| Psühhomeetrilisi skaalasid
e. teste kasutatakse psüühiliste funktsioonide täpsemaks hindamiseks nii
diagnostilistel eesmärkidel kui ka ravi efekti iseloomustamiseks seisundi dünaamilisel
jälgimisel. Tuleb rõhutada, et skaalade
kasutus diagnostilistel eesmärkidel on siiski piiratud ning enam sobivad nad seisundi
iseloomustamiseks ja dünaamiliseks jälgimiseks uuritavate sümptomite ulatuses. Nende
abil on võimalik määrata ja iseloomustada patsiendil esinevaid sümptomeid ning nende
raskusastet. Psüühikahäirete diagnostikas on skaaladel abistav tähendus (vt. ka psühhiaatrilised
diagnostilised intervjuud).
- Sõltuvalt konkreetsematest vajadustest on välja töötatud
hulgaliselt väga erinevaid psühhomeetrilisi skaalasid ja neid võiks liigitada
alljärgnevalt:
Skaalad üldseisundi
hindamiseks:
enamasti on need lühiskaalad, kus väidete arv on piiratud, nagu GAF, või väga ulatuslikud, mis hõlmavad
detailselt peaaegu kõikki olulisemaid psüühilisi funktsioone (näiteks SCL-90).
Skaalad teatud psüühikahäirete hindamiseks:
- Hamiltoni depressiooniskaala - depressiooni hindamiseks
- PANSS - psühhootiliste häirete hindamiseks
- EEK (Emotsionaalse enesetunde
küsimustik) - ärevus- ja/või depressiooni hindamiseks.
- MMSE - kognitiivsete funktsioonide häirete hindamiseks
- Skriining- e. sõeltestid. Skriining-testid
sobivad enamasti ainult psüühikahäiretega patsientide esmaseks selekteerimiseks
epidemioloogilistes uurimustes või esmatasandi arstlikus tegevuses. Nende koostamisel on
hõlmatud ainult konkreetse psüühikahäire kõige iseloomulikumad sümptomid ning
on välja jäetud väited või küsimused kaasuvate sümptomite kohta selleks, et
minimaliseerida valepositiivseid tulemusi. Tulenevalt sellest skriining-testid enamasti ei
sobi seisundi kliiniliseks hindamiseks (näiteks raskusastme iseloomustamiseks) ja selle
dünaamika jälgimiseks. Skriining testid on valdavalt enesehinnangu-testid ning seetõttu
kasutatavad mittepsühhootiliste häirete korral.
Emotsionaalse enesetunde küsimustiku koostamise oli
eesmärgiks luua test, mis sobib nii depressiivsete jai ärevushäirete sõeltestiks kui
ka seisundi hindamiseks.
- Skaalad jagunevad veel enesehinnangu testideks
ja uurija poolt täidetavateks (psühhiaater, psühholoog, med.-õde
jne.)
- Enesehinnangu testid (nt. EEK, DEPS) on
sobilikud selliste psüühikahäirete hindamisel, kus olulisel kohal on subjektiivsed
vaevused ning kognitiivsed funktsioonid ei ole primaarselt kahjustunud ja ei esine
psühhootilisi sümptome (nt. ärevushäired, mittepsühhootilised meeleoluhäired). Need
testid ei ole kasutatavad psühhootiliste, teadvus- ja väljendunud kognitiivsete
häiretega patsientidel.
- Uurija poolt täidetavad skaalad (nt. PANSS,
MMSE) on olulised psühhootiliste, teadvus- ja väljendunud kognitiivsete häiretega
patsientidel.
Need on seisundid, kus kognitiivsed protsessid on häiritud viisil, mis ei
võimalda isikul anda adekvaatset hinnangut oma seisundi kohta.
|
