MMPI  Minnesota Multiphasic Personality Inventory

Esimene versioon loodi Hathaway ja McKinley poolt 50-tel aastatel, uus versioon MMPI-2 1989.a. Esialgu loodeti saada diagnostilist instrumenti levinumate psüühikahäirete sedastamiseks. Test loodi empiiriliselt, alaskaalad moodustasid väited, mis oluliselt eristasid valitud diagnostilist gruppi tervetest ja teiste diagnoosidega patsientidest. Siiamaani kannavad MMPI kliinilised skaalad tollel ajal kasutatud diagnostiliste kategooriate nimetusi. Kasutamise käigus selgus, et MMPI siiski pole universaalne diagnostiline vahend, küll aga võimaldab iseloomustada isiksuse iseärasusi.

KLIINILISED SKAALAD

Tähistus	Nimetus	Iseloomustus
1. Hs	Hüpohondria	Ülitähelepanelikkus oma keha suhtes ja haigushirmud.
2. D	Depressioon	Meeleolulangus ja pessimism.
3. Hy	Hüsteeria	Probleemide eitamine ja väljatõrjumine, somatiseerimine. Kõrge tähelepanuvajadus.
4.Pd	Psühhopaatia	Impulsiivsus ja ebaküpsus. Reeglite ja normide eiramine, mässumeelsus.
5.Mf	Maskuliinsus-feminiinsus	Huvide ja tegevusal vastavus traditsioonilisele soorollile.
6.Pa	Paranoia	Emotsionaalne rigiidsus. Tundlikkus, vaenulikkus.
7.Pt	Psühhasteenia	Ärevus, muretsemine, kalduvus kõhklustele. Sundnähud.
8.Sc	Skisofreenia	Isoleerumine, emotsionaalne jahedus. Ebatavaline mõttemaailm.
9.Ma	Hüpomaania	Energia, aktiivsus
0. Si	Sotsiaalne ekstra-introvertsus	Vähene suhtlemisvalmidus, endassetõmbumine, häbelikkus.

USALDUSVÄÄRSUSE SKAALAD

L valetamise skaala

F valepositiivsuse skaala

K korrektsiooniskaala

Normskaalana on kasutusel T-skaala, mille keskmine on 50 ja standardhälve 10.

Tulemuste tõlgendamisel arvestatakse skaalade kombinatsioone ja kogu profiili kõrgust ning kuju.