Neuropsühhiaatria

Neuropsühhiaatria lähtub eeldusest, et peaaju kindlad piirkonnad kannavad spetsiifilisi funktsioone.

Uute tehnoloogiate kasutusele võtmisega on oluliselt laiendanud neuropsühhiaatriliste uurimiste arv psüühikahäirete põhjuste selgitamisel. Näiteks aju hallaine mahu muutused ja traktograafia skisofreenia haigetel.

 

Kortikaalne kahjustus

Limbiline süsteem

Basaalganglionide kahjustus

Kindla orgaanilise alusega psüühikahäired

 

 

Kortikaalne kahjustus

Frontaalsagara kahjustus

[ inimesele kui liigile mahu ja omaduste poolest unikaalne ajupiirkond ]

Spontaansuse kadumine;

Psüühilise ja füüsilise aktiivsuse alanemine;

Akineetiline mutism;

Intellekti ja kognitiivse funktsiooni kahjustus

·         halb keskendumisvõime

·         võimetus täide saata plaane

·         vaimse tegevuse aeglustumine

Isiksuse muutused:

·         muretu suhtumine oma tegevuse tägajärgedesse

·         ükskõiksus sotsiaalsete normide suhtes

·         moria tüüpi erutus

·         kohatu naljatlemine

·         pindmised ja ebastabiilsed emotsioonid

Kõne düsfunktsioon:

·         Broca afaasia

·         mutism

Temporaalsagara kahjustus

[ kõne, mälu, emotsioonid]

Dominantse sagara unilateraalne kahjustus;

  • Wernicke afaasia;
  • mäludüsfunktsioon
  • amuusia

Mittedominantse sagara kahjustus:

  • agnoosia helide suhtes
  • düsprosoodia

Bilateraalne kahjustus:

  • Korsakovi amneesia (amnestiline sündroom)
  • Klüver-Bucy sündroom (visuaalne agnoosia, apaatia, seksuaalse funktsiooni häired, dementsus, afaasia, amneesia)

Iktaalsed (EP hooga seotud) fenomenid:

  • visuaalsed, kuulmis-, haistmishallutsinatsioonid;
  • visuaalsed ja kuulmisillusioonid;
  • afektiivsed sümptomid;
  • kognitiivsed häired;
  • automatismid (tegevused)

Parietaalsagara kahjustus

Dominantse (tavalisel vasem) sagara  kahjustus:

  • aleksia koos agraafiaga;
  • raskused visuaal-käelise tegevuse sooritamisel;
  • Gerstmanni sündroom (vasaku-parempoole segiajamine, võimetus lokaliseerida sõrmi, agfaafia, akalkuulia);
  • astereognoos (võimetus ära tunda kätte võetuid esemeid);
  • ideomotoorne apraksia;
  • afaasia.

Mittedominantse (tavaliselt parema) sagara kahjustus:

  • apraksia (visuaal-käeline tegevus);
  • riietumisapraksia;
  • raskused arvutamisel või kirjutamisel;
  • vasempoolne astereognoos;
  • kontralateraalse kehapoole (ruumi) eitamine;

Oksipitaalsagara kahjustus

[ nägemine ]
Mitmesugused nägemisega seotud häired:

  • visuaalne agnoosia;
  • prosopagnoosia - võimetus ära tunda nägusid;
  • aleksia - võimetus lugeda;
  • hallutsinatsioonid - tavaliselt geomeetrilise, värvilised,
  • derealisatsioonihäired?
  • palinopsia - visuaalse tajuelamuse püsimine teadvuses ka pärast objekti kadumist;
  • Anton'i sündroom - enamasti tekib tagumise ajuarteri bilateraalse oklusiooni tagajärjel ja väljendub nägemise kaotