07.08.2010, SL Õhtuleht. „Paksud rannaliival – võeh, kui rõve!"
Kliinikumi tehnikateenistuse tehnosüsteemide osakonna juhataja Tiit Alumaa sõnul kasvas suure kuumuse tõttu operatsiooniploki kliimaseadmete koormus ning ülekoormuse tõttu lülitus automaatkaitse peakilbis välja.
10.08.2010, SL Õhtuleht. „Kuumus seiskas Maarjamõisa haigla opiplokis konditsioneerid"
Lastekliiniku direktor Marika Kirss ütles, et eelmisel nädalal tuli neile kliinikumi juhatuselt kauaoodatud kinnitus ravivesti ostuks. «Juba aasta alguses oli see vest meie soetusplaanides kirjas,» ütles ta. «Lihtmenetlusega hange on välja kuulutatud ja väga kaua ei tohiks enam minna.»
13.08.2010, Tartu Postimees. „Tsüstikud unistavad ravivestist ja keskusest"
Millised on raviasutuse võimalused raskes psüühilises seisundis omakseid aidata? Kliinikumis on sellisteks puhkudeks tööl kogenud hingehoidjad, kes patsientide ja omastega raskel hetkel vestlevad ja neid lohutavad.
17.08.2010, Meditsiiniuudised. „Leppimist surmaga õpetab piibel paremini kui ajakirjandus", autor: Margus Ulst.
Halb luukoe kvaliteet vanematel, eriti reieluukaela piirkonna murdudega patsientidel ortopeedidele eriline uudis ei ole. Samas on reieluukaela piirkonna murrud kõige raskemad osteoporoositüsistused ning on seotud suure invaliidistumise ja suremusega.
17.08.2010, Meditsiiniuudised. „Iga reieluukaelamurru uuring on oluline", autor: Katre Maasalu.
LEHi juhi töös peab Vask oluliseks ka koostöö jätkamist Tartu Ülikooli Kliinikumi kui Eesti meditsiini tippkeskusega. „Suhted on head ja seda liini tuleks jätkata," sõnas Vask.
19.08.2010, LõunaLeht. „Haigla saab tõenäoliselt uue ja vana juhi"
Materjalid aitavad parandada vaimupuudega laste arenguvõimalusi ning sisaldavad vanemate jaoks vajalikku emakeelset infot nii erinevate diagnooside kui diagnoosipõhiste arenguvõimaluste kohta, kirjutab Kliinikumi leht.
23.08.2010, Med24.ee. „Kliinikum annab panuse vaimupuudega laste elu parandamisse"
Ent tihti keeldub meedik-meditsiiniasutus Mäekisi sõnul ajakirjanduse järelepärimise peale juhtumit kommenteerimast, tuues põhjuseks, et ei tohi. Vastupidise näite tõi ta eelmisel nädalal Postimehes ilmunud loost «Kukkunud ratturit hämmastas kliinikumi tegutsemine», kus kliinikum võttis juhtumit selgitada ning palus ise patsiendilt luba tema juhtumi kommenteerimiseks.
24.08.2010, Meditsiiniuudised. „Postimees: haiglad võiksid olla avatumad juhtumeid selgitama"
Tartu ülikooli kliinikumi avalikkussuhete juhi Kristi Taeli sõnul tuldi tänavu EMOsse sagedamini marrastusi, lõikehaavu ja kukkumisi kurtes. "Tegelikult saab öelda, et haigestumuses ei ole muudatusi, haigestumuse struktuur on läbi aastate ikkagi sarnane," arvab Tael.
24.08.2010, SL Õhtuleht. „Kas juulikuumus mõjus tervisele?"
Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskuse direktor Helve König ütles, et doonoreil tuleks aega varuda umbes tund, sest protseduuri algul vaatab arst iga tulija läbi ning pärast vereandmist ei ole hea kohe edasi tormata.
30.08.2010, Tartu Postimees. „September toob raeplatsile doonoritelgi"
Püüame sisekorrareeglitega tagada nii patsientide kui ka töötajate privaatsuse ja ohutuse. Keerulistes olukordades saame pakkuda nii hingeabi kui ka psühholoogilist nõustamist; vajadusel pakume töötajatele juriidilist nõustamist.
31.08.2010, Meditsiiniuudised. „Üks küsimus: Kuidas saab haigla arste rünnakute eest kaitsta?", kommenteerib Mart Einasto.
Pildil on WHO delegatsiooni juht Richard Zaleskis ja Euroopa Nakkushaiguste Kontrolli Keskuse delegatsiooni juht Davide Manissero TÜ Kliinikumi kopsukliinikus. Neile näitab kopsupilte kliiniku tuberkuloosiosakonna juhataja Manfred Danilovitš.
31.08.2010, Meditsiiniuudised. „Piltuudis: WHO eksperdid tutvusid tuberkuloosiraviga Eestis"
Kodusünnituse reguleerimiseks ei pea iga arstiteaduskonna lõpetanu olema valmis aktsepteerima kodusünnituse ideed, samuti ei eeldata temalt valmisolekut kodusünnitusel abistamiseks. Küll aga oodatakse neilt arusaamist sellest, kuidas teevad rasedad ja sünnituse planeerijad oma otsuseid ning millist teavet ja abi nad vajavad.
31.08.2010, Meditsiiniuudised. „Kodusünnitus vajab reguleerimist", autor: Siiri Põllumaa.
