Normaalne uni ja unehäirete uurimismeetodid

Une iseloomustus: Unevajadus, unenäod
Perioodilised e. rütmilised muutused organismis: tsirkaadne rütm
Une neurofüsioloogiline iseloomustus
Unestaadiumid
- Mitte-REM-uni (1 staadium, 2 staadium, 3-4 staadium)
- REM-uni
- unetsükkel

Une uurimine: 1) polüsomnograafia, 2) unemadrats; 3) aktigraafia; 4) muud uurimisvõtted

Une kestust mõjustavad tegurid

 

Une iseloomustus

Uni on inimesele eluliselt vajalik füsioloogiline funktsioon:
- vähemagajate (alla 4-5 tunni ööpäevas) keskmine eluiga on lühem kui tavalistel magajatel (7-8 t) [sama kehtib ka pikema (üle 10 tunni) unega isikute kohta];
- inimesel kõige pikem registreeritud unetusperiood on 11 päeva;
- unedeprivatsioon lühendab katseloomade eluiga; nt rottidel 2-3 aastalt  3-5 nädalani osalise või täieliku unedeprivatsiooni tingimustes;

Unevajadus:
1) imikud magavad keskmiselt 16 tundi, sellest 50% REM-uni;
2) noorukid keskmiselt 9 tundi;
3) enamus täiskasvanutest 7 - 8 tundi (mõned vähem kui 5 tundi või üle 10 tunni);naised raseduse esimesel trisemestril magavad mõned tunnid tavalisest kauem;
4) vanemaealised (üle 65 - 70a) 6 tundi ja vähem (vanenedes unevajadus väheneb).

Täiskasvanu unestruktuur

1. unestaadium

1-5% kogu une ajast

2. unestaadium

50% kogu une ajast

3. + 4. unestaadium

20-25% kogu une ajast

REM-uni

20-25% kogu une ajast

Une kestus kokku

7 - 8 tundi

Unepuudus võib avalduda järgnevas:
- nõrgestab immunsüsteemi;
- alaneb stressi talumisvõime;
- kehatemperatuuri alanemine (ööpäevase muutuse vähenemine);
- jm
- KNS funktsioonihäired:
  - - unisus, keskendumisvõime halvenemine;
  - - motoorse reakstiooniaja pikenemine;
  - - halvenenud võime sooritada täpseid ja koordineeritud liigutusi;
  - - mälu- ja kognitiivsete funktsioonide halvenemine;
  - - vaimse töövõime (nt õppimisvõime) vähenemine;
  - - kestva deprivatsioon korral tekivad kuulmis-
       ja nägemishallutsinatsioonid ("REM-uni" ärkvelolekus);
  - - "mikrouni" päevasel ajal: lühikesed uneepisoodid, mida alati subjektiivselt ei tajuta;

REM-une deprivatsioon:
- mälufunktsiooni halvenemine;
- REM-une deprivatsioon halvendab sooritusvõimet vähem kui sügava une deprivatsioon

Uni on vajalik:
1) neuronite taastumiseks (eriti oluline on sügav uni);
- neuroni struktuursete elementide taastmine
- talitluseks vajalike ainete /nt. mediaatorite/ süntees ja deponeerimine;

2) Sügava uneajal kasvuhormooni vabanemine lastel ja noorukitel seostub kasvuprotsessiga;
3) keharakkude taastumine; reservide loomine aktiivseks tegevuseks;
 
4) Uni tagab oluliste seoste (info) säilitamise, mis võivad kaduda, kui neid pikema aja vältel ei kasutata.
Info säilimse osas on ilmselt oluline koht REM-unel ("kõvaketta ümberkirjutamine"). Kuna aju on aineliselt pidevalt muutuv keskkond, on info püsivuse tagamiseks on vajalik selle perioodiline "ülesalvestamine".

Unedeprivatsiooni järgselt esmalt taastatakse sügava une ja seejärel REM-une puudus.
- unetu öö järgselt aeglase une osa võib tõusta 20%-lt 50-ni ja seda pindmise une arvel (1-2 unestaadium);
- sügava une puudus korvatakse reegline täielikult;
- REM-uni korvatakse alles pärast sügava une puuduse likvideerimist ja umbes 50% ulatuses

 

Unenäod

Unenägudena kirjeldatavad fenomenid on täheldatavad valdavalt REM-une ajal, kuid esinevad ka teistes unestaadiumites.
- REM-uni esineb kõigil imetajatel ja lindudel; puudub roomajatel ja teistel külmaverelistel;
- REM une ajal stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega; (imikutel 50% unest REM-uni);
- REM-une ajal sarnaselt sügavale unele (une 3-4, staadium) valgusüntees ajus suureneb;

Võib väita, et uneseisundis inimene und ei näe. Unenäo elamus tekib ärkamisel, kui püütakse interpreteerida uneajal aktiveerunud teadvustatud psüühika aspektist juhuslikku iformatsiooni.

"Unenägudel" on ilmselt seoseid nägemishallutsinatsioonidaga. Näiteks narkolepsia, mille korral vahetult uinumisele võivad eelnevad hallutsinatsioonid ja need on ilmses seoses liigvarajase REM-une tekkega.     

