Esileht

21.–23. mail 2025 toimus Helsingis Euroopa Insuldiorganisatsiooni (ESO) iga-aastane kongress, kus Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliiniku meeskond pälvis kolmandat aastat järjest ESO Angels teemantstaatuse auhinna. See on Euroopa kõrgeim tunnustus insuldiravi kvaliteedi eest.

ESO Angels teemantstaatuse auhind põhineb ravitulemustel ning andmetel, mis kogutakse rahvusvahelisse insuldiravi kvaliteedi registrisse RES-Q kõigi insuldipatsientide käsitluse kohta. Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliiniku vanemarst-õppejõu dr Riina Vibo sõnul ei ole see pelgalt tiitel, vaid hinnang igapäevatöö tulemuslikkusele ning auhind kinnitab pühendumust kõrgete ravistandardite saavutamisele ja säilitamisele. „See auhind peegeldab Kliinikumi ravitöö kvaliteeti. Meie tööandmed sisestatakse registrisse ning neid analüüsitakse sõltumatult – kui kiiresti me reageerime, kui efektiivne on ravi, kui palju patsiente naaseb koju. See on meie järjepidev töö ning see tunnustus kuulub kogu meeskonnale,” rõhutas dr Vibo. Ta lisas, et on uhkust tekitav mõelda, et tuhandete Euroopa haiglate seas pälvis tunnustuse koos teistega ka Kliinikum.

Tänavu möödus 50 aastat päevast, mil dr Jüri Väli teostas Kliinikumi vastavatud angiograafiakabinetis esimese protseduuri. See tähistas olulist pöördepunkti südame- ja veresoonkonnahaiguste diagnostikas ja ravis, võimaldades esmakordselt hinnata veresoonte täpset anatoomiat viisil, mis vastas kirurgide ootustele – näha veresoontesse ja teha selle põhjal täpseid otsuseid. Osakond tegutseb aktiivselt ka tänapäeval, toetudes nüüdisaegsele pildikuvamistehnoloogiale ning vähetraumaatilistele ravivõimalustele, mis on avanud uusi teid keerukate haiguste käsitlemisel.

Angiograafia baseerub röntgenkiirguse ja kontrastainete kasutamisel, mille abil saab hinnata veresoonte ja südamekambrite anatoomiat, tuvastada võimalikke ahenemisi, ummistusi või muid veresoonkonna probleeme. Tartu Ülikooli Kliinikumi radioloogiakliiniku angiograafia osakonna vanemarst-õppejõu, osakonnajuhi dr Toomas Hermlini sõnul piirduti angiograafias esialgu ainult diagnostikaga, kuid tänapäeval on fookus nihkunud raviprotseduuridele – aastas uuritakse enam kui 3000 patsienti, kellest rohkem kui pooled saavad ka invasiivset ravi. „Esialgu alustasime diagnostikaga, olles diagnostikud. Meie jaoks oli oluline, et suudaksime kirurgile täpselt näidata, mis on viga ja kus see paikneb. Samuti täpsustasime hemodünaamilisi parameetreid, mõõtsime vererõhku südamekambrites ning määrasime muid parameetreid kaasasündinud südamerikete korral,” selgitas dr Hermlin.