|
|
|
Teadvuse seisund (consciousness:
state of awareness)
|
|
Mõistega "teadvuse seisund" tähistatakse meditsiinis
psüühilise aktiivsuse üldist taset, millega seostub võime vastu võtta, analüüsida
ja sünteesida ärritusi ning neile reageerida.
Muutused teadvuse seisundis põhjustavad hälbeid teistes psüühilistes
protsessides nagu tajumine, mõtlemine, mälu ja intellekt.
Tulenevalt sellest on enamus teadvuse seisundi häiretele viitavaid tunnuseid
seotud muutustega teistes psüühilistes funktsioonides nagu
- sensoorse ärritusläve kõrgenemine
- mõtlemise aeglustumine, katkemine
- mäluhäired,
- analüüsi- ja sünteesivõime puudulikkus jne.
Tulenevalt
une-ärkveloleku tsüklist on füsioloogiliselt normaalsed kaks
teadvuse seisundit:
1) ärkveloleku-
e.virgeseisund: isik on täielikult orienteeritud oma isikus,
ajas, ruumis ja situatsioonis.
2) uneseisund: teadvustatud tunnetus on välja lülitatud.
|
|
Teadvuse(seisundi)häired (disturbances
of consciousness)
|
|
**Teadvuse
hägunemise (clouding of consciousness)
raskusastmed
Raskusastmed:
1) obnubilatsioon,
2) somnolents,
3) soopor,
4) kooma.
Teadvuse hägunemisel leiab
selle raskusastmest sõltuvalt aset kognitiivsete funktsioonide süvenev halvenemine:
1. sensoorse
ärritusläve kõrgenemine (võime ärritajaid vastu võtta on
nõrgenenud või katkenud);
2. tulenevalt eelnevast halveneb
või katkeb informatsiooni vastuvõtt;
3. analüüsi- ja
sünteesivõime halvenemine või katkemine;
- - verbaalse kontakti halvenemine ja katkemine
- - desorientatsioon
(disorientation)
1) allopsüühiline desorientatsioon -
ajas ja ruumis;
2) autopsüühiline desorientatsioon - oma
isikus;
/millele viitavad südmuste ebatäpne
rekonstrueerimine
ruumilises ja ajalises suhetes või
täielik mälulünk/
-
- nõutus, segasus
|
|
Deliirium (delirium)
-
teadvuse hägunemine koos segasuse, desorientatsiooni, ärevuse-hirmu ja
psühhomotoorse rahutusega. Sageli võib kaasuda ka hallutsinatsioone.
(vt.deliiriumisündroom; alkoholvõõrutusdeliirium)
Kooma e. teadvusetus
|
** Hämarolekuseisund (twilight state) -
sügav teadvusehäire koos hallutsinatsioonidega (nt patoloogiline
alkoholjoove)
** Stuupor (stupor) - väliste
stiimulite mittetajumine ja/või reaktsioonide puudumine neile (nt katatoonne
skisofreenia). Stuuporit ei käsitleta tüüpilise teadvusehäire seisundina.
- orgaaniline
stuupor
- katatoonne stuupor
(katatoonne skisofreenia)
- depressiivne
stuupor
- dissotsiatiivne stuupor
|
|
Tähelepanuhäired (disturbances of attention)
|
|
Tähelepanu (attention)
on võime fokuseeruda ühele kindlale tegevusele.
Tähelepanematus
(distractibility):
võimetus koondada tähelepanu; tähelepanu osutatakse ebaolulistele ja
asjakohatutele välistele stiimulitele.
Selektiivne
tähelepanematus:
näiteks selliste signaalide blokeerimine, mis põhjustavad ärevust ja hirmu.
Hüpervigiilsus (hypervigilance):
ülemäärane tähelepanu ja fokuseerumine kõikidele välistele ja
sisemistele stiimulitele, tavaliselt sekundaarne luululiste seisundite või
hallutsinatsioonide korral.
** Hüperkineetiline
häired (RHK) ja tähelepanu puudulikkus (DSM) (attention-deficit disorder)
|
|
Transs (trance):
teadvuse(häire) seisund, mis esineb hüpnoosi, dissotsiatiivse või religioosse
ekstaasi korral. Transsi loetakse (dissotsiatiivseks)
häireks juhul, kui see esineb inimese tegevust häirival
viisil väljaspool religioosseid või muid kultuuris aktsepteeritud
situatsioone.
Hüpnootiline seisund (hypnosis): kunstlikult
modifitseeritud teadvuseseisund koos kõrgenenud sisendatavusega.
|
|
Tajumishäired (disorders of perception)
|
|
Tajumine (perception)
on tunnetusprotsess, mille käigus füüsilised ärritajad (valgus,
heli, temperatuur jne) muudetakse informatsiooniks psüühilisel (teadvuse)
tasandil.
Apertseptsioon
- emotsioonide ja mõtete poolt modifitseeritud taju.
|
|
1. Kvantitatiivsed tajumishäired
|
1.1.hüperesteesia
- sensoorse ärritusläve alanemine, ärritajate vastuvõtmise
intensiivistumine (nt tugeva ärevuse korral)
1.2.hüpesteesia
- sensoorse ärritusläve kõrgenemine, ärritajate vastuvõtmise
nõrgenemine (nt kergemate teadvushäirete korral)
1.3.anesteesia
- sensoorse ärritusläve kõrgenemine, ärritajate vastuvõtmise
katkemine (nt kooma e. teadvusetuse korral)
|
|
|
|
|
2. Kvalitatiivsed häired
|
2.1.Meelepetted
2.1.1. Illusioon
2.1.2. Hallutsinatsioon
2.2.Psühhosensoorsed
häired
2.2.1. Agnoosia
2.2.2. Derealisatsioon
2.2.3. depersonalisatsioon
|
|
|
|
|
1. Meelepetted - tajuelamus ei vasta tegelikkusele
(erinevalt kujutlustest ei teadvustata
meelepetete puhul, et tegemist on subjektiivsete elamustega);
|
1.1.illusioon
e. eksitaju (illusion)
- on tegeliku
objekti moonutatud tajumine;
nt. vaasi varju seinal tajutakse ähvardava loomana;
|
1.2.hallutsinatsioon
(hallucination)
- tajuelamus, mis ei seostu väliste ärritajatega (objektidega).
Hallutsinatsioonidele võib kaasuda luululisi tõlgendusi (nt tajutakse
mürgilõhna, mida tõlgendatakse naabrite pahatahtliku kiusuna "lasevad
mürgiauru läbi seina minu korterisse").
|
1)
kuulmishallutsinatsioonid
(auditory h.)
- kuuldakse olematuid helisid, kõnet;
2) nägemishallutsinatsioonid
(visual h.)
- nähakse tegelikkuses olematuid objekte); teadvusehäirete korral nagu
deliirium domineerivad nägemishallutsinatsioonid;
3) haistmishallutsinatsioonid
(olfactory h.)
- nt tuntakse "mürgilõhna"
4) maitsehallutsinatsioon
(gustatory h.)
- "toidul on mürgi maitse";
5) puute- e.
taktiilsed hallutsinatsioonid
(tactile h.)
- nt. "ussid roomavad seljal" või tunne, nagu suu oleks karvu
täis;
6) vistseraalsed
hallutsinatsioonid - keha sisemusest pärinevad
hallutsinatoorsed elamused.
|
*1) hüpnagoogsed
hallutsinatsioonid (hypnagogic h.) -
tekivad vahetult enne uinumist ja ei ole alati haigusliku tähendusega;
algav võõrutusdeliirium, narkolepsia
|
2)
hüpnopompiinsed
hallutsinatsioonid (hypnopompic
h.) - tekivad vahetult pärast une lõppu ja üldiselt ei ole
haigusliku tähendusega. Hüpnagoogsed ja hüpnopomiinsed h-d on tihedalt
seotud REM-unega.
|
*1) tõelised
hallutsinatsioonid (meelepettelised
elamused on sarnased tegelikkusega; nt kuuldakse inimesi kõnelevat ukse
taga või nähakse tavalisi loomi),
|
2)
pseudohallutsinatsioonid
(meelepettelised elamused, mis millegipoolest erinevad tegelikkusest).
|
|
|
|
2.
Psühhosensoorsed häired
|
Psühhosensoorsete häirete
korral on häiritud kas üksikaistingute süntees terviklikuks tajuelamuseks
või seostumine varasema kogemusega.
|
|
|
|
|
2.1. Agnoosia (agnosia)
- tajutavaid objekte ei tunta ära
|
- visuaalne agnoosia - võimetus ära tunda vaadeldavaid objekte või
isikuid;
- astereognoosia (astereognosis) -
võimetus ära tunda katsutavaid objekte (taktiilne agnoosia);
- anosognoosia (anosognosia) -
võimetus tajuda puuet, haigust;
- somatopagnoosia (somatopagnosia) -
võimetus tajuda oma keha;
- kuulimsagnoosia - võimetus ära
tunda mitteverbaalseid helisid ja muusikat
/agnoosiad on enamasti seotud aju orgaanilise kahjustusega/
|
|
|
2.2. Derealisatsioon: (derealization)
|
Deralisatsiooni korral on häiritud
väliskeskkonnast pärit üksikaistingute süntees terviklikuks tajuelamuseks.
Derealisatsioonielamus võib
esineda joobes (hallutsinogeenid, alkohol), aju orgaaniliste kahjustuste ja
mitmete psüühikahäirete korral (võõrutusdeliirium alkoholist).
|
2.2.1. luululine
taju (delusional
perception, delusional mood) - ümbritsev maailm või teatud
objektid omandavad erilise sära, salapära või tungivad muul viisil
subjektiivses tajuelamuses esile.
|
2.2.2. ruumitaju
häire
|
·
mikropsia (micropsia, lilliputian
hallucination) - objekte tajutakse tegelikkusest väiksemana
·
makropsia (macropsia) (objekte
tajutakse tegelikkusest suuremana)
·
värvitaju häirumine
|
2.2.3. ajataju
häired (sündmused kulgevad subektiivselt kiiremini või
aeglasemana; nt kõik toimub nagu aegluubis)
|
|
|
|
|
2.3.Depersonalisatsioon (depersonalization):
|
|
häiritud on organismi sisekeskkonnast pärit
üksikaistingute süntees terviklikuks tajuelamuseks
-
kehaskeemi
häired,
-
senestopaatia,
-
"mina"-terviklikkuse
tunnetuse häire).
|
|
** Hallutsinoos
e. hallutsinatoorne sündroom
|
|
valdavalt kuulmishallutsinatsioonidega haigusseisund, millele
sõltuvalt hallutsinatsioonide sisust lisandub ärevus, hirmutunne,
psühhomotoorne rahutus ja muud sekundaarsed sümptomid. Teadvuse seisund ei
ole hägunenud.
Deliiriumisündroomi
korral (st teadvuse hägunemise) korral domineerivad
nägemishallutsinatsioonid ja hallutsinoosi korral kuulmishallutsinatsioonid.
Hallutsinatoorne sündroom võib
esineda orgaanilise ajukahjustuse, psühhoaktiivsete aine kasutamise (nt
alkoholhallutsinoos) ja skisofreenia korral.
|
|
Mõtlemine e. assotsiatiivne
tegevus (thinking)
|
Mõtlemine on eesmärgipärane
ideede, sümbolite ja assotsiatsioonide vool, mis viib reaalsusele orienteeritud
otsusteni.
|
|
Mõtlemise häired (thought
disorders, disorders of thinking)
|
Mõtlemise häired võib
tinglikult jagada:
1. vormilised häired
2. sisulised häired.
|
|
|
1. Mõtlemise vormilised
häired (disturbances
in form of thought)
|
1.1. häired mõistete ja neid
tähistavate sõnade kujunemises:
|
- mõistete väärastus e. sõna tähenduse
moondumine - käibekeeles kasutatavad sõnad omandavad haige jaoks
uue, ainult temale arusaadava sisu;
- neologism - uute sõnade
moodustamine näiteks suvalistest silpidest
|
1.2. tempohäired:
|
- tahhüpsühhism -
mõtlemisprotsessi kiirenemine (nt mania korral)
mõttemaru (flight
of ideas)
- bradüpsühhism -
mõtlemisprotsessi aeglustumine (nt depressiooni korral)
- tõkestus (thougth blocking)
- ootamatud mõtlemisprotsessi katkemised
|
1.3. mõtlemise seoslikkuse
häired:
|
- ataktiline e. seosetu mõtlemine (loosening of associations)
- loogiliste seoste puudumine üldises mõttekäigus; esineb skisofreenia
korral, äärmuslikul viisil väljendub nn "sõnasalatina"/(word salad")
- katkendlik e. inkoherentne mõtlemine (incoherence) -
mõtlemine, mis ei ole teistele arusaadav; täielikult desorganiseeritud
mõtlemine; sõnadel puudub igasugune loogiline seos
- sümbolistlik mõtlemine
- paraloogiline mõtlemine
- resoneerne mõtlemine - õõnes, tühi
mõttetegevus
- autistlik mõtlemine (autistic thinking)
- mõtlemine, mis on suunatud sisemaailma elamustele
- dereistlik mõtlemine (dereism) -
loogikale ja reaalsusele mittevastav vaimne tegevus
|
1.4. mõtlemise sihipärasuse
häired:
|
- patoloogiline üksikasjalikkus (circumstantiality)
- mõtlemine on muutunud tarbetult detailseks
- laialivalguvus - mõttekäik
kaldub pidevalt sujuvalt kõrvale ebaoluliste teemade juurde
- stereotüüpsus: ühetaoliste
sõnade ja fraaside tarbetu kordumine mõtlemises; mõtlemise stereotüüpsus
võib avalduda ka korduvate ja mõttetute sümbolitena kirjades,
joonistustes ja mujal
|
- verbigeratsioon (verbigeration) -
teatud sõnade, fraaside mõttetu kordamine;
- perseveratsioon
(perseveration)
- üldiselt edasiliikuvasse mõttekäiku lükkuvad korduvalt ühetaolised fraasid,
mis enamasti on seotud esmase stiimuliga (küsimusega, vestlusteemaga)
|
|
|
2. Mõtlemise sisulised
häired (disturbances
in content of thought):
|
2.1. sund- e.
