptomitega mania (F31.2)
• Käesolevalt depressiivne
  (F31.3 - .5)
• Käesolevalt segatüüpi (F31.6)
• Käesolevalt remissioonis (F31.7)

• bipolaarne häire, tüüp I
• bipolaarne häire, tüüp II
  • maniakaalne/
    depressiivne/segatüüpi

Depressiivne episood (F32.-)

• kerge (F32.0)
• mõõdukas (F32.1)
• raske (F32.2)
• psühhootiliste sümptomitega (F32.3)

• Suur depressioon, üksik episood (major depression single episode)
  • alatüüpide arv suurem kui RHK-10-s

Korduv depressioon (F33.-)

• kerge (F33.0)
• mõõdukas (F33.1)
• raske (F33.2)
• psühhootiliste sümptomitega (F33.3)

• Korduv suur depressioon
  (major depression recurrent episode)

  • alatüüpide arv suurem kui RHK-10-s

Püsivad meeleoluhäired (F34.-)

• Tsüklotüümia (F34.0)
• Düstüümia (F34.1)

• Tsüklotüümia
• Düstüümia

• Korduv lühiajaline depressioon (F38.10)

• Korduv lühiajaline depressioon

Levik

Bipolaarse häire -  oluliselt harvemine esinev, kui unipolaarsed depressioonid ja ka skisofrrenia.

Sugu.
BPH tüüp I on meestel ja naistel ühesuguse sagedusega.
Unipolaarsed depressioonid on sagedasemad naistel. Põhjusteks on peetud hormonaalseid erinevusi, lapse sünnitamise mõju, psühhosotsiaalsete stressorite erinevust meestel ja naistel.

Vanus.
BPH-I algab varasemas eas kui depressioon.
Keskmine vanus haigestumisel BPH-sse on 30 a., depressiooni 40 a. (50% algab vanuses 20 kuni 50 aastat).

Perekonnaseis.
Depressioon tekib sagedamini neil, kellel ei ole lähedasi suhteid või kes on lahutatud või elavad lahus.

Sotsiaalsed ja kultuurimõjud.
Pole leitud seost sotsiaalmajandusliku seisundi ja depressiooni haigestumise vahel. Depressioon võib olla sagedasem maaelanike hulgas.
Ülemäärane stress suurendab haigetumisriski.

Depressioon esineb sagedamini somaatiliste haiguste
(sealhulga peaaju haiguste korral):

• hüpo- ja hüpertüroidism (31%),
• adrenal illness (68%),
• Huntingtoni tõbi(41%)
• AIDS (30%),
• peaaju insult (22-50%),
• pahaloomulised kasvajad (18-39%),
• südame isheemiatõbi (15-19%),
• dementsused (11%),
• diabeete (5-11%),
• sclerosis multiplex ( 5-57%).

Etioloogia

1) Depressiooni bioloogilised faktorid
(geneetilised tegurid, monoamiinihüpotees, hormonaalsed muutused)

2) Depressiooni psühholoogilised (sh psühhosotsiaalsed)
(psühhoanalüütiline, kognitiivne, interpersonaalne)

3) Depressiooni multifaktoriaalne genees [(1) + (2)]
(bioloogiliste ja psühhosotsiaalsete tegurite interaktsioon)

• geneetilised tegurid (bipolaarne häire)
• neurobiokeemilised teooriad
• depressiooniga kaasuvad hormonaalsed muutused
  

AD raviefekt

- Monoamiinide vaeguse kõrvaldamine
- Retseptorite tiheduse vähenemine ja ülekande normaliseerumine

Geneetilised tegurid

• Bipolaarse häirega haige esimese astme sugulastel on haigestumise risk 8-18 korda suurem võrreldes üldpopulatsiooniga.
  
• Bipolaarse häirega haigete vanematest vähemalt 50%-l on üks vanematest meeleoluhäirega, kõige sagedamini depressiooniga.
  
• Mida kaugem on sugulussuhe, seda väiksem on haigestumise risk.
  
• Kõrge haigestumise risk säilib ka juhul, kui isik on adopteeritud teise perekonna poolt, kus ei ole meeloluhäirega isikuid.
  
• Kaksikud: ühemunakaksikud - 33-90%; kahemunakaksikud - 5-25%;

Depressioon.

