See pealkirjas toodud lausekatkend pärineb WMA (World Medical Association) arstieetika koodeksi sellest osast, mis käsitleb arsti kohustusi patsientide suhtes ja sobib päris hästi kvaliteedi probleemide käsitlemise juurde.

Arstiabi arengu baasiks on kaks põhituge: ravimitööstus ja aparatuuriehitus. Mida on siis viimased aastakümned toonud meditsiinile juurde? Uued efektiivsemad ravimid on sellise kontrolli all, et ebaefektiivsed või isegi kahjulikud ravimid enam patsientideni ei jõua. Selles osas on saavutatud juba hea tase. Aga see pole veel kogu uus meditsiin.

Lisaks on oluliselt suurenenud mitmesuguste aparaatide osatähtsus diagnostikas ja ravis. See on muutnud märkimisväärselt endist lineaarset otsustus/vastutus seost arst - õde - patsient skaalal. Uus seoste liik on nagu võrk, kus igal struktuuriüksusel on oma arvestatav osa patsiendi ravis ja muidugi ka vastutus tulemuse eest. Võrgustruktuurile on iseloomulik, et ühe komponendi möödavaatamisi pole teisete osade poolt võib-olla hiljem enam võimalik kompenseerida. Samuti toob iga uus võrguga liitunud struktuuriüksus kaasa probleeme nii suhtluses kui ka vastutuses tulemuste eest.

Kolmandaks faktoriks on patsientide eneseteadlikkuse tõus, nende harjumus osaleda ravi ja diagnostika otsustes ning seega on nad enam murelikud ja infoaltid. Lisaks eelpool toodule on pikenenud patsientide keskmine eluiga, mis viib langusele nende organismi vastupanuvõime haiguste ja ka ravi suhtes. Ehk siis tühised ebakõlad võivad kaasa tuua raskeid tagajärgi.
Kirjeldatud muutused on viinud olukorrani, kus esile tõusevad uued tahud haigete ravis: patsiendi ravikvaliteet, kommunikatsioon patsiendiga ja meedikutel omavahel. Tähtsaks muutuvad varjatud ohud patsientidele, mis siiski realiseeruvad vaid halbade asjaolude kokkulangemisel.

Seetõttu on paljudes maailma haiglates reorganiseeritud kvaliteedi kontrolli süsteeme. Kvaliteedi kontrolli süsteemi ümberkujundamine on plaanis ka kliinikumis. Kliinikumi puhul säiliksid kõik olemasolevad süsteemid, juurde loodaks vaid 5-liikmeline kvaliteedi nõukogu. Lisaks moodustataks kvaliteeti jälgivate kolleegide süsteem, st et igas osakonnas oleks oma kvaliteedijuht. Süsteemi toimimise alustalad on konfidentsiaalsus, nii patsiendi kui ka personali suhtes ja ausus enda ees. Reaalselt tähendab see seda, et kui keegi näeb ebasoovitavat tulemust või selle tekkimise võimalust, siis teatab ta sellest kas kvaliteedijuhile või kvaliteedi nõukogule eeldusel, et selline asi enam ei korduks. Sellistel juhtudel kvaliteedi nõukogu tagab konfidentsiaalsuse nii teavitaja kui ka patsiendi osas ja püüab ühiste pingutustega probleemi kõrvaldada.

Kvaliteedi nõukogu ja kvaliteedijuhtide süsteemi loomise eesmärgiks on kitsaskohtade kõrvaldamine ravitöös. Ja välja tulevad need ju ainult reaalses tegevuses. Pealegi, kolleegi informeerimine ei tekita täiendavaid raskusi, küll aga võib vältida suuremaid probleeme tulevikus.

Prof. emer. Raul Talvik