obsessiivne mõte (obsession)
(vt. kirjeldus obsessiiv-kompulsiivne häire)
|
2.2. foobia (phobia)
|
teatud väliste
situatsioonide või objektide ülemäärane kartmine (e. ülemäärane ärevus, mis
tekib teatud situatsioonide või objektide toimel, mis tegelikult ei ole
ohtlikud):
|
- agorafoobia (agoraphobia);
- sotsiaalfoobia
(social phobia);
- liht- e.
spetsiifiline foobia (specific
phobia):
|
- kõrgusekartus
- välgukartus
- loomadekartus (hiired, rotid)
- putukate kartus (ämblikud)
- eksamikartus
- jne.
|
2.3. ülekaalukas mõte (idee) (overvalued
idea) -
ekslik veendumus, mis on vähem püsivam ja veidram kui
luulumõte.
|
2.4. luulumõte (delusion)
-
tegelikkusega olulisel määral vastuoluline ekslik veendumus,
mis üldjuhul ei allu korrektsioonile:
|
a. depressiivne
luul -
alaväärsusluul, väiksusluul, vaesusluul, hüpohondriline luul, füüsilise
puude luul, eitus- e. nihilistlik luul, huku- e. katastroofiluul,
enesesüüdistusluul, patuluul)
|
b. suurusluul (delusion of grandeur, grandiose) -
võimekusluul, võimuluul,
rikkusluul, missiooniluul, reformaatorlusluul, leidurlusluul, kõrge
päritolu luul, seksuaalse külgetõmbe luul)
|
c. paranoiline luul (paranoid,
persecutory) -
tähendusluul, suhtumisluul, avatusluul, jälitusluul, süüdistusluul,
hüljatusluul, tagakiusamisluul, kahjustusluul, mürgistusluul, mõjustusluul,
instseneeringuluul, intermetamorfoosiluul, teisikuluul, kiivusluul,
erootiline luul)
|
luulu ulatus:
1) olmeluul
2) laiahaardeline luul
3) kosmiline luul
|
luulu
süstematiseeritus:
1) isoleeritud luulumõte
2) fragmentaarne luul
3) süstematiseeritud luul
|
|
|
|
Kõnehäired (disturbances of speech)
|
- düsartria (dysarthria)
- kogelemine (stuttering)
- düsprosoodia (dysprosody) - kõnele
normaalselt omase meloodia kadumine;
|
|
·
motoorne afaasia (motor aphasia) -
säilib sõnadest arusaamisvõime, kuid kõne on sügavalt häiritud (Broca
afaasia, ekspressiivne afaasia)
·
sensoorne afaasia (sensory aphasia) - aju
orgaanilisest kahjustusest tingitud sõnadest arusaamise võime kadumine
·
amnestiline afaasia (anomia; amnestic aphasia; nominal
aphasia) - raskused objekti tähistava õige sõna leidmisel.
|
|
Emotsioonid e. tunded
|
|
Emotsioon - afekti ja meeleoluga
seotud kompleksne subjektiivne elamus koos psüühiliste, somaatiliste ja
käitumuslike komponentidega.
|
Emotsioonid on indiviidi
kaasasündinud omadused. Võime tunda rõõmu, viha, hirmu, kurbust,
häbi, süütunnet jne ei ole omandatud, vaid kaasasündinud võimed.
vt kliiniline psühholoogia - emotsioonid
|
|
Sõltuvalt situatsiooni tähendusest võivad tekkida kas
|
- positiivsed (rõõmu-, rahulduse-, heaolutunne) või
- negatiivsed
tunded (ärevus, hirm, kurbus, süütunne, viha, häbi).
|
Hinnang stiimulile sõltub
omandatud reeglitest, veendumustest ja uskumustest (omandatud kognitiivsed skeemid)
ning sõltuvalt hinnangust võib väljenduda samaaegselt mitme tundena
(kurbus-, süü-, viha- ja hirmutunnetena).
|
|
Haigusliku tähenduse omandavad emotsioonid juhul, kui nad on
ülemäärased ja/või liigselt püsivad ning võivad põhjustada häirivaid
subjektiivseid vaevusi või muul viisil häirida inimese tegevust (nt
ebakohaselt tugev heatujulisus maniakaalses seisundis või joobes, mis võib
viia ennast kahjustavate otsuste ja tegudeni).