• Kaksikud: ühemunakaksikud - 50%; kahemunakaksikud - 10-25%;
  
• Andmed depressiooni haigestumise riski kohta on väga erinevad.
  Enamasti pakutakse arve 5%  ja 10% vahel.
  Võib väita, et depressiooni haigestumine on enam sõltuvuses keskkonna teguritest kui risk haigestuda skisofreeniasse.
  
• Haigestumise risk on naistel üle 2-korra suurem kui meestel. 

Afektiivsed sündroomid

• kerge,
• mõõdukas,
• raske,
• psühhootiline

Maniasündroom

• hüpomania,
• mania,
• psühhootiline mania

1. alanenud meeleolu

2. huvide ja elurôômu kadumine (anhedoonia)
- võimetus saada positiivseid emotisoone

3. energia vähenemine
- võib avalduda
-- kôrgenenud väsitatavus ja vähenenud aktiivsuses)

1. tähelepanu ja kontsentratsioonivôime alanemine;

2. alanenud enesehinnang ja eneseusaldus;

3. süü- ja väärtusetustunne (ka kerge vormi puhul);

4. trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku;

5. enesekahjustuse vôi suitsiidimôtted vôi -teod;

6. häiritud uni;

7. isu alanemine.

Kui sümptomid esinevad üksnes depressiivse episoodi ajal, siis neid häireid eraldi ei diagnoosita.

Kaasuvad häired leidavad eraldi diagnoosimist juhul, kui nad esinevad ka väljaspool depressiooni episoodi (väljaarvatud kohanemishäired).

Depressiooni raskusastmete eristamisel arvestatakse sümptomite hulka, iseloomu, raskust.
Tavalise tööalase ja sotsiaalse aktiivsuse tase annab üldise suuna raskusastme hindamisel;

Diagnoosimiseks peab esinema vähemalt 4 järgnevatest tunnustest:

1. huvi ja rahuldustunde kadumine tegevusest, mis normaalselt oli meeldiv;
2. emotsionaalse reaktsiooni puudumine normaalselt meeldivatele olukordadele ja sündmustele;
   
3. liigvarajane ärkamine hommikul (2 vôi rohkem tundi enne tavalist aega);
4. depressioon on hommikul sügavam;
   
5. väljendunud psühhomotoorne pidurdus vôi rahutus (see peab objektiivselt avalduma, s.t. olema ka teiste inimeste poolt täheldatud vôi kirjeldatud rahutuse või pidurdusena);
   
6. isu alanemine;
7. kehakaalu langus (sageli määratud kui kaalukaotus 5% vôi rohkem viimase kuu vältel);
   
8. libiido langus.

NB! RHK-10 peetakse raskeid depressioone nn. somaatilist tüüpi, s.t. somaatilist ja mittesomaatilist tüüpi eristatakse ainult kerge ja mõõduka depressiooni korral.
DSM-IV vastab somaatilist tüüpi depressioon mõistele melanhoolne.

Hüpomania

Mania

püsiv kerge meeleolu kõrgenemine vähemalt mitme päeva vältel

vähemalt ühe nädala vältel püsivalt kõrgenenud meeleolu, sõltumata isiku olukorrast;
spontaanselt avalduvad põhjendamatult optimistlikud suurusmõtted

energia ja aktiivsuse tõus

aktiivsuse tõus kuni kontrollimatu rahutuseni

vaimse ja füüsilise töövõime kõrgenemise tunne, heaolutunne

sama, kuid võimalik ka episoodiline ärritumine ja rahulolematus

kõrgenenud seltskondlikkus, jutukus, familiaarsus

mõtlemise ja kõne kiirenemine, mis võib avalduda kõnetulvana ning kõne võib muutuda arusaamatuks

seksuaalse aktiivsuse tõus

väljendunud seksuaalse aktiivsuse tõus ja taktitunde kadumine

unevajaduse vähenemine

märgatav unevajaduse vähenemine kuni täieliku unetuseni

esinevad teatud häired töös ja sotsiaalses suhtlemises;

kontsentratsioonivõime nõrgenemine ja püsivuse vähenemine, eriti kestvat tähelepanu nõudvates toimingutes

normaalsed sotsiaalsed pidurid on kadunud; tegevus on sihipäratu ja ebapraktiline (raha raiskamine) ning käitumine situatsiooniga sobimatu ja kohatu (nt. kohatu naljatlemine)

võivad esineda tunduvad häired töös või muudes sotsiaalsetes tegevustes

ei ole suuteline toime tulema töö või muude sotsiaalsete tegevustega

1. Hüpomania

• kôrgenenud meeleolu ja tôusnud aktiivsus koos kaasnevate sümptomitega peavad esinema vähemalt mitu päeva järjest,
• sümptomid peavad olema suurema intensiivsuse ja kestusega, kui seda on kirjeldatud tsüklotüümia puhul,
• tunduvad häired töös vôi sotsiaalses tegevuses sobivad hüpomania diagnoosiga

