Kriis on käes. Seda nii Eesti kui kogu maailma majanduses. Olukorra tõsiduse mõistmiseks ei pea olema majandusanalüütik, piisab kirjaoskusest. Riik kärbib kulusid ligi kümnendiku ulatuses eelarve mahust. Tööturuameti ukse taga on saba. On selge, et see olukord ei jäta puutumata ühtegi elusfääri, sh tervishoidu.
Kriisi esimesed viljad on haigemajja juba tükk aega tagasi pärale jõudnud. Eelmise aasta lõpus ei võetud vastu haigekassa uut hinnakirja, mis pidanuks kompenseerima ravimitele ja meditsiinilistele tarvikutele lisanduva käibemaksu, samuti rea teiste kulude kasvu. Haigekassa eelarve kinnitamisel jäeti õhku lubadus, et uus hinnakiri jõustub juulist ning seega pool aastat tuleks hakkama saada vanade hindadega, so senise töömahu ning samas suurenenud sisendkulutustega. Lähtudes sellest said koostatud ka kliinikute ja teenistuste kokkuhoiukavad eesmärgiga kärpida I kvartalis muutuvkulusid 5% ulatuses. Selle eesmärgi saavutamisel suudame I kvartali jooksul tagada kliinikumi tulude-kulude jätkusuutliku tasakaalu.
Mis saab edasi? See on kindlasti rohkem kui miljoni krooni küsimus. Tundmatuid muutujaid on kogu süsteemis palju. Keegi ei oska ennustada, kui sügavalt kriis Eesti majandust lööb. Me ei tea oma II-IV kvartali haigekassalepingute mahtu. Puudub kindlus uue hinnakirja rakendumise osas. Pakun siiski välja kolm väga lihtsustatud stsenaariumit.
Roosa. Teisest poolaastast rakendub uus hinnakiri. Töömahud jäävad eelmise aastaga sarnasteks. Piirangutega režiimilt on võimalik üle minna tavarežiimile.
Hall (helehall). Uus hinnakiri ei jõustu. Töömahud jäävad samaks. I kvartali säästurežiimil tuleb läbi ajada terve aasta. Elame nii kuis esimesel kvartalilgi.
Must. Haigekassa hinnad jäävad vanaks või koguni langetatakse. Süveneva tööpuuduse ja palgakärbete tõttu väheneb sotsiaalmaksu laekumine prognoositust oluliselt suuremal määral. Haigekassa võtab vastu negatiivse lisaeelarve, haigekassa lepingute maht väheneb. Ravitöö mahud langevad rahalistel põhjustel. Järgneb töökorralduse muutus: plaaniline töö redutseerub olematuks. Tervishoiusüsteemis algavad koondamised või osaajalisele tööle üleminek
. Ravijärjekorrad pikenevad kordades.
Roosa variandi liigitaks ma selgelt mütoloogiaks. Tegelikkus tuleb kindlasti mitte nii must, kui Kazimir Malevitši kuulus “Must ruut”, kuid vaevalt ka hülgehall kui meri. Lõplikku paletti mõjutavad vägagi mitmed asjaolud. Heledamaid toone peaks tooma nii mõnegi kaubagrupi või teenuse sisseostuhinna eeldatav odavnemine (nt küte), samas, kas ja kui suure mõjuga see olema saab, näitab ainult tulevik. Kogu tonaalsust mõjutab kindlasti ka meie endi suhtumine, nii emotsionaalses kui ka otseses majandusliku mõtlemise plaanis – kindlasti on veel kohti, kust saab täiendavalt kulutusi kärpida ilma tulemust ohvriks toomata. Igal juhul tuleb püüda raskel ajal säilitada põhiväärtused – personal ja töökohad.
Ja lõpuks – pealkirja juurde. Si vis pacem, para bellum. Tegu on vana ladina sententsiga, mis tähendab “Soovid rahu, valmistu sõjaks”. Parafraseerides seda tänasesse konteksti võiks see ehk kõlada “Soovid kriisist välja tulla, ole valmis ka ajutiseks halvenemiseks”. Ravija amet on igavene ja leib pikk. Ja iga kriis saab ükskord otsa.
(06.02.2009)
PS. Lehe trükkimineku ajaks on selgunud, et valitsus kinnitas uue hinnakirja jõustumisega 01. juulil 2009, samas on kärbitud haigekassa eelarvet ligi poole miljardi krooni ulatuses ja seda just eriarstiabi ehk haiglate rahastamise realt (loe: ravijuhtude arv ehk töömahud vähenevad). Sellest, millisesse värviskaalasse tasakaal langeb, saab esmase pildi lähinädalatel algavatel haigekassa lepingute läbirääkimistel.
Urmas Siigur
juhatuse esimees