Otsime Meestekliiniku Tartu keskusesse tööle üldarsti (poolte kokkuleppel võimalik ka alguses osakoormusega töö), alates 01.01.2024
Vajadusel tööülesannete täitmine kliiniku teistes keskustes.
Otsime Meestekliiniku Tartu keskusesse tööle üldarsti (poolte kokkuleppel võimalik ka alguses osakoormusega töö), alates 01.01.2024
Vajadusel tööülesannete täitmine kliiniku teistes keskustes.
Tänasel rahvusvahelisel meestepäeval soovime kõigile head tervist ja oma tervisest hoolimist.
Rahvusvaheline meestepäev sai alguse 1999. aastal Trinidadis ja Tobagos ning seda toetab ÜRO.
Eesmärk on juhtida tähelepanu meeste ja poiste tervisele, sugudevaheliste suhete parandamisele, soolise võrdõiguslikkuse edendamisele ja meessoost positiivsetele eeskujudele.
Soovi korral saate viidatud podcastist teavet meeste seksuaaltervisega seonduvast.
https://naistekas.delfi.ee/artikkel/120246735/sexcast-meestearst-avaldab-mis-on-esimene-mark-keskealiste-meeste-voodielus-mis-voib-viidata-sudame-veresoonkonna-haigustele
Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliinik ootab oma meeskonnaga liituma täistööajaga õde.
Peamiseks töökohaks on meestekliiniku Tartu keskus.
Vaata lähemalt ja tutvu tööpakkumisega:
https://www.kliinikum.ee/toopakkumised/ode-meestekliiniku-tartu-keskusesse-paevane-too/?fbclid=IwAR1GUKDsjt0iiBYB-QKovGai6v7tk1jnmndxJD5GG-XmUBANNQDKzG6YHs4
1. oktoobril alustasid Tartu Ülikooli Kliinikumis tööd nelja kliiniku uued juhid – nahahaiguste kliiniku juht dr Viljar Jaks, ortopeediakliiniku juht dr Katre Maasalu, psühhiaatriakliiniku juht dr Andres Lehtmets ning spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku juht dr Aet Lukmann.
Dr Viljar Jaks, nahahaiguste kliiniku juht: astusin Tartu Ülikooli arstiteaduskonda aastal 1986, kuid saatuse tahtel sattusin hoopis teadustööle. Doktorikraadi kaitsesin aastal 2003 ning siirdusin järeldoktorantuuri Karolinska Instituuti Rootsis. Töötades rohkem kui kuue ja poole aasta jooksul naha regeneratsiooni ja nahakasvajatega, tekkis sügavam huvi nahahaiguste vastu. Dermatoveneroloogia residentuuri lõpetasin teadmisega, et olen leidnud endale sobiva eriala.
Nahahaiguste kliinikus töötades tekkisid tahes-tahtmata erinevad ideed, mis sai kolleegidega läbi arutatud. Nahahaiguste kliiniku juhi konkursi avanedes vaatasid mind nii mitmed kergelt etteheitvad silmapaarid nagu küsides, et kas jutule järgnevad ka teod? Esitasin avalduse.
Vahetult enne meestepäeva, 17. novembril, toimub Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku looja professor Margus Punabi loeng, milles antakse ülevaade Eesti meeste peamistest terviseprobleemidest ning jagatakse soovitusi tervise kontrollimiseks.
„Eesti meeste oodatav eluiga on viimastel aastakümnetel küll pikenenud, ent näeme jätkuvalt, et võrreldes naistega on meeste keskmine oodatav eluiga peaaegu üheksa aastat lühem. 2021. aastal on Eestis meeste oodatav eluiga 72,8 aastat, naistel aga 81,4. Võttes võrdluseks Põhjamaade näitajad, siis näiteks Rootsi meeste oodatav eluiga on Eesti meeste omast 8,4 aastat pikem ning Rootsi meeste ja naiste eluea vahe on vaid 3,6 aastat,“ tutvustas prof Margus Punab.
Tavasigarettide tarvitamise vähenemine on pannud tubakatööstust arendama uusi tooteid, sealhulgas elektroonilisi sigarette ehk e-sigarette. Paraku on elektroonilise sigareti auru sissehingamine ehk veipimine ohtlik lõks, millesse langenud tagavad tubakatööstusele järgmise põlvkonna nikotiinisõltlasi. Kliinikumi lastehaiguste arst-resident Katrin Köbas annab ülevaate e-sigarettide olemusest, avab nende populaarsuse tausta noorte seas ning selgitab, mida on praeguseni teada veipimise mõjust inimese tervisele.
E-sigaret, tuntud ka kui veip, on patareitoitel seade, mis kuumutab vedelikku ja toodab aerosooli, mida kasutaja sisse hingab. Kuigi e-sigaret ei ole uus leiutis, sai see laiemalt tuntuks alles 2003. aastal Hiinas, kust levis edasi Euroopasse ja Ameerikasse, kogudes populaarsust nii noorte kui ka täiskasvanute seas.