the Composite International
Diagnostic Interview (WHO) http://www.who.int/msa/cidi/index.htm (vt. CIDI 2.1)
CIDI oli esialgselt väljaarendatud
kasutamiseks epidemioloogilistes uurimistöödes, kuid on rakendatav ka teaduslikel ja
kliinilistel eesmärkidel. CIDI on WHO ja NIH (US National Institutes of Health) koostöö
tulemus ja on kõige sagedamini kasutatav diagnostiline intervjuu. CIDI-t on
kasutatud kahes suuremas epidemioloogilises uurimistöös US-s ja Austraalias (1997).
Intervjuu koosneb üksikutest moodulitest,
mis katavad selliseid häireid nagu
somatoformsed häired,
ärevushäired,
depressiivsed häired,
mania,
skisofreenia,
söömishäired,
kognitiivne kahjustus
häired psühhoaktiivsetest ainetest.
CIDI ei anna hinnangut isiksushäirete kohta.
Intervjuu on hästi struktureeritud,
piisavalt kompleksne oma reeglite poolest ning on väga usaldusväärne treenitud
intervjueerijate osas, kes ei oma muud kliinilist kogenust ega väljaõpet.
Intervjuu käigus uuritavale esitatakse
küsimusi psüühikahäirete sümptomite kohta. Positiivse vastuse korral järgnevad
küsimused vastavalt Probe Flow Chart, mille alusel määratakse kas sümptom on
võimalik psühhiaatriline sümptom (s.t. on kliiniliselt olulise tähendusega ja ei ole
seotud ravimitega, psühhoaktiivsete ainetega ega kehaliste haiguste ja vigastutega).
Negatiivse vastuse korral teatud järgnevad küsimused jäetakse kõrvale.
Hindamisalgoritm arvutil võimaldab saada diagnoosid vastavalt
DSM-IV ja RHK-10 diagnostilistele kriteeriumitele.
- World Health Organization. (1993). Composite
International Diagnostic Interview - Version 1.1. Geneva: WHO.
- World Health Organization. (1993). The
ICD-10 Classification of Mental and Behavioural Disorders: Diagnostic Criteria for
Research. Geneva: WHO.
- American Psychiatric Association. (1994). Diagnostic
and Statistical Manual of Mental Disorders (Fourth Edition). Washington, DC: APA.
|