 

Perioodilised e. rütmilised muutused organismis

Ööpäevased rütmid e. tsirkaadse rütmid

Bioloogiline kell - kindlustab perioodilised muutused organismi füsioloogilistes funktsioonides vastavalt une ja ärkveloleku vaheldumusele
- bioloogilise kella keskne osa lokaliseerub hüpotaalamuse nucleus suprachismaticus'es (NSC), mis koosneb umbes 20 000 neuronist;

- reetina fotoretseptoritelt päinev (valgus)signaal jõuab nervus opticuse kaudu NSC-sse ja sealt edasi käbinäärmesse, mis on seotud melatoniini taseme kontrolliga

Melatoniini prekursoriteks on  serotoniin ja N-atsetüülserotoniin.

serotoniin -- N-atsetüülserotoniin -- melatoniin

  • serotoniin-N-atsetüültransferaas
    (valgusel on pärssiv toime aktiivsusele)
    valguse toime on vahendatud silmavõrkkesta poolt
  • hüdroksüindool-O-metüültransferaas

Kui välistada valguse mõju valdaval osal inimestest omandab bioloogiline kell 25 tunnise rütmi (siit tulenevad u-ä-rütmihäired näiteks pimedatel isikutel).
Valguse toimel normaalselt järgitakse 24-tunnist perioodi.
- une-ärkveloleku rütmihäired
- jet lag sündroom
- öötöö
- valguse-pimeduse sesoonsed muutused

    

Tsirkaadsed muutused füsioloogilistes protsessides
- kehatemperatuuri muutused
- vererõhk ja muud kardiovaskulaarsed muutused
- hingamine
- hormoonide tase

Tsirkaased muutused hormonaalses regulatsioonis: kasvuhormoon, prolaktiin, kortisool.

Uneregulatsiooni mehhanismid

Uneregulatsioonis osaleb komplitseeritud süsteem, kus puudub kindel keskus. Tegemist on ajutüves lokaliseeruvate omavahel seotud keskustega, mis on interaktsioonis.

Serotoniin
- ajutüve dorsaalsete raphe-tuumade hävitamine või serotoniini tekke blokeerimine viib unetusele;
5-HT2-retseptori blokaatorid suurendavad und ja agonistid ärkvelolekut

Noradrenaliin

- locus coeruleus'est lähtuvad juhtteed omavad tähendust virgeseisundi ja une regulatsioonis
- - NA-ergiliste neuronite aktiveerimine redutseerib REM-und (nn REM-off neuronid) ja tõstab virgeastet;
- - NA-neuronid tegevust reguleerivad alfa2-autoretseptorid
- - alfa2-retseptorite agonistid (nt. Klonidiin) põhjustavad sedatatsiooni;

Atsetüülkoliin (ach)
- aju ach-süsteem on haaratud REM-une regulatsiooni;
(REM-on neuronid retikulaarformatsioonis)

- REM-une muutused depresiooni korral
- - REM-latentsaja lühenemine
- - REM-une määra suurenemine
- - REM-une domineerimine une esimesel poolel
- - [antidepressandid vähendavad REM-und]

Sesoonsed muutused

  • Valguse-pimedusetsükli muutused aastaaegade vältel;
  • Sesoonne depressioon

 

Une kliinilised uurimismeetodid

Unepäevik

Kliinilised skaalad

 

Une neurofüsioloogiline iseloomustus

Polüsomnograafia

Unestaadiumite uurimiseks on minimaalselt vajalik registreerida:

  • elektroentsefalogramm (EEG) - aju elektrilise aktiivsus hindamiseks
  • elektromüogramm (EMG) - lihastoonuse hindamiseks
  • elektrookulogramm (EOG) - silmade liigutuste hindamiseks

Polüsomnograafia = EEG + EMG + EOG

Diagnostilistel eesmärkidel võib tekkida vajadus mitmesuguste muude füsioloogiliste funktsioonide hindamiseks (hingamine, südametegevus jne) ja vastavate sensorite kasutamiseks (EKG elektroodid, hingamisliigutused, õhuliikumisandur (hingamise jälgimiseks), müraandur (norskamine), positsiooniandur, O2-saturatisooniandur, jne.

Signaalid registreeritakse sobivale infokandjale. Kuna anaüüsitava info hulk on suur, siis tuleb eelistada elektroonilisi infokandjaid ja analüüsisüsteeme (nt. EMBLA - 16 kanalit + O2-saturatisoon). Kui signaal registreerida paberile kulub selleks ligi 1 km paberilinti, mida tuleks visuaalselt analüüsida 30 sek lõikudene.

Unestaadiumite määramisel on analüüsi aluseks  30 sek pikkused lõigud, kus EEG, EMG ja EOG alusel antakse hinnang iga lõigu kohta eraldi. Lõpptulemusena saadakse graafik, mida võib nimetada polüsomnogrammiks.

