• sümptom - väljendab haigusliku iseloomuga üksikhälvet psüühilises funktsioonis (nt. meeleolu alanemine, hallutsinatsioon)
• sündroom - enamus psüühilisi haigusi ei avaldu üksiku sümptomi, vaid teatud sageli koosesinevate sümptomite kogumina;
  nt. depressioonisündroom (meeleolu alanemine, energia vähenemine, rõõmutunde kadumine, lootusetus, süütunne jne), maniasündroom (meeleolu ja aktiivsuse kõrgenemine, energia lisandumise tunne jne), hallutsinoosisündroom (elavad verbaalsed kuulmishallutsinatsioonid, ärevus-hirmutunne jne).
• psüühikahäire - sündroomist täpsemalt piiritletud seisund
  nt. depressioonisündroom võib esineda selliste psüühikahäirete nagu orgaaniline depressioon, residuaalne afektiivne häire psühhoaktiivsete ainete kasutamisest, depressiivne episood, korduv depressioon, bipolaarne häire 
  (vt. RHK-10/V ptk; DSM-IV)
• psüühiline haigus (vaimuhaigus) - ajuhaigus (primaarne või sekundaarne), mis põhjustab ebanormaalseid hälbeid psüühilistes funktsioonides.
  
       

**Teadvuse hägunemise (clouding of consciousness) /sündroom/
Raskusastmed: obnubilatsioon, somnolents, soopor, kooma.
Teadvuse hägunemisel leiab selle raskusastmest sõltuvalt aset kognitiivsete funktsioonide süvenev halvenemine:
1. sensoorse ärritusläve kõrgenemine (võime ärritajaid vastu võtta on nõrgenenud või katkenud);
2. tulenevalt eelnevast halveneb või katkeb informatsiooni vastuvõtt;
3. analüüsi- ja sünteesivõime halvenemine või katkemine;
  - - verbaalse kontakti halvenemine ja katkemine
   - - desorientatsioon (disorientation)
       1) allopsüühiline desorientatsioon -  ajas ja ruumis;
       2) autopsüühiline desorientatsioon - oma isikus;
       /millele viitavad südmuste ebatäpne rekonstrueerimine
       ruumilises ja ajalises suhetes või täielik mälulünk/
   - - nõutus, segasus

**Deliirium (delirium) -
teadvuse hägunemine koos segasuse, desorientatsiooni, ärevuse-hirmu ja psühhomotoorse rahutuse ning hallutsinatsioonidega
(vt.deliiriumisündroom; alkoholvõõrutusdeliirium)

**Hämarolekuseisund (twilight state) - sügav teadvusehäire koos  hallutsinatsioonidega (nt patoloogiline alkoholjoove)

**Stuupor (stupor) - väliste stiimulite mittetajumine ja/või reaktsioonide puudumine neile (nt katatoonne skisofreenia). Stuuporit ei käsitleta tüüpilise teadvusehäire seisundina.

orgaaniline stuupor
katatoonne stuupor (katatoonne skisofreenia)
depressiivne stuupor
dissotsiatiivne stuupor

Selektiivne tähelepanematus:
näiteks selliste signaalide blokeerimine, mis põhjustavad ärevust ja hirmu.

Hüpervigiilsus (hypervigilance): ülemäärane tähelepanu ja  fokuseerumine kõikidele välistele ja sisemistele stiimulitele, tavaliselt sekundaarne luululiste seisundite või hallutsinatsioonide korral.

**Hüperkineetiline häire (RHK) e. tähelepanu puudulikkus (DSM) (attention-deficit disorder)

Hüpnootiline seisund (hypnosis): kunstlikult modifitseeritud teadvuseseisund koos kõrgenenud sisendatavusega.

Muutused emotsionaalses reaktiivsuses võivad ilmneda:

1. Hüpopaatia /blunted affect - restricted affect/ - tuimenenud emotsionaalsus. Emotsionaalse reaktiivsuse alanemine.

2. Apaatia (flat affect, apathy) - ** erapooletu, ükskõikne ja osavõtmatu emotsionaalne toon.
Emotsionaalsete reaktsioonide puudumine.

3. Afektlabiilsus (labile affect) - väliste stiimulitega nõrgalt või mitte seotud, ootamatud ja kiired muutused emotsionaalses toonis; emotsionaalse reaktiivsuse kõrgenemine. 
Nt kõrgenenud ärrituvus ja vihapursked tühistel põhjustel

4. Emotsionaalne inadekvaatsus (inappropriate affect) - emotsioonide mittevastavus ideede, mõtete või kõnega.

5. Ambivalents (ambivalence) - kahe vastandliku emotsiooni koosesinemine mingi kindla nähtuse suhtes kindlal ajamomendil.

Lein või mure (mourning or grief) - reaalsele kaotusele kohane kurvameelsus (sadness)

Depressioon (depression) - e. haiguslik kurvameelsus. Sündroom, mis ei piirdu ainult meeleolu alanemisega
(vt. **depressiooni sündroom)

Düsfooria (dysphoric mood) - pahur, rahulolematu meeleolu

Labiilne meeleolu (mood swings, labile mood) - meeleolu kõikumine eufooria ja depressiooni või ärevuse vahel.

Ärrituv meelolu (irritable mood) - kergesti ärrituv ja  vihastuv. Viha vallandumislävi on alanenud.

Anhedoonia - huvide ja rõõmutunde kadumine ning eemaldumine kõikidest regulaarsetest meeldivatest tegevustest.
Üks sagedasemaid depressiooni tunnuseid on huvide ja rõõmutunde kadumine (st nõrgenenud võime kogeda positiivseid emotsioone).

Hüpertüümia (mittehaiguslikult kõrgenenud meeleolu)

Mania - sündroom, mis ei piirdu üksnes meeleolu ülemäärase kõrgenemisega.
hüpomania, mania, psühhootiline mania

Eufooria - intensiivne ülev meeleolu koos kõrgenenud enesehinnanguga (nt. alkoholjoove)

Ekstaas - kõrgenenud meeleolu, mis võib esineda dissotsiatiivsete häirete või religioossete talituste ajal.

Ärevus (anxiety) - kartusetunne, mis on põhjustatud välise või sisemise ohu ootusest, s.t reaalne ja teadvustatud ohustiimul aktuaalselt puudub.
Hirm (fear) - ärevus, mis on põhjustatud identifitseeritud ja reaalse ohustiimuli poolt.

Vabalt lainetav ärevus (free-floating anxiety) - püsiv, fokuseerimata hirm, mida ei saa seostada ühe kindla idee, objekti või situatsiooniga.

Paanika (panic): äge, episoodiline, intensiivne ärevushoog koos väga tugeva kartuse ja vegetatiivsete sümptomitega (tugev ärevushoog).

Pingetunne (tension): ebameeldivalt kõrgenenud motoorne ja psüühiline aktiivsus.

Häbitunne (shame): emotsioon, mis tekib arusaamisega sellest, et on käitutud või ollakse sunnitud käituma rumalalt või ebaväärikalt või muul ennast alandaval viisil.

Süütunne (guilt): emotsioon soses äratundmisega, et midagi on tehtud valesti.
/isiku poolt tunnustatud ja omaksvõetud reeglite rikkumine tema enda poolt/

Viha (anger) - /emotsioon, mis tekib üldiselt tunnustatud või isiku poolt kehtestatud reeglite rikkumise puhul teiste poolt/

Kadedus 
- armukadedus

Somaatilised muutused sõltuvad emotsionaalse reaktsiooni või meeleolu muutuse intensiivsusest ja iseloomust.
Afektiivsete häiretega seotud kehalised vaevused on tegelikult normaalsed füsioloogilised nähtused, mille eesmärk on organismi mobiliseerimine emotsionaalse stressi situatsioonis. Samas puudub ülemääraste tunnete korral vegetatiivsetel muutustel kohastumuslik tähendus ning need hakkavad inimest selgelt häirima suvalise tegevuse sooritamisel.
Äärmuslikud hälbed vegetatiivses regulatsioonis võivad muutuda inimest hirmutavateks stiimuliteks, nt südame kloppimine, õhupuudustunne, pigistustunne rindkeres jms. paanikahäire korral.

