Tänavu toimus ülikooli astumine uuel moel. Muutunud gümnaasiumi riigieksamite valguses tekkis taas vajadus ülikooli sisseastumiseksamiteks. Kõik sisseastujad pidid sooritama eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksami (30%) ning kas matemaatika (lai) riigieksami või sisseastumiseksami (bioloogias või keemias 70%). Seega ei ole tänavused läbiminevad tulemused enam varasemate aastatega võrreldavad. Varem läks kõigil arvesse 4 riigieksamit, nüüd 2 eksamit. Uus süsteem tõi astujate ridadesse hulgaliselt varem gümnaasiumi lõpetanuid, kes sisseastumiseksamiga lootsid õppima pääseda. Näiteks arstiteaduse erialale oli kandidaate üle 700, sisseastumiseksamit sooritas üle 500. Sissesaanute tase oli endiselt kõrge arstiteaduse (85 palli) ja hambaarstiteaduse erialal (84,7 palli). Vabariikliku olümpiaadi kõrge kohaga tuli arstiteaduskonda 10 uut tudengit, akadeemilise testi tipptulemusega pääses õppima samuti 10 inimest. Samas proviisori erialale viimasena sissesaanu tulemused olid juba ülikooli vastuvõtuks vajaliku miinimumi 66 palli lähedal. Erinevalt teiste teaduskondade paljudest erialadest ei olnud arstiteaduskonnal probleemi õppekavade alatäituvusega.

Tuuli Ruus
arstiteaduskonna dekanaadi juhataja