Intervjuus Lõunalehele sõnas alates 1. oktoobrist Tartu Ülikooli Kliinikumi sisekliiniku direktorina tööle asuv Kermes, et tema seatud eesmärgid Lõuna-Eesti Haigla juhina on täidetud.
31.08.2010, Meditsiiniuudised. „Arvi Vask taas riigihaigla juht"
Minu nägemus on see, et arst, kes töötab allergoloogina, peaks saama hakkama ka näiteks tööga sisehaiguste osakonnas. On oluline, et ta oleks spetsialist allergiahaiguste alal, töötades põhiliselt ambulatoorselt, kuid on vajadusel võimeline ka haiglas valveid tegema.
31.08.2010, Meditsiiniuudised. „Vaja on nii allergolooge kui ka kliinilisi immunolooge", autor: Kaja Julge.
Uurimistööst selgus, et üld-IgE keskmised väärtused kasvavad vanusega ja on kõigis vanusegruppides poistel suuremad kui tüdrukutel, kuid mitte statistiliselt olulisel määral.
31.08.2010, Meditsiiniuudised. „Üld-IgE lagi viieaastasel käes", autor: Tiina Rebane.
Väidetavalt kogeb 50% naistest juhuslikku ja lühiajalist uriinipidamatust. Üks naine kümnest kannatab regulaarse pidamatuse all. Neist üle 35aastasi on 15%, üle 65aastastest naistest kannatab uriinipidamatuse all 20%. Arsti juurde jõuab kõigest jäämäe veepealne osa.
September 2010, Kodutohter. „Pidamatus on suur vaev", autor: Ülle Kadastik.
Eesti arstide eest tulevad teiste seas väljakule torakaalkirurg doktor Tõnu Vanakesa, anestesioloog/intensiivraviarst ja arstiteaduskonna dekaan professor Joel Starkopf, lauljana tuntud doktor Jüri Homenja, Eesti koondise ja FC Flora arst doktor Kaspar Rõivassepp, kardiovaskulaarkirurg doktor Arno Ruusalepp, anestesioloog doktor Peeter Tähepõld ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla üldkirurgia keskuse juhataja doktor Jüri Teras.
01.09.2010, SL Õhtuleht. „Ka Eesti ja Itaalia arstid kohtuvad reedel pallimurul"
TÜ Kliinikumi Lastekliiniku vastsündinute osakond tähistab 3.- 4. septembril oma 30. juubelit. Selle sündmuse puhul kutsutakse lastekliinikusse 4. septembril kokku väga enneaegselt sündinud ja haiglas ravil viibinud väikesed patsiendid koos vanemate ja õdede-vendadega.
02.09.2010, Meditsiiniuudised. „Kliinikumi vastsündinute osakonnal 30. juubel"
Esmaspäeval avatakse kliinikumis päevakirurgia keskus, kuhu on koondatud kõik päevakirurgilised operatsioonid ning kus patsient saab lõikuseaega oodata mitte palatis, vaid avaras pehme mööbliga kööktoas.
03.09.2010, Tartu Postimees. „Päevakirurgia kolis kokku"
Lisaks reedel kell 21:30 A. Le Coq Arenal toimuvale Eesti - Itaalia EM-valikmängule kohtusid kell 14:00 A. Le Coq Arena harjutusväljakul omavahel kahe riigi arstide koondised. Matš lõpetati sõpruskohtumisele kohaselt 1:1 viigiga.
03.09.2010, Meditsiiniuudised. „Galerii: Arstide pallilahing lõppes viigiga"
Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskuses loovutas tänavu juulis-augustis verd 5311inimest, Tartu ülikooli kliinikumi verekeskuses 2772, Pärnu haigla veretalituses 1002 ning Ida-Viru keskhaigla vereteenistuses Kohtla-Järvel 509 inimest.
04.09.2010, Eesti Päevaleht. „Doonorite arv kasvas suvel ebatavaliselt kuumast ilmast hoolimata"
«Kiirputrudel on madalam toiteväärtus, samuti on neile lisatud magus- ja aroomiaineid, happesuse regulaatoreid, soola ja muud sellist,» selgitab kiirpudru erinevust tavalisest Tartu ülikooli kliinikumi dieediarst Liidia Kiisk.
05.09.2010, SL Õhtuleht. „Koolijütsid, pudrule!"
Mälestustega seeniorkirurgilt Jaan H. Seederilt avab Meditsiiniuudised sarja endiste kirurgide elulugudest, mis on varem avaldamata. /.../ September 1953. Seppo viidi üle Maarjamõisa üldkirurgia kateedrijuhatajaks. Dotsent A. Rulli toodi Toomele kirurgia kateedrijuhatajaks. "Minu soovil" viiakse üle ka mind. Veel saab assistendiks edukalt arstiteaduskonna lõpetanud Enno Teeäär.
07.09.2010, Meditsiiniuudised. „Elulugu: Arstitee algus Arnold Seppo juures"
Lastekliiniku vastsündinute osakond on eriline selle poolest, et seal ravitakse patsiente, kes on just ilma sündinud ning keda keegi varem näinud ei ole. Selles osakonnas tegeldakse nii neerude, kopsude, südame, aju, vereringe, geneetika kui ka palju muuga.
08.09.2010, Tartu Postimees. „Väike Maria, tugev kui jumalanna"