Depressiooni korral on sagedased:

• anoreksia (anorexia) - isutus;
• hüperfaagia (hyperphagia) - söögiisu suurenemine;
• insomnia (insomnia) - uinumisraskused, katkendlik pindmine öine uni ja/või liigvarajane ärkamine hommikul;
• hüpersomnia (hypersomnia) - liigunisus; une kestuse ja virgumisperioodi pikenemine;
• meeleolu ööpäevased variatsioonid (diurnal variation) - enesetunne on regulaarselt halvem hommikul, vahetult pärast ärkamist ja paraneb päeva jooksul;
• alanenud liibido (diminished libido);
• kõhukinnisus (constipation);

Ülemäärase ärevusega seotud kehalised vaevused:

• südame kloppimine
• higistamine
• värisemine, vappumine
• suukuivus
• hingamisraskused (lämbumistunne, õhupuudustunne)
• valud või düskomforditunne rindkeres
• iiveldustunne või ebameeldiv tunne kõhus (abdominaalne distress)
• lihaspinge ja lihaspingega seotud valud
• kuumad ja külmad hood
• tuimusetunne või surinad
• pearingluse-, ebakindlustunne
• tükitunne kurgus, neelamisraskused

**Ärevussündroom

**Depressioonisündroom

**Maniasündroom

Siin vaadeldakse hälbeid, mida eestikeelses kirjanduses [J.Saarma, 1] on käsitletud tahteaktiivsuse- või tahteeluhäiretena.

• Ekopraksia e. kajaliigutused (echopraxia) - haigusliku iseloomuga teise isiku käitumise jäljendamine
  - Ekolaalia e. ekofraasia e. kajakõnelemine
  - Ekomiimia e. kajamiimika

Katatoonia (catatonia) - motoorne anomaalia, mida võib kohata nn mitteorgaaniliste psüühikahäirete korral (vastandina teadvusehäiretele ja motoorika muutustele, mis on sekundaarsed orgaanilisele patoloogiale).

• katalepsia (catalepsy) - üldine termin liikumatu poosi kohta, mida kestvalt säilitatakse.
• katatoonne rahutus (catatonic excitement) -  kõrgenenud sihitu motoorne aktiivsus, mis ei ole mõjustatav väliste ärritajate poolt; võib avalduda väga varieeruva intensiivsusega üksikutest impulsiivsetest liigutustest juhitamatu agressiivse käitumiseni.
• katatoonne stuupor (catatonic stupor) - märkimisväärselt aeglustunud motoorne aktiivsus kuni täieliku liikumatuseni, mis jätab mulje, nagu ei oldaks teadlikud ümbritsevast.
• Katatoonne rigiidsus (catatonic rigidity) - 'vabatahtlik' rigiidne poos, mida säilitatakse, vaatamata teiste püüetele seda muuta.
• Katatoonne poos (catatonic posturing) - 'vabatahtlik' ebakohane või veider kehaasend, mida säilitatakse pikema aja vältel.
• Vahajas paindlikkus (waxy flexibility; cerea flexibilitas) - isikut võib panna asendisse, mida säilitatakse pikema aja vältel; uuritava jäseme liigutamisel jääb mulje, nagu see oleks valmistatud vahast.

Negativism (negativism) - motiveerimatu vastuseis liigutamise või korralduste täitmise suhtes (aktiivne, passiivne)

Katapleksia (cataplexy) - ajutine lihastoonuse kadu või nõrkustunne, mida vallandavad väga erinevad emotsionaalsed seisundid (enamasti esineb koos narkolepsiaga)

Stereotüüpia (stereotypy) - teatud tegevuste või ütluste pidev kordamine

Maneersus (mannerism) - eesmärgipäratud, harjumuslikud ja tahtmatud liigutused

Automatism (automatism) - **

Mutism (mutism) - kõnetus ilma struktuursete (orgaaniliste) muutusteta ajus

Ambitendents - vastandlikud impulsid käitumises

• maniakaalne
• katatoonne
• hebefreenne
• hallutsinatoorne
• luululine

Treemor, atetoos, tahhükineesia

Hüperaktiivsus (hüperkineesia) (hyperactivity; hyperkinesis) - **

Tikk (tic) - tahtmatu spastiline motoorne aktiivsus

Grimasseerimine

**Akatiisia(sündroom) (akathisia) - väljendub subjektiivsetes vaevustes nagu seesmine rahutus, sund pidevalt liikuda, võimetus relakseeruda, ärevus, pingetunne, kärsitus ja motoorne püsimatus (tammumine, võimetus rahulikult istuda, keha liigutamine ette-taha, korduvad liigutused kätes ja jalgades).