2. Mania

• episood peab kestma vähemalt nädala,
• olema piisavalt raske, et enam-vähem täielikult katkestada igapäevast tööd ja sotsiaalset aktiivsust.

• meeleolu muutustega peavad kaasnema energia tôus ja mitu eespool esitatud sümptomit, eriti suurenenud vajadus kônelda, vähenenud unevajadus, suurusmôtted, ülemäärane optimism.

3. Psühhootiline mania

• suurusmõtted võivad areneda suurusluuluks;
• ärrituvus ja kahtlustamine tagakiusamisluuluks;
• kõne võib muutuda täiesti arusaamatuks (mõtete kiirenemine) või katkeda;
• võib esineda agressiivset ja vägivaldset käitumist;
• söömise, joomise ja isikliku hügieeni nôuete eiramine võib viia ohtlike seisunditeni dehüdratsioonist ja enesehooldamatusest;

• dif-diagnostiliselt eeldab eristamist skisofreeniast ja maniakaalsest skisoafektiivsest häirest;

RHK-10 V peatükk
Meeleoluhäired F30 - F39

DSM-IV
Meeleoluhäired

Maniakaalne episood (F30.-)

Maniakaalne episood

• Käesolevalt hüpomaniakaalne (F31.0)
• Käesolevalt maniakaalne (F31.1)
• Käesolevalt psühhootiliste sümptomitega mania (F31.2)
• Käesolevalt depressiivne
  (F31.3 - .5)
• Käesolevalt segatüüpi (F31.6)
• Käesolevalt remissioonis (F31.7)

• bipolaarne häire, tüüp I
• bipolaarne häire, tüüp II
  • maniakaalne/
    depressiivne/segatüüpi

Depressiivne episood (F32.-)

• kerge (F32.0)
• mõõdukas (F32.1)
• raske (F32.2)
• psühhootiliste sümptomitega (F32.3)

• Suur depressioon, üksik episood (major depression single episode)
  • alatüüpide arv suurem kui RHK-10-s

Korduv depressioon (F33.-)

• kerge (F33.0)
• mõõdukas (F33.1)
• raske (F33.2)
• psühhootiliste sümptomitega (F33.3)

• Korduv suur depressioon
  (major depression recurrent episode)

  • alatüüpide arv suurem kui RHK-10-s

Püsivad meeleoluhäired (F34.-)

• Tsüklotüümia (F34.0)
• Düstüümia (F34.1)

• Tsüklotüümia
• Düstüümia

• Korduv lühiajaline
  depressioon (F38.10)

• Korduv lühiajaline depressioon

- vähemalt 2 põhi- ja 2 lisasümtomit;
- raskusastmed /kerge, mõõdukas, raske, raske psühhotiliste sümpt.-ga/
- kerge ja mõõduka depressiooni korral eristatakse somaatiliste sümtomitega ja somaatiliste sümtomiteta depressiooni

- alanenud meeleolu on vähe muutlik ja ei vasta tegelikule olukorrale;
- võivad esineda iseloomulikud ööpäevased seisundi muutsed;
- võib esineda individuaalseid erinevusi kaasuvate sümptomite osas
  /ärevus, ärrituvus, motoorne rahutus, teatraalne käitumine, foobiad, OKH sümptomid, hüpohondria/

Depressiooni episood võib kesta mõnest nädalast mõne aastani, keskmiselt 6 kuud.

F32.00 Kerge depressioon, somaatiliste sümptomiteta
F32.01 Kerge depressioon, somaatiliste sümptomitega

F32.10 Mõõdukas depressioon somaatiliste sümptomiteta
F32.11 Mõõdukas depressioon somaatiliste sümptomitega

F32.2 Raske depressioon

F32.2 Raske depressioon psühhootiliste sümptomitega

F33.00 Kerge korduv depressioon, somaatiliste sümptomiteta
F33.01 Kerge korduv depressioon, somaatiliste sümptomitega
F33.10 Mõõdukas korduv depressioon somaatiliste sümptomiteta
F33.11 Mõõdukas korduv depressioon somaatiliste sümptomitega

F33.2 Raske korduv depressioon
F33.2 Raske korduv depressioon psühhootiliste sümptomitega

Korduva depressiooni alla kuuluvad: sesoonne depressioon ja krooniline depressioon. Sesoonse depressiooni korral on haiguse teke seotud valguse vähesusega sügistalvel.

Orgaaniline meeloluhäire (F06.3)
- - orgaaniline bipolaarne häire
- - orgaaniline depressioon

Võõrutusseisund psühhoaktiivsest ainetest (F1x.3x)
  - - alkohol (F10.3)
  - - stimulaatorid (amfetamiin, kokaiin jt.)

Skisofreenia (F20)
- - sekundaarne depressioon psühhoosi foonil
- - skisofreenia järeldepressioon

Skisoafektiivne häire (F25)

Bipolaarne häire (F31)

Korduv depressioon (F33)

Depressiivne episood (F32)

Tsüklotüümia (F34.0)
Düstüümia (F34.1)

Esmast maniakaalset episoodi (F30) diagnoositakse ainult juhul, kui varem pole esinenud depressiooni tunnustele vastavat haigusepisoodi. Korduvaid mania episoode käsitletakse RHK-10-s bipolaarse häirena.

Stimuleeriva toimega psühhoaktiivsed ained
  - - valdavalt maniakaalne psühhootiline häire (F1x.55)
  - - äge intoksikatsioon (joove) (F1x.0)

Skisofreenia (F20)

Skisoafektiivne häire (F25)

Bipolaarne häire (F31)

Maniakaalne episood (F30)

Tsüklotüümia (F34.0)

Häirele on iseloomulik, et pidevalt või mitmeid kuid järjest esineb:
- väsimus- ja rusutusetunne;
- iga tegevus nõuab pingutust;
- ükski asi ei paku rõõmu ega rahuldust.
- nad on tusased ja kaeblikud;
- kaebused halvale unele;
- üldiselt halb enesetunne, kuid tulevad toime igapäevaelu nõudmistega.

Häire algab tavaliselt algab varases täiskasvanueas ja kestab vähemalt mitu aastat, vahel määramatult. Kui algus on hilisem, tekib see sageli pärast üksikut depressiooniepisoodi (F32.-) ja seostub raske kaotuse või mõne muu ilmse stressiga.

Korduvad lühiajalised depressiooniepisoodid, mis on esinenud üks kord kuus viimase aasta vältel.

Kõik depressiooniepisoodid kestavad alla kahe nädala:
- tüüpiliselt kaks-kolm päeva;
- lõpevad täieliku paranemisega;
- sümptomite osas vastavad kerge, mõõduka või raske depressiooni (F32.0, F32.1, F32.2) tunnustele.

Erinevalt düstüümiast (F34.1) pole isik enamuse ajast deprimeeritud.

Kui depressiooniepisoodid ilmnevad ainult seoses menstruaaltsükliga, tuleks lisaks F38.8-le kasutada põhjusele osutavat lisadiagnoosi (näiteks N94.8)

Kas seisund vastab?

vähemalt 2 depressiooni põhisümptomit ja
2 lisasümptomit
vähemalt 2 nädala vältel

• kohanemishäire?
• düstüümia?
• tsüklotüümia?
• ärevushäire?
• söömishäire?
• ... muu psüühikahäire?

Vastab

• orgaaniline meeleoluhäire
  /orgaanillne depressioon/
  /orgaaniline bipolaarne häire/

Ei vasta

• psühhoaltiivse aine pikaajaline kuritarvitamine
• võõrutusseisund
• residuaalne afektiivne häire

Ei vasta

Kas esineb skisofreeniale iseloomulikke sümptomeid?

• skisofreenia
• sksiofreenia järeldepressioon
• skisoafektiivne häired

Ei vasta

Kas varasemalt on esinenud maniakaalseid episoode?

• bipolaarne häire
  - täpsusta raskusaste

Ei vasta

• korduv depressioon
  - täpsusta raskusast
  - tüüp (sesoonne)

Ei vasta

.

• kontrolli seisundit kaasuvate psüühikahäirete suhtes
  - ärevushäired
  - somatoformsed häired
  - unehäired
  - söömishäired
  - isiksushäired
  - .....