|
|
|
|
Tundeeluhäired e. emotsionaalse funktsiooni häired
|
|
1. Muutused emotsionaalses reaktiivsuses
|
|
Afekt (affect) - väliselt nähtav
ja hinnatav emotsioon; ei pruugi olla vastavuses isiku poolt antava
emotsiooni kirjeldusega.
|
|
Emotsionaalse
reaktiivsuse alanemine:
|
1 Hüpopaatia /blunted
affect - restricted affect/ - tuimenenud emotsionaalsus. Emotsionaalse
reaktiivsuse alanemine.[residuaalne skisofreenia]
|
2. Apaatia (flat
affect, apathy) - ** erapooletu, ükskõikne ja osavõtmatu
emotsionaalne toon.
Emotsionaalsete reaktsioonide täielik puudumine.
[residuaalne skisofreenia]
|
Emotsionaalse reaktiivsuse
kõrgenemine:
|
Afektlabiilsus (labile
affect) - väliste stiimulitega nõrgalt või mitte seotud,
ootamatud ja kiired muutused emotsionaalses toonis; emotsionaalse
reaktiivsuse kõrgenemine.
Nt kõrgenenud ärrituvus ja vihapursked tühistel põhjustel
[nt. orgaaniline isiksushäire]
|
Emotsionaalse
reaktiivsuse väärastumine:
|
1. Emotsionaalne
inadekvaatsus (inappropriate
affect)
- emotsioonide mittevastavus ideede, mõtete või kõnega.
[ äge psühhoos, skisofreenia ]
|
2. Ambivalents (ambivalence)
- kahe vastandliku emotsiooni koosesinemine mingi kindla nähtuse suhtes
kindlal ajamomendil. [skisofreenia]
|
|
|
2.
Meeleolu (mood).
Meeleolu muutused
|
|
Meeleolu on püsiv emotsioon, mida isikud
subjektiivselt kogevad ning avaldavad ja mis on täheldatav ka teiste poolt;
näiteks kurvameelsus või viha.
|
|
Kergemad muutused meeleolus ei pruugi väga
selgelt avalduda lühiajalise vaatluse käigus (näiteks kerge depressiooni
korral).
|
|
Eutüümne meeleolu (euthymic
mood) - normaalne meelolu, s.t ülemääraselt kõrgenenud
(maniakaalse) või alanenud meeleolu(depressiivse) puudumist.
|
|
Aleksitüümia - võimetus või raskused emotsioonide
kirjeldamisel või teadvustamisel.
|
|
|
|
|
2.1. Alanenud meeleolu
|
|
|
Lein või mure
(mourning or grief)
- reaalsele kaotusele kohane kurvameelsus (sadness)
|
|
** Depressioon (depression) - e.
haiguslik kurvameelsus. Sündroom, mis ei piirdu ainult meeleolu
alanemisega
(vt. **depressiooni
tunnused)
|
|
Düsfooria
(dysphoric mood)
- pahur, rahulolematu meeleolu
|
|
Ärrituv meelolu
(irritable mood)
e. düsfooria
- kergesti ärrituv ja vihastuv. Viha vallandumislävi on alanenud.
|
|
Labiilne meeleolu
(mood swings, labile
mood) - meeleolu kõikumine eufooria ja depressiooni või ärevuse
vahel.
|
|
Anhedoonia
- huvide ja rõõmutunde kadumine ning eemaldumine kõikidest regulaarsetest
meeldivatest tegevustest.
Vähenenud võime positiivsete tunne saamiseks.
|
|
Üks sagedasemaid
depressiooni tunnuseid on
huvide ja
rõõmutunde kadumine (st nõrgenenud võime kogeda
positiivseid emotsioone).
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2.2. Kõrgenenud meeleolu (elevated
mood) -
|
|
|
Hüpertüümia
(mittehaiguslikult kõrgenenud meeleolu)
|
|
** Mania
- sündroom, mis ei piirdu üksnes meeleolu ülemäärase kõrgenemisega.
- hüpomania, mania, psühhootiline mania
|
|
Eufooria
- intensiivne ülev meeleolu koos kõrgenenud enesehinnanguga (nt.
alkoholjoove)
|
|
Ekstaas
- kõrgenenud meeleolu, mis võib esineda dissotsiatiivsete häirete või
religioossete talituste ajal.
|
|
|
|
|
|
3. Muud
emotsioonid
|
Ärevus (anxiety) - kartusetunne,
mis on põhjustatud välise või sisemise ohu ootusest, s.t
reaalne ja teadvustatud ohustiimul aktuaalselt puudub.