**Düstoonia(sündroom) - seisund, mille korral võivad esineda:
- lihasgruppide vastutahtelised kontraktsioonid;
- ebatavalised poosid;
- ebanormaalne kaela ja/või jäsemete asend;
- keele protrusioon, tortikollis, trism;
- larüngeaalne ja farüngeaalne konstriktsioon;

**Uneskäimine (somnambulism)/häire/ - une ajal ilmnev motoorne aktiivsus; tekib sügava e. deltaune perioodil.

Kompulsioon e. sundtegu (compulsion) - kontrollile mitte alluv impulss sooritada korduvalt mingit tegevust.
- rituaal (ritual) - automaatne, olemuselt kompulsiivne tegevus selleks, et vähendada ärevust

**Dipsomaania (dipsomania) - kompulsiivne alkoholi kasutamine

**Kleptomaania (kleptomania) - tung varastada ilma mingi kasu taotluseta

**Nümfomaania (nymphomania) - ülemäärane ja kompulsiivne vajadus seksuaalvahekorra järele naistel

**Satüriaas (satyriasis) - ülemäärane ja kompulsiivne vajadus seksuaalvahekorra järele meestel

**Trihhotillomaania (trichotillomania) - kompulsiivne juuste väljakitkumine

Ataksia (ataxia): võimetus koordineeritud lihastegevuseks

Mõtlemise (assotsiatiivse tegevuse), kõne ja liigutuste nähtav aeglustumine ning vähesus.

Hüpomiimia, amiimia

Hüpokineesia, bradükineesia, akineesia

Abuulia (abulia) - nõrgenenud või peaaegu kadunud siseaje (impulse) tegutsemiseks ja mõtlemiseks.

• hüperesteesia - sensoorse ärritusläve alanemine, ärritajate vastuvõtmise intensiivistumine (nt tugeva ärevuse korral)
• hüpesteesia - sensoorse ärritusläve kõrgenemine, ärritajate vastuvõtmise nõrgenemine (nt kergemate teadvushäirete korral)
• anesteesia - sensoorse ärritusläve kõrgenemine, ärritajate vastuvõtmise katkemine (nt kooma e. teadvusetuse korral)

• illusioon e. eksitaju (illusion) - on tegeliku objekti moonutatud tajumine;
  nt. vaasi varju seinal tajutakse ähvardava loomana;   
  
• hallutsinatsioon (hallucination) - tajuelamus, mis ei seostu väliste ärritajatega (objektidega). Hallutsinatsioonidele võib kaasuda luululisi tõlgendusi (nt tajutakse mürgilõhna, mida tõlgendatakse naabrite pahatahtliku kiusuna "lasevad mürgiauru läbi seina minu korterisse").
  
  1) kuulmishallutsinatsioonid (auditory h.) - kuuldakse olematuid helisid, kõnet;
  2) nägemishallutsinatsioonid  (visual h.) - nähakse tegelikkuses olematuid objekte); teadvusehäirete korral nagu deliirium domineerivad nägemishallutsinatsioonid;
  3) haistmishallutsinatsioonid (olfactory h.) - nt tuntakse "mürgilõhna"
  4) maitsehallutsinatsioon (gustatory h.) - "toidul on mürgi maitse";
  5) puute- e. taktiilsed hallutsinatsioonid (tactile h.) - nt. "ussid roomavad seljal" või tunne, nagu suu oleks karvu täis;
  6) vistseraalsed hallutsinatsioonid - keha sisemusest pärinevad hallutsinatoorsed elamused.

• 1) hüpnagoogsed hallutsinatsioonid (hypnagogic h.) - tekivad vahetult enne uinumist ja üldiselt ei ole haigusliku tähendusega, välja arvatud mõningad situatsioonid, nagu algav alkoholvõõrutusdeliirium;  
  2) hüpnopompiinsed hallutsinatsioonid (hypnopompic h.) - tekivad vahetult pärast une lõppu ja üldiselt ei ole haigusliku tähendusega). Hüpnagoogsed ja hüpnopomiinsed h-d on tihedalt seotud REM-unega.

• 1) tõelised hallutsinatsioonid (meelepettelised elamused on sarnased tegelikkusega; nt kuuldakse inimesi kõnelevat ukse taga või nähakse tavalisi loomi),
  2) pseudohallutsinatsioonid (meelepettelised elamused, mis millegipoolest erinevad tegelikkusest).

