Psüühikahäirete etioloogia

1) Bioloogilised tegurid	Psüühikahäirete bioloogiline käsitlus: - neuropsühhiaatria käsitleb ajufunktsioone ja nende hälbeid lähtuvalt eeldusest, et psüühilised, motoorsed ja autonoomsed (vegetatiivsed) funktsioonid on seotud kindlate ajustruktuuridega. - neurokeemilised teooriad käsitlevad psüühikahäirete teket lähtuvalt muutustest keemilistes protsessides ja sellega vahetult seotud neuroni funktsiooni muutustega /sünaptiline ülekanne/, mis tõenäoliselt on seotud geeniekspressiooni muutustega neuronites.
2) Psühholoogilised tegurid vt. kliiniline psühholoogia	Psühholoogilised teooriad vaatlevad vaimset tervist ja psüühikahäireid  psühholoogiliste mehhanismide valguses alljärgnevate teooriate raames:  - Psühhodünaamiline; - Kognitiivne; - Käitumuslik; - Interpersonaalne (suhtekeskne); - Süsteemne käsitlus;
3) Sotsiaalsed tegurid	Sotsiaalpsühhiaatria käsitleb sotsiaalsete tegurite mõju vaimsele tervisele, psüühikahäirete leviku ja sotsiaalsete tegurite seosesid, psüühikahäirete ennetamise võimalusi sotsiaalse keskkonna vahendusel.

Psüühikahäirete käsitluse tasandid:

Psüühikahäirete mudelid:

1. Psüühikahäirete bioloogiline mudel
2. Psüühikahäirete sotsiaal-psühholoogiline mudel
3. Psüühikahäirete integratiivne mudel

Olulisemad mõisted

haigus ja häire;

- ajuhaigus

- psüühikahäire – valdav osa psüühikahäiretest on määratavad häirena, mis ei tähenda, et selliste raskete psüühikahäirete aluseks nagu skisofreenia ei ole muutused aju tegevuses.

- sündroom

disease - tegemist on tuntud/objektiivselt määratava patoloogilise protsessiga, nt dementsus Alzheimeri tõvest.

illness - objektiivselt määratav (peaaju) patoloogia puudub, mehhanismid ei ole veel teada, vastavad uurimismeetodid puuduvad tehnoloogiliste võimaluste või teadmiste piiratuse tõttu. Näiteks skisofreenia või raske depressioon, mis on eelkõige ajutegevuse rikked ja ole seletatavad  "psühholoogiliste seisunditena" nagu sotsiaalfoobia või hüpohondria.

Siit tuleneb ka RHK-10/V esitatud psüühikahäirete jaotumine orgaanilisteks (psüühikahäire aluseks on tuntud ajuhaigus nagu dementsus Alzheimeri tõvest) ja mitteorgaanilisteks psüühikahäireteks (nagu skisofreenia, bipolaarne häire, paanikahäire jne.).

orgaaniline ja mitteorgaaaniline;
- orgaaniline
- funktsionaalne
- mitteorgaaaniline;
- psühhogeenne
- mööduvad ja püsivad häired;

Endogeenne ja eksogeenne (RHK-9);
- somaatiliste sümptomitega depressioon
- kohanemishäire, äge stressteakstsioon

Psühhootiline ja mittepsühhootiline
- psühhoos
- neurootiline,
- dissotsiatiivne,
- somatoformne
- psühhosomaatiline

peaaju funktsioonid: psüühilised, motoorsed ja autonoomsed funktsioonid

Psüühiline haigus /RHK-10 - psüühikahäire/
ajuhaigus (primaarne või sekundaarne), mis põhjustab ebanormaalseid hälbeid psüühilistes funktsioonides.

Kõik psüühikahäired ei ole tänapäeval veel käsitletavad ajuhaigustena. 

1) "ajutegevuse rikkena" pole tänapäeval võimalik veel määrata paljusid psüühikahäireid (näiteks skisofreenia, bipolaarne häire, raske depressioon);

2) häired mis väljendavad psüühilist reaktsiooni elusündmustele (kohanemishäired, äge stressreaktsioon);

3) osa psüühikahäiretest on valdavas osas seotud probleemidega psühholoogiliste mehhanismides (näiteks sotsiaalfoobia).