Hirm
(fear) -
ärevus, mis on põhjustatud identifitseeritud ja reaalse ohustiimuli poolt.
** Ärevussündroom
Pingetunne
(tension):
ebameeldivalt kõrgenenud motoorne ja psüühiline aktiivsus.
|
Vabalt lainetav ärevus
(free-floating anxiety)
- püsiv, fokuseerimata hirm, mida ei saa seostada ühe kindla idee, objekti
või situatsiooniga.
|
Paanika
(panic):
äge, episoodiline, intensiivne ärevushoog koos väga tugeva kartuse ja
vegetatiivsete sümptomitega (tugev ärevushoog).
|
Häbitunne
(shame):
emotsioon, mis tekib arusaamisega sellest, et on käitutud või ollakse
sunnitud käituma rumalalt või ebaväärikalt või muul ennast alandaval
viisil.
|
Süütunne
(guilt):
emotsioon soses äratundmisega, et midagi on tehtud valesti.
/isiku poolt tunnustatud ja omaksvõetud reeglite rikkumine tema enda poolt/
|
Viha
(anger)
|
Kadedus
- armukadedus
|
|
|
’4. Kehalised vaevused seoses emotsionaalsete häiretega
|
Somaatilised muutused
sõltuvad emotsionaalse reaktsiooni või meeleolu muutuse intensiivsusest ja
iseloomust.
|
Emotsioonidega seotud
kehalised aktiivsuse muutused on normaalsed füsioloogilised nähtused, mille
eesmärk on organismi mobiliseerimine näiteks emotsionaalse stressi
situatsioonis.
|
Ülemääraste emotsioonidega
kaasuvatel väljendunud vegetatiivsetel ja motoorika muutustel on
ebakohastumuslik tähendus.
Äärmuslikud hälbed vegetatiivses regulatsioonis võivad muutuda inimest
hirmutavateks stiimuliteks, nt südame kloppimine, õhupuudustunne,
pigistustunne rindkeres jms. paanikahäire korral.
|
|
Depressiooni korral on sagedased:
|
·
anoreksia
(anorexia) -
isutus;
·
hüperfaagia
(hyperphagia)
- söögiisu suurenemine;
·
insomnia
(insomnia) -
uinumisraskused, katkendlik pindmine öine uni ja/või eriti liigvarajane
ärkamine hommikul;
·
hüpersomnia
(hypersomnia)
- liigunisus; une kestuse ja virgumisperioodi pikenemine;
·
meeleolu
ööpäevased muutused (diurnal
variation) - enesetunne on regulaarselt halvem hommikul, vahetult
pärast ärkamist ja paraneb päeva jooksul;
·
alanenud
liibido (diminished
libido);
·
kõhukinnisus
(constipation);
|
|
Ülemäärase ärevusega seotud kehalised vaevused:
|
·
südame
kloppimine
·
higistamine
·
värisemine,
vappumine
·
suukuivus
·
hingamisraskused
(lämbumistunne, õhupuudustunne)
·
valud
või düskomforditunne rindkeres
·
iiveldustunne
või ebameeldiv tunne kõhus (abdominaalne distress)
·
lihaspinge
ja lihaspingega seotud valud
·
kuumad
ja külmad hood
·
tuimusetunne
või surinad
·
pearingluse-,
ebakindlustunne
·
tükitunne
kurgus, neelamisraskused
|
|
Afektiivsed sündroomid
|
** Ärevussündroom
[orgaaniline ärevushäire, ...,
ärevushäired]
** Depressioonisündroom
** Maniasündroom
[orgaaniline mania,
skisoafektiivne häire, bipolaarne häire]
** Segatüüpi episood
|
|
Tahteaktiivsus
Motoorne käitumine (motor behaviour;
conation)
|
|
|
Siin vaadeldakse psüühika muutusi,
mida eestikeelses kirjanduses [J.Saarma, 1]
on käsitletud tahteaktiivsuse-
või tahteeluhäiretena.
|
|
Inimese psüühilise tegevuse osa, mis hõlmab impulsse, motivatsioone,
tunge, instinkte, ihasid jne., mis väljenduvad käitumise ja motoorika
vahendusel.
|
|
Kajanähud - motiveerimatu liigutuste, kõne, miimika
jne jäljendamine.
|
|
Ekopraksia e.
kajaliigutused
(echopraxia)
- haigusliku iseloomuga teise isiku käitumise jäljendamine
Ekolaalia
e. ekofraasia e. kajakõnelemine
Ekomiimia
e. kajamiimika
|
|
|
Katatoonia (catatonia)
- motoorne anomaalia, mida võib kohata nn mitteorgaaniliste psüühikahäirete korral
(vastandina teadvusehäiretele ja motoorika muutustele, mis on sekundaarsed
orgaanilisele patoloogiale).
|
|
- katalepsia (catalepsy)
- üldine termin liikumatu poosi kohta, mida kestvalt säilitatakse.
- katatoonne rahutus (catatonic
excitement) - kõrgenenud sihitu motoorne aktiivsus,
mis ei ole mõjustatav väliste ärritajate poolt; võib avalduda väga
varieeruva intensiivsusega üksikutest impulsiivsetest liigutustest
juhitamatu agressiivse käitumiseni.
- katatoonne stuupor (catatonic
stupor) - märkimisväärselt aeglustunud motoorne aktiivsus
kuni täieliku liikumatuseni, mis jätab mulje, nagu ei oldaks teadlikud
ümbritsevast.
- Katatoonne rigiidsus (catatonic
rigidity) - 'vabatahtlik'
rigiidne poos, mida säilitatakse, vaatamata teiste püüetele seda muuta.
- Katatoonne poos (catatonic
posturing) - 'vabatahtlik'
ebakohane või veider kehaasend, mida säilitatakse pikema aja vältel.
- Vahajas paindlikkus (waxy
flexibility; cerea flexibilitas) - isikut võib panna
asendisse, mida säilitatakse pikema aja vältel; uuritava jäseme
liigutamisel jääb mulje, nagu see oleks valmistatud vahast.
|
|
|
Negativism (negativism)
|
|
- motiveerimatu vastuseis
liigutamise või korralduste täitmise suhtes (aktiivne, passiivne)
|
|
|
Katapleksia (cataplexy)
|
|
- ajutine lihastoonuse kadu
või nõrkustunne, mida vallandavad väga erinevad emotsionaalsed seisundid
(enamasti esineb koos narkolepsiaga)
|
|
|
Stereotüüpia (stereotypy)
|
|
- teatud tegevuste või
ütluste pidev kordamine
|
|
|
Maneersus (mannerism)
- eesmärgipäratud, harjumuslikud ja tahtmatud liigutused
|
|
|
Automatism (automatism)
- **
|
|
|
Mutism (mutism)
|
|
- kõnetus ilma
struktuursete (orgaaniliste) muutusteta ajus
|
|
|
Ambitendents - vastandlikud impulsid käitumises
|
|
|
|
|
Ülemäärane aktiivsus (overactivity) - (=
hüperbuulia)
|
|
Psühhomotoorne rahutus (psychomotor agitation)
|
|
- ülemäärane motoorne (ja
kognitiivne) aktiivsus, tavaliselt mitte produktiivne ja väljendab tugevat
sisemist pinget (ärevust).
|
|
- maniakaalne
- katatoonne
- hebefreenne
- hallutsinatoorne
- luululine
|
|
Treemor, atetoos,
tahhükineesia
|
|
Hüperaktiivsus (hüperkineesia) (hyperactivity; hyperkinesis) - **
|
|
Tikk (tic) - tahtmatu
spastiline motoorne aktiivsus
|
|
Grimasseerimine
|
|
** Akatiisia(sündroom) (akathisia) - väljendub
subjektiivsetes vaevustes nagu
|
|
- seesmine rahutus, ärevuse-
ja pingetunne,
- võimetus relakseeruda,
- sund pidevalt liikuda,
- kärsitus ja motoorne püsimatus (tammumine, võimetus rahulikult istuda, keha
liigutamine ette-taha, korduvad liigutused kätes ja jalgades).
|
|
** Düstoonia(sündroom) -
seisund, mille korral võivad esineda:
|
|
- lihasgruppide vastutahtelised
kontraktsioonid;
- ebatavalised poosid;
- ebanormaalne kaela ja/või jäsemete asend;
- keele protrusioon, tortikollis, trism;
- larüngeaalne
ja farüngeaalne konstriktsioon;
|
|
** Parkinsonisündroom
|
|
|
1) bradükineesia
|
2) rigiidsus
|
3) treemor
|
|
liigutuste vähesus
pehme monotoonne hääl
vähenenud võime liigutuste
alustamiseks
käte liigutuste vähenemine
kõndimisel
vähenenud spontaanne
aktiivsus
|
enamasti sümmeetriline käte ja jalgade
rigiidsus
tüüpiline ja nähtav on
küünarliigese rigiidsus
|
rütmiline
enam väljendunud
puhkeseisundis ja väheneb tegutsemisel
harva esineb perioraalne
treemor ("küülikusündroom")
|
|
+ Mõtlemise ja emotsionaal/kognitiivse
väljenduslikkuse pidurdumine
|
|
|
|
** Uneskäimine (somnambulism)/häire/
- une ajal ilmnev motoorne aktiivsus; tekib sügava e. deltaune perioodil.
|
|
Kompulsioon e. sundtegu
(compulsion)
- kontrollile mitte alluv impulss sooritada korduvalt mingit tegevust.
- rituaal
(ritual) -
automaatne, olemuselt kompulsiivne tegevus selleks, et vähendada ärevust
|
|
**Dipsomaania (dipsomania)
- kompulsiivne alkoholi kasutamine
|
|
**Kleptomaania (kleptomania)
- tung varastada ilma mingi kasu taotluseta
|
|
**Nümfomaania (nymphomania)
- ülemäärane ja kompulsiivne vajadus seksuaalvahekorra järele naistel
|
|
**Satüriaas (satyriasis)
- ülemäärane ja kompulsiivne vajadus seksuaalvahekorra järele meestel
|
|
**Trihhotillomaania (trichotillomania)
- kompulsiivne juuste väljakitkumine
|
|
Ataksia (ataxia):
võimetus koordineeritud lihastegevuseks
|
|
Apraksia (apraxia) - võimetus sooritada teatud tegevusi või
liigutusi
|
|
Agressiivsus (aggression)
- verbaalselt või füüsiliselt avalduv eesmärgipärane vägivaldne tegevus, mis
on raevu (rage),
viha (anger)
või vaenulikkuse (hostility)
motoorseks avalduseks.
|
|
Hüpoaktiivsus (hypoactivity;
hypokinesis) - hüpobuulia
|
|
|
|
Psühhomotoorne pidurdus (psychomotor
retardation) - alanenud motoorne ja kognitiivne aktiivsus.
|
Mõtlemise (assotsiatiivse
tegevuse), kõne ja liigutuste nähtav aeglustumine ning vähesus.
|
|
Hüpomiimia, amiimia
|
|
Hüpokineesia, bradükineesia,
akineesia
|
|
Abuulia (abulia) - nõrgenenud või peaaegu kadunud siseaje (impulse)
tegutsemiseks ja mõtlemiseks.
|
|
|
Väljareageerimine (acting
out) -
teadvustamata soovide või impulsside otsene väljaelamine teatud tegevuse
kaudu; teadvustamata fantaasiaid elatakse välja käitumise vahendusel.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Intellekt (intelligence)
|
|
Intellekt on võime aru saada, mäletada, mobiliseerida ja
konstruktiivselt integreerida varem õpitut uutes situatsioonides [2].
|
- inimese intellekt on
mitmedimensionaalne
tulenevalt vaimse tegevuse mitmepalgelisusest;
|
- intellekti iseloomustavad
arusaamisvõime, taiplikkus, asjaoludega arvestamise võime, õppimisvõime,
sõnavara, otsustusvõime.
|
- intellektuaalsed võimed
realiseeruvad oskusteks läbi õppimise sünnijärgse arengu käigus.
|
|
Intellektihäired
|
Eristatakse (1) dementsust, mis
tähendab tagasilangust ja (2) vaimset
alaarengut, mis viitab juba sünnipäraselt madalale
intellektuaalsele võimekusele.
Tegelikkuses on nende kahe
häire vaheline vanuseline piir tinglik. Kui ajukahjustus ja sellest tulenev
intellekti langus on pärast 3. eluaastat, hinnatakse seda dementsusena ning
sellest varasemat vaimse alaarenguna.
|
Intellekti täpsem hindamine
toimub testmeetodite abil.
|
|
Intellekti ja mäluhäirete sündroomid ja spetsiifilised
arenguhäired:
|
1) Dementsus e.
nõdrameelsus
vt
dementsusesündroom
2) Kerge kognitiivsete funktsioonide kahjustus
- dementsusest kergem kognitiivsete
funktsioonide kahjustus
3) Vaimne alaareng e.
oligofreenia e. nõrgamõistuslikkus
|
Kui intellekt üldiselt vastab
normile, kuid tegemist on üksikfunktsioonide häirega, eristatakse:
4) Kõne ja keele spetsiifilised
arenguhäired:
|
- spetsiifiline
artikulatsioonihäire
- ekspressiivne kõnehäire
- retseptiivne kõnehäire
- afaasia koos epilepsiaga (Landau-Kleffneri sündroom)
|
5) Õpivilumuste spetsiifilised
häired:
|
- spetsiifiline
lugemishäire
- spetsiifiline õigekirjahäire
- spetsiifiline arvutamisvilumuste häire
- spetsiifilised
segatüüpi häired
|
6) Motoorika spetsiifiline
arenguhäire
|