Psühhosensoorsed häired
Psühhosensoorsete häirete korral on häiritud kas üksikaistingute süntees terviklikuks tajuelamuseks (derealisatsioon, depersonalisatsioon)
või seostumine varasema kogemusega (agnoosia).

agnoosia (agnosia) - tajutavaid objekte ei tunta ära
/agnoosia on enamasti seotud aju orgaanilise kahjustusega/;
- visuaalne agnoosia - võimetus ära tunda vaadeldavaid objekte või isikuid;
- astereognoosia (astereognosis) - võimetus ära tunda katsutavaid objekte;
- anosognoosia (anosognosia) - võimetus tajuda puuet, haigust;
- somatopagnoosia (somatopagnosia) võimetus tajuda oma keha;

derealisatsioon: (derealization) - häiritud on väliskeskkonnast pärit üksikaistingute süntees terviklikuks tajuelamuseks. Derealisatsioonielamus võib esineda joobes, aju orgaaniliste kahjustuste ja psüühikahäirete korral.

• luululine taju (delusional perception, delusional mood) - ümbritsev maailm või teatud objektid omandavad erilise sära, salapära või tungivad muul viisil subjektiivses tajuelamuses esile.   
• ruumitaju häire 
  • mikropsia (micropsia, lilliputian hallucination) - objekte tajutakse tegelikkusest väiksemana
  • makropsia (macropsia) (objekte tajutakse tegelikkusest suuremana)
  • värvitaju häirumine
• ajataju häired (sündmused kulgevad kiiremini või aeglasemana; nt kõik toimub nagu aegluubis)

depersonalisatsioon (depersonalization): häiritud on organismi sisekeskkonnast  pärit üksikaistingute süntees terviklikuks tajuelamuseks (kehaskeemi häired, senestopaatia, "mina"-terviklikkuse tunnetuse häire).

** Hallutsinoos e. hallutsinatoorne sündroom - valdavalt kuulmishallutsinatsioonidega haigusseisund, millele sõltuvalt hallutsinatsioonide sisust lisandub ärevus, hirmutunne, psühhomotoorne rahutus ja muud erinevad sekundaarsed sümptomid.  Deliiriumi korral (st teadvuse hägunemise) korral domineerivad nägemishallutsinatsioonid ja hallutsinoosi korral kuulmishallutsinatsioonid. Hallutsinatoorne sündroom võib esineda orgaanilise ajukahjustuse, psühhoaktiivsete aine kasutamise (nt alkoholhallutsinoos) ja ka skisofreenia korral.

• häired mõistete ja neid tähistavate sõnade kujunemises:
  • mõistete väärastus e. sõna tähenduse moondumine  - käibekeeles kasutatavad sõnad omandavad haige jaoks uue, ainult temale arusaadava sisu; 
  • neologism - uute sõnade moodustamine näiteks suvalistest silpidest
• tempohäired:
  • tahhüpsühhism  - mõtlemisprotsessi kiirenemine (nt mania korral)
    mõttemaru (flight of ideas)
  • bradüpsühhism - mõtlemisprotsessi aeglustumine (nt depressiooni korral)
  • tõkestus (thougth blocking) - ootamatud mõtlemisprotsessi katkemised
• mõtlemise seoslikkuse häired:
  • ataktiline e. seosetu mõtlemine (loosening of associations) - loogiliste seoste puudumine üldises mõttekäigus; esineb skisofreenia korral, äärmuslikul viisil väljendub nn "sõnasalatina"/(word salad")
  • katkendlik e. inkoherentne mõtlemine (incoherence) - mõtlemine, mis ei ole teistele arusaadav; täielikult desorganiseeritud mõtlemine; sõnadel puudub igasugune loogiline seos
  • sümbolistlik mõtlemine
  • paraloogiline mõtlemine
  • resoneerne mõtlemine - õõnes, tühi mõttetegevus
  • autistlik mõtlemine (autistic thinking) - mõtlemine, mis on suunatud sisemaailma elamustele
  • dereistlik mõtlemine (dereism) - loogikale ja reaalsusele mittevastav vaimne tegevus
• mõtlemise sihipärasuse häired:
  • patoloogiline üksikasjalikkus (circumstantiality) - mõtlemine on muutunud tarbetult detailseks  
  • laialivalguvus - mõttekäik kaldub pidevalt sujuvalt kõrvale ebaoluliste teemade juurde
  • stereotüüpsus: ühetaoliste sõnade ja fraaside tarbetu kordumine mõtlemises; mõtlemise stereotüüpsus võib avalduda ka korduvate ja mõttetute sümbolitena kirjades, joonistustes ja mujal
    - verbigeratsioon (verbigeration) - teatud sõnade, fraaside mõttetu kordamine;
    - perseveratsioon (perseveration) - üldiselt edasiliikuvasse mõttekäiku lükkuvad korduvalt ühetaolised fraasid, mis enamasti on seotud esmase stiimuliga (küsimusega, vestlusteemaga)