Polüsomnograafiline uuring uneapnoe korral

 

 

 

 

 

Unemadrats

Aktigraafia

Aktigraafia on sobilik pikemaajaliseks une-ärkvelolekurütmi hindamiseks. Aluseks on lihasaktiivsuse pikemaajalisem (nädal) mõõtmine.
Sobib ka skriiniguuringuks paljude uneprobleemide korral.

Unestaadiumid

1) Mitte-REM-uni

- 1 staadium
- 2 staadium
- 3 staadium
- 4 staadium

2) REM-uni

Une esimene staadium

Uni algab esimese staadiumiga, millele viitavad

  • teeta-lainete ilmumine;
  • lihastoonuse alanemine
  • kiirete silma liigutuste kadumine (võib näha aeglast silmade liikumist, mis kaob üleminekul une 2 staadiumi)

Une 1-st on ülemineku seisund ärkvelolekust uneseisundisse, kus inimene on kergesti äratatav. Paljud kogevad selles staadiumis ootamatuid lihastõmblusi (müokloonia) või kukkumisetunnet sarnaseid sellele, mis esinevad ehmumisel.

Une teine staadium

Une 2. staadiumis ilmuvad EEG-s

  • aeglased kõrgevoltaazilised negatiivse järelsakiga lained (K-kompleksid),
  • unespindli (-värtnad) ning ka üksikud deltalained.
  • silmade liigutused on kadunud.
  • lihastoonus mõõdukalt alanenud.

Une kolmas staadium

Delta-lainete osakaal EEG-s on 20-50%
.
3. ja 4. unestaadiumit kokku nimetatakse ka sügavaks e. aegleaseks e. deltauneks.

Une neljas staadium

Delta-laineid on EEG-s üle 50%. Lihastoonus madal. Silmade liigutusi ei ole.

Sügav uni omab tähendust närvisüsteemi taastumise aspektist selleks, et tagada ärkvelolekus aktiivne funktsioneerimine.

  • Peale unetut ööd esmalt kompenseeritakse deltaune defitsiit ja seejärel REM-une defitsiit.

Sügavuni domineerib 1 ja 2 unetsükli vältel ning seda on oluliselt vähem une teisel poolel.

- lastel esineb selles unest-s uneskäimist, enureesi või pavor nocturnuse hooge

REM-uni

Normaalselt tekib esmakordselt keskmiselt 70 kuni 90 min peale uinumist esimese une tsükli lõpus (unetsükli keskmine kestus 90 -110 min):

  • EEG leid viitab ajuelektrilise aktiivsuse tõusule ja on ligilähedane ärkvelolekule. Siiski EEG-s on enamasti nähtav saehambaid meenutavad pilt, millepoolest see erineb ärkveloleku EEG-st ja on seega äratuntav.
  • väga madala lihastoonusega;
  • kiireid silmade liigutusi, sellest ka lühend REM (rapid eye movements);REM-episoodi ajal kiired silmade liigutuse ei esine püsivalt vaid lühemate perioodidena;

K-kompleksite, unespindlite või delta-lainete ilmumine tähistab REM-episoodi lõppu. REM-episoodid kestus une 2. poolel suureneb.

Unetsükkel

Uneajal võib perioodiliselt näha mitte-REM-une ja REM une vaheldumist.
Selliseid tsükleid, mis kestavad umbes 90-110 minutit on une ajal 4 - 5.

 

Une kestust mõjustavad tegurid:

Pärilikkus   (unekestus; optimaalne uinumisaeg)
- hilinenud unesündroom; varajase unesündroom.

Vanus
- vananemisel lüheneb uneaeg
- väheneb sügava une ja REM-une kestus
- uni muutub pindmisemaks

Sugu
- insomnia leitakse on sagedamini naistel

Käitumine, harjumused
- une regulaarsus (uinumisaeg, kestus)
- bioloogiline kell käivitub hommikul ärkamisel

Välisfaktorid (valgus, müra, temperatuur)

Sotsiaalsed faktorid
- tööreziim (öövahetused)

Unehäired
- insomnia;
- uneapnoe;
- nn. rahutute jalgade sündroom jm

Psüühikahäired
- orgaanilised ajukahjustused /deliirium, dementsus, mania, depressioon, ärevushäire, isiksushäire/

- psühhoaktiivsed ained /intoksikatsioon, võõrutus, v-deliirium, .../
  -- alkohol /intoksikatsioon, võõrutus, v-deliirium/
  -- stimulaatorid /intoksikatsioon, võõrutus/
  -- uinutid (barbituraadid; bensodiasepiinid, muud) /võõrutus/
     ja anksiolüütikumid /võõrutus/

- psühhofarmakonid:
-- antidepressandid;
-- neuroleptikumid;

- psühhootilised häired /skisofreenia/
- mania
- depressioon
- ärevushäired

Kehalised haigused:
- ebameeldivad aistingud: valu, õhupuudus
- haigusprotsessi mõju
/nt unisus infektsioonide korral on seotud tsütokiniinidega. Need on ained, mida produtseerib immuunsüsteem/
- und mõjutavad ravimid /nt antihistamiinsed/