Arstiteaduskond on teadupärast konservatiivsemate teaduskondade hulgas ning ilmselt lisandub ka seetõttu õppekavasse harva uusi aineid. Alates 2011. aastast on aga käima lükatud uus õppeaine neljandale kursusele: Sõja- ja katastroofimeditsiin. See on neljanda kursuse uus kohustuslik õppeaine ning käesolevast aastast läbivad selle kõik arstitudengid.
Idee luua katastroofimeditsiini tutvustav õppeaine on mitu aastat vana. Initsiatiiv pärineb Kaitseväest ja see kursus ei ole asi iseeneses, vaid osa suuremast ettevõtmisest: tuua Eestis katastroofimeditsiini õpetamine ühtsetele alustele kõigis päästestruktuurides. Hetkeolukord on problemaatiline, sest erinevatele osapooltele on kriisiolukorraga toimetulekuks õpetatud paljusid erinevaid algoritme.
Sõja- ja katastroofimeditsiini kursus on tudengite seas kiirelt üheks populaarsemaks aineks kujunenud. Ilmselt on osa selles edus ka suures praktikumide osakaalus – õpe toimub Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste hoones Riia mäel ning sooritada saab protseduure, mis olid varem tuttavad vaid märulifilmidest. Õpitakse sulgema katastroofilist verejooksu, sorteerima masskannatanute situatsioonis patsiente, vajaliku taristu rajamist katastroofipiirkonnas ning staabikorraldust.
Kursuse üks eesmärkeidest on tutvustada tudengitele esmaabitõdesid. Olgugi et esimesel kursusel on elustamise ABC läbitud, ei pruugi selle edukaks rakendamiseks kõik detailid meeles olla. „Sõjas" nagu nimetavad seda kursust tudengid, saab patsiendi esmane- ja teisene ülevaatus koos elupäästvate võtetega selgeks tehtud. Õnneks ei esine Eestis katastroofilise verejooksu või läbistava rindkere traumaga patsiente nii palju, et tudengid harjutada saaks. Selle asemel toimub kogu õpe märkimisväärselt kõrgetasemelistel esmaabi-mannekeenidel ning mulaažidel: kirurgiline hingamistee, intubatsioon, pleuradreen, amputatsioonid ja katastroofiline verejooks tunduvad kursuse lõpuks juba tavalised.
Esimesest loengust jäi kõlama fraas: „Küsimus pole mitte selles, kas me katastroofiga kokku puutume, vaid millal?" Katastroofi korral, näiteks ka gripipandeemia korral, on võimalik katkestada õppetöö ning arstiabi osutamisele appi kutsuda ka tudengid. Kuna ei ole mõttekas kutsuda appi personali, kes ei ole katastroofi meditsiinikorralduse või elupäästvate võtetega kursis, on selline kursus väga suure tähtsusega.
Käesolevaks hetkeks on ministeeriumites ringlemas eelnõu, mis asendaks arstiteaduskonna meestudengite kaitseväekohustuse sõjameditsiiniga. Selle tingimuseks tuleb läbida kursus „sõja- ja katastroofimeditsiin", nelja nädala pikkune sõjaline koolitus ja sõjameditsiinikoolitus arstiteaduskonna kuuenda kursuse praktikas. Vabastuse põhjendus on lihtne: ei ole mõistlik, kui aastaid meedikuks õppinud ja meedikuna töötanud tohter värvatakse kriisisituatsioonis kuulipilduriks.
Sõjameditsiini õppematerjal ütleb tabavalt: "He who fails to plan, plans to fail". On väga tähtis, et ühiskonna meedikute hulgas oleks rohkelt samadel alustel koolitatud personali. Uued tuuled katastroofimeditsiini suunast on juba puhuma hakanud ja kui eelnõu läbi läheb, on suur samm astutud. Jääb üle vaid loota, et suurt osa õpitud katastroofimeditsiinist ei saa kunagi rakendada.
Andreas Elme
stud. med. IV