• sund- e. obsessiivne mõte (obsession)
• foobia (phobia) - teatud väliste situatsioonide või objektide ülemäärane kartmine (e. ülemäärane ärevus, mis tekib teatud situatsioonide või objektide toimel, mis tegelikult ei ole ohtlikud):
  - agorafoobia (agoraphobia);
  - sotsiaalfoobia (social phobia);
  - liht- e. spetsiifiline foobia (specific phobia):
    - kõrgusekartus
    - välgukartus
    - loomadekartus (hiired, rotid)
    - putukate kartus (ämblikud)
    - eksamikartus
    - jne.
• ülekaalukas mõte (idee) (overvalued idea) - ekslik veendumus, mis on vähem püsivam kui luulumõte.
• luulumõte (delusion) - tegelikkusega olulisel määral vastuoluline ekslik veendumus, mis üldjuhul ei allu korrektsioonile:
  • depressiivne luul  -
    alaväärsusluul, väiksusluul, vaesusluul, hüpohondriline luul, füüsilise puude luul, eitus- e. nihilistlik luul, huku- e. katastroofiluul, enesesüüdistusluul, patuluul)
  • suurusluul (delusion of grandeur, grandiose) -
    võimekusluul, võimuluul, rikkusluul, missiooniluul, reformaatorlusluul, leidurlusluul, kõrge päritolu luul, seksuaalse külgetõmbe luul)
  • paranoiline luul (paranoid, persecutory) -
    tähendusluul, suhtumisluul, avatusluul, jälitusluul, süüdistusluul, hüljatusluul, tagakiusamisluul, kahjustusluul, mürgistusluul, mõjustusluul, instseneeringuluul, intermetamorfoosiluul, teisikuluul, kiivusluul, erootiline luul)
    
  • luulu ulatus:
    1) olmeluul
    2) laiahaardeline luul
    3) kosmiline luul
    
  • luulu süstematiseeritus:
    1) isoleeritud luulumõte
    2) fragmentaarne luul
    3) süstematiseeritud luul

• düsartria (dysarthria)
• kogelemine (stuttering)
• düsprosoodia (dysprosody) - kõnele normaalselt omase meloodia kadumine;

• motoorne afaasia (motor aphasia) - säilib sõnadest arusaamisvõime, kuid kõne on sügavalt häiritud (Broca afaasia, ekspressiivne afaasia)
• sensoorne afaasia (sensory aphasia) - aju orgaanilisest kahjustusest tingitud sõnadest arusaamise võime kadumine
• amnestiline afaasia (anomia; amnestic aphasia; nominal aphasia) - raskused objekti tähistava õige sõna leidmisel.

• amneesia e. mälulünk (amnesia)
  - osaline (partial)
  - täielik (total)
  - anterograadne e. edasihaarav mälulünk (anterograde)
  - retrograadne e. tagasihaarav mälulünk (retrograde)
• hüpermneesia e. liigmälu (hypermnesia)

Paramneesia (paramnesia) -

• pseudoreminestsents - sündmustiku reprodutseerimisel täiendatakse seda detailidega, mis tegelikult on seotud mingite teiste sündmustega
• krüptomneesia
  võõrandav k. - oma isiklik kogemus muutub reprodutseerimisel võõraks (loetuks või teiste poolt öelduks);
  assotsieeruv k.- võõras kogemus muutub inimese arvates tema enese kogemuseks või loomingu tulemuseks.
• konfabulatsioon (asendav ja fantastiline) - terve sündmustiku reprodutseerimine ekslikes ajalistes ja ruumilistes seostes.

- inimese intellekt on mitmedimensionaalne tulenevalt vaimse tegevuse mitmepalgelisusest;
- intellekti iseloomustavad arusaamisvõime, taiplikkus, asjaoludega arvestamise võime, õppimisvõime, sõnavara, otsustusvõime.
Intellektuaalsed võimed realiseeruvad oskusteks läbi õppimise sünnijärgse arengu käigus.