Barnes’i
akatiisia skaala (BAS) |
Patsiente tuleks hinnata siis kui
nad istuvad ja siis kui nad seisavad ja on hõivatud mingi neutraalse vestlusega
(vähemalt kaks minutit igas positsioonis). Sümptomeid võib hinnata ka jälgides
patsiendi tegevust palatis. Subjektiivsed nähud tuleb kindlaks teha otsesel
küsitlemisel. |
Objektiivne
hinnang |
0 |
normaalne, üksikud nihelevad
liigutused jäsemetes |
1 |
iseloomulike liigutuste
olemasolu: istudes jalgade lohistamine, trampivad liigutused jalgadega, ühe jala
kiigutamine ja/või tammumine jalalt jalale või paigal kõndimine seistes. Liigutused
ilmnevad vähem kui poole vaatlusperioodi vältel. |
2 |
punktis 1 kirjeldatud nähud
ilmnevad vähemalt poole vaatlusperioodi vältel |
3 |
patsient on pidevalt hõivatud
iseloomulike liigutustega ja/või ei suuda paigal istuda või seista (vajadus liikuda,
sammuda) kogu vaatlusperioodi vältel |
Subjektiivne
hinnang (rahutuse tajumine) |
0 |
sisemine rahutus puudub |
1 |
esineb ebamäärane seesmine
rahutus |
2 |
patsient tajub, et ei suuda hoida
jalgu paigal või tajub vajadust liigutada jalgu ja/või kaebab seesmise rahutuse üle,
mis võimenduvad siis, kui palutakse paigal olla |
3 |
patsient tajub tugevat sundi
liikuda enamuse ajast ja/või esitab tugevat soovi jalutada või tammuda paigal enamuse
ajast |
Rahutusest
põhjustatud (emotsionaalse) distressi tunne |
0 |
distressi pole |
1 |
vähene distress |
2 |
mõõdukas distress |
3 |
tugev distress |
Akatiisia
kliiniline üldhinnang |
0 |
Puudub
Rahutuse tajumise tunnuseid ei esine. Akatiisia puhuste iseloomulike liigutuste ilmnemine
subjektiivse seesmise rahutuse või tugeva jalgadeliigutamise sunduse puudumisel peaks
tõlgendama kui pseudoakatiisiat |
1 |
Küsitav.
Ebamäärane seesmine pinge ja nihelevad liigutused |
2 |
Kerge akatiisia
Rahutuse tajumine jalgades ja/või seesmine rahutus, mis on halvem siis, kui palutakse
paigal seista. Esinevad nihelevad liigutused, kuid akatiisiale omased liigutused ei pea
tingimata ilmnema. Seisund ei põhjusta üldse või põhjustab vähest distressi |
3 |
Mõõdukas akatiisia
Rahutuse tajumine nagu kerge akatiisia korral punktis 2, mis on kombineeritud iseloomulike
liigutustega nagu seistes jalalt jalale tammumine. Patsiendi arvates on see seisund
distressi tekitav |
4 |
Väljendunud akatiisia
Subjektiivne rahutusetunne, mis sisaldab kompulsiivset soovi jalutada või sammuda. Siiski
on patsient suuteline istuma kuni viis minutit. Seisund on selgelt distressi tekitav |
5 |
Raske akatiisia
Patsient kurdab tugevat kompulsiivset soovi tõusta ja istuda enamuse ajast. Ta ei ole
võimeline istuma või lamama rohkem kui mõned minutid. Esineb püsiv rahutus, millega
kaasnevad intensiivne distress ja insomnia |
|