Deliiriumisündroom

Erineva raskusastmega teadvuse hägunemine koos segasuse, desorientatsiooni, ärevuse, hirmutunde, psühhomotoorse rahutuse ning hallutsinatsioonidega.

Sümptomite järsk algus ja päevane varieeruvus

Teadvuse hägunemine koos alanenud võimega tähelepanu fokuseerida, säilitada või ümber lülitada.

Tunnetusprotsesside häire: (1) vahetu reproduktsiooni ja lühimälu halvenemine ning suhteliselt säilinud kaugmälu (2) desorientatsioon ajas, kohas või enese isikus

Esineb vähemalt üks järgnevatest psühhomotoorsetest häiretest: 1) ootamatud ja ettearvamatud üleminekud hüpoaktiivsusest hüperaktiivsusele (2) reaktsiooniaja pikenemine (3) jutukuse suurenemine või vähenemine (4) kergesti ehmumine

Une või une-ärkvelolekutsükli häired ilmnevad vähemalt ühes järgnevast: (1) insomnia kuni täieliku unekaotuseni rasketel juhtudel koos või ilma päevase unisuseta, või une-ärkvelolekutsükli inversioon (päeval magab, öösel segasus, rahutus) (2) öine sümptomite ägenemine (3) häirvad või hirmutavad unenäod, mis võivad ärkvelolekus jätkuda hallutsinatsioonide või illusioonidena

Hallutsinatsioonidest ilmnevad peamiselt: - visuaalsed e. nägemishallutsinatsioonid ja illusioonid (kõikvõimalikud tavalised ja ebatavalised loomad, esemed)   - taktiilsed hallutsinatsioonid ("sisalikud/ussid roomavad kehal", "tunne nagu suu oleks karvu või traate täis")

Oneiroidne deliirium - teadvuse hägunemisele lisanduvad stseenilised nägemishallutsinatsioonid, mis täidavad kogu teadvuse; kõik mida tajutakse, on ebareaalne;

Somaatilised häired sõltuvad deliiriumi põhjustest (rasked kehalised haigused, intoksikatsioonid, raske võõrutusseisund).