3. märtsil tähistas 80. juubelit hematoloogia-onkoloogia kliiniku konsultant prof.emer. Karl Kull. Juubilariga seotud mälestuskilde jagavad endised-praegused õpilased ja kolleegid dr Ragnar Heido ning dr Ralf Allikvee.

"Rohkem pühendunud oma elukutsele pole lihtsalt võimalik olla;rohkem laiahaardelisem, ja seda väga heal tasemel, ei saagi vist arst või kirurg olla; rohkem põhjalik ja enam Arst pole võimalik olla."
(Ragnar Heido prof.emer. Karl Kullist)

Kommentaarid:

Mul on suur au kuuluda prof. emer. Karl Kulli väheste otseste õpilaste hulka. Oma Suurest Õpetajast ja Kirurgi eeskujust on tohutult palju meenutada.

Olen kuulnud, et prof. emer. Kull, olles ülikooli lõpetamise järel Hiiumaale suunatud, pidas seal endale väga omase töökusega üheaegselt nii kirurgia osakonna juhataja, günekoloogi, patoloog-anatoomi kui tervishoiuosakonna juhataja ameteid. Ühel aastavahetusel aga tuli tal hakata lahkama kahte-kolme õnnetuste või lihtsalt külmumiste tagajärjel läbikülmunud surnukeha. Selleks, et lahata, pidid nad aga eelnevalt üles soojenema, mistõttu lasi Karl Kull koolnud paariks päevaks tavalisse palatisse sulama panna. Elusatele palatikaaslastele see aga ei meeldinud ning nad kaebasid ennekuulmata teost tervishoiuosakonda! Tervishoiuosakonna juhataja oli ju aga ka Kull nagu ka palatiarst, kirurg, osakonnajuhataja ja patoanatoom…

Veel oli prof.emer. Karl Kullil ikka kombeks öelda „Seda ei tule teha mitte kohe vaid otsekohe!“.

Dr Ragnar Heido
hematoloogia-onkoloogia kliiniku arst-õppejõud onkoloogia erialal

Mind on õpetanud kaks tippkirurgi, mõlemad pärit ühelt kursuselt – Karl Kull ja Heino Kokk. Inimestena on nad olnud äärmiselt erinevad, kuid minu kujunemisel on neil mõlemal olnud võrdväärselt suur roll.

Karl Kull on olnud väga oluline isik eeskätt minu meditsiiniliste arusaamade vormumisel. Kirurg − see, kes ma olen täna − on kõik tänu temale.

Eelkõige hindan teda kui Eesti tippkirurgi, samal ajal inimesena, väljaspool töiste situatsioonide lahendamist, on ta äärmiselt komplitseeritud. Kuid eelkõige tuleb tema puhul arvestada panust Eesti kirurgiliste erialade arengusse. Nii tudengina, noore arstina kui ka hiljem tema ülemusena tean, et tõenäoliselt on päris kuulsad ka Karl Kulli konfliktsituatsioonid, aga need on tõesti lähtunud patsiendile hädavajalikest otsustustest.

Olles nõukogude armee ohvitser, möödus see „sundpuhkus“ tänu Karl Kulli kirurgilisele õpetusele suhteliselt valutult: ka kõige tõsisema sõjaväelase jaoks olin seltsimees doktor, mitte ohvitser.

Sportlik eluviis ja elu praktiliselt karsklasena võimaldab tal veel kaheksakümneseltki olla heas vaimses ja tervislikus vormis. Palju jõudu talle!

Dr Ralf Allikvee
onkoloog-kirurg, Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees