Psühhodiagnostika

Hindamismeetodid kliinilises psühholoogias

Hindamine on süstemaatiline objektiivne ja empiiriline informatsiooni kogumine inimese intellektuaalse funktsioneerimise, käitumise ja isiksuse kohta (C.Konnert).

Kliinilises psühholoogias on hindamise üldiseks eesmärgiks inimese probleemide kohta otsustuste ja prognooside tegemine ning ravi kavandamine.

Konkreetsed eesmärgid

Diferentsiaaldiagnostika
Erinevatele psüühikahäiretele iseloomulike iseärasuste leidmine
Vaimse arengu taseme hindamine
Kahjustuse sügavuse hindamine Näiteks: orgaanilise ajukahjustuse korral
Paranemise hindamine
Emotsionaalse seisundi täpsustamine
Isiksuse struktuuri mõistmine:

  • Patsiendi probleemidest aru saamiseks
  • Psühhoteraapia kavandamiseks

Hindamismeetodid
  • Intervjuu
  • Käitumise vaatlus
  • Testid
  • Dokumendid
  • Informatsioon lähedastelt  

Psühholoogilised testid kliinilises psühholoogias

Kasutatavad testiliigid:
  • Intelligentsuse/kognitiivsete protsesside testid
  • Võimetetestid
  • Hoiakute testid
  • Isiksusetestid: küsimustikud, projektiivtestid
  • Sümptomskaalad
  • Käitumistestid

 

 

Kliiniline intervjuu ja vaatlus

Kliinilisel intervjuul on kaks üldist eesmärki:

  • suhte loomine
  • informatsiooni kogumine

 Valdkonnad, mida intervjuus käsitletakse:

1. Objektiivsed andmed (mõnikord kogutakse juba enne intervjuud)
demograafilised andmed, tervise, abielu ja perekonna andmed, haridustee, töötamine.

2. Praegune olukord.

a. Pöördumise põhjus: miks just praegu.
b. Probleemi iseloom ja kujunemine: algus, vallandavad faktorid, sümptomid.
c. Suitsiidirisk.
d. Prognoos: varasem reageerimine ravile.

3. Patsiendi tugevad küljed, kohanemistase, toimetulekustrateegiad.
4. Kujunemislugu

a. Sünd ja areng
b. Sotsiaalne ja seksuaalne areng
c. Isikliku elu ja perekonnalugu
d. Psühhopatoloogia perekonnas

5. Sotsiaalne toetus
6. Huvialad ja puhkamiseviisid
7. Enesekirjeldus
8. Ettekujutus tulevikust. Soovitud ravieesmärgid.
9. Veel midagi, millest patsient tahaks rääkida

Intervjuu põhjal peaks suutma moodustada loetelu patsiendi probleemidest ja lühidalt tema ettekujutuse endast, teistest ja maailmast.

Struktureeritud diagnostilised intervjuud: CIDI (Composite International Diagnostic Interview),  SCID, IPDE

Vaatlusmeetodid
  • Loomulikus keskkonnas
  • Eksperimendi tingimustes
  • Intervjuu ajal. Vaatlus + intervjuu on levinuim kliiniline isiksuse hindamise meetod.

Probleemid, mis vaatluse ja struktureerimata intervjuu usaldusväärsust vähendavad.
  • Suhe, mis kujuneb intervjueerija ja intervjueeritava vahel
  • Vead isikutajus

Intervjueerija hoiakud ja ootused. Lihtsustamine. Stereotüübid. Sildid. Haloefekt. Projektsioon. Keskmistamine.
  • Struktureeritud intervjuud
  • Vaatlusplaan
  • Hinnanguskaalad
  • Isiksus on erineval määral nähtav
  • Situatsioonifaktorid

 

Intelligentsuse ja tunnetusprotsesside uurimise meetodid

Intelligentsuse mõõtmine lähtub eeldusest, et üheks individuaalseks iseärasuseks on üldine vaimne võimekus, mis avaldub mitmesuguses vaimses tegevuses. Intelligentsus on indiviidi üldine taibukus, mis avaldub mitmesuguste probleemide lahendamisel.

Kliinilises psühholoogias üks enamkasutatud intelligentsuse mõõtmise testipatarei on WAIS-R: Wechsler Adult Intelligence Scale, mis on välja kasvanud

WAIS-III (1997)

WAIS koosneb 11 alatestist, 6 neist on verbaalsed ja 5 mitteverbaalsed.

Üldise intelligentsuse näitajana arvutatakse IQ väärtus, eraldi on võimalik hinnata verbaalset ja mitteverbaalset IQ-d, kasutatakse ka alaskaalade skooride profiili.

Eesti kliinilises psühholoogias enamkasutatavad kognitiivsete protsesside hindamise meetodid

Sensomotoorika, tähelepanu, taju, lihtsad vilumused:

- Sifreeringtest
- Kraepelini liitmistest
- Schulte tabelid
- Kogani tabel: Lihtne loendamine; Ladumine värvi järgi, vormi järgi, värvi ja vormi järgi

Struktuuritaju:

- Kohs'i kuubid

Mälu

- Luria 10 sõna õppimine
- Digit span
- Bentoni test: kujundimälu
- Piktogramm

Verbaalne mõtlemine

- Mõistete võrdlemine
- Klassifikatsioon
- Liigse eraldamine
- Piltide järjestamine
- Ülekantud tähenduse mõistmine

 

Isiksuse ja seisundi uurimise meetodid

KÜSIMUSTIKUD

Küsimustikud on oma olemuselt vaatluse ja hinnangu fikseerimine kas inimese enda või teise isiku poolt. Seega eristatakse enesehinnangu küsimustikke ja nn. objektiivseid e. vaatleja hinnangul põhinevaid küsimustikke.

Üldhinnanguskaalad

GAF Global Assessment of Functioning üldise funktsioneerimise hinnang

Emotsionaalse seisundi ja sümptomaatika hindamiseks:

Kompleksskaalad

SCL-90 - Hopkins Symptom Checklist. SCL koosneb 90 sümptomist, mille esinemist vastaja hindab skaalal 0-4. SCL võimaldab hinnanguid 9-l alaskaalal: somatisatsioon, obsessiiv-kompulsiivsed nähud, interpersonaalne sensitiivsus, depressioon, ärevus, vaenulikkus, foobne ärevus, paranoilisus, psühhootilisus.

HADS - Hospital Anxiety and Depression Scale Skaala on mõeldud ärevuse ja depressiooni hindamiseks eelkõige somaatiliste haigustega patsientidel. Seetõttu on alaskaaladest välja jäetud depressiooni ja ärevuse somaatilised sümptomid. HADS sisaldab 7 väidet ärevuse ja seitse väidet depressiooni hindamiseks.

EST-Q Emotional State Questionnaire
Emotsionaalse Enesetunde Küsimustik on loodud TÜ psühhiaatriakliinikus ja mõeldud eeskätt depressiooni ja ärevushäirete sõeltestiks. Tegemist on enesehinnanguskaalaga, mis sisaldab olulisemaid ärevuse ja depressiooni sümptomeid nii RHK-10 kui DSM-IV järgi. Faktoranalüüsi tulemusena moodustati järgmised alaskaalad: depressioon, üldine ärevus, agorafoobia paanikaga, asteenia, insomnia. Skaala tervikuna on kasutatav üldise emotsionaalse distressi mõõdikuna. Nii koguskaala kui alaskaalad omavad rahuldavat kuni head sisemist konsistentsust. Depressiooni, ärevuse ja agorafoobia skaalad on rahuldava valiidsusega.

Depressiooniskaalad:

*HAD, Hamilton Depression Scale, Hamiltoni depressiooniskaala

BDI, Beck Depression Inventory, Becki Depressiooniküsimustik. Küsimustik koosneb 21 väitegrupist, mis esindavad tüüpilisi depressiivse häire sümptomeid. BDI väited hõlmavad meeleolulangust, pessimismi, nutuhoogusid, süütunnet, enesesüüdistusi, ärrituvust, enesessetõmbumist, töövõime langust, une ja isu häireid ja libiido langust.

Self-Rating Depression scale, Zungi Depressiooniskaala

Ärevuse skaalad:

*HAS Hamilton Anxiety Scale

STAI, Spielberger State-Trait Anxiety Inventory Spielbergeri seisundi- ja püsiärevuse skaala. STAI koosneb 40 väitest, millest 20 mõõdavad seissundiärevust ja 20 püsiärevust . Väiteid hinnatakse skaalal 1-4

BAI, Beck Anxiety Inventory, Becki Ärevuseküsimustik

TMAS Taylor Manifest Anxiety Scale. On pärit MMPI-st, kuid kasutatakse ka omaette skaalana.

Self-Rating Anxiety scale Zungi ärevuseskaala

ASI, Anxiety Sensitivity Index, Ärevustundlikkuse Indeks

Hoiakuskaalad

DAS - Düsfunktsionaalsete Hoiakute Skaala

EDI-2 Eating Disorders Inventory, Söömishäirete küsimustik

Isiksuse püsiomaduste hindamiseks:

TAS - Toronto Aleksitüümia Skaala

Kompleksküsimustikud

Projektiivtestid

Projektiivtestid on psühhoanalüütilise tagapõhjaga ja lähtuvad eeldusest, et inimesel on kalduvus teadvustamata motiive, tundeid ja hoiakuid projitseerida välismaailma.

Projektiivtestid kasutavad ebamäärast ja vähestruktureeritud materjali, millel on palju tõlgendusvõimalusi ja mis seetõttu soodustab projektsiooni.

  • Rorschach
  • TAT - Temaatilise Apertseptsiooni Test
  • Rosenzweigi Piltfrustratsiooni Test
  • Lõpetamata laused
  • Assotsiatsioonitest
  • Lüscheri Värvieelistuste Test
  • Draw-A-Person
  • Maja-Puu-Inimene
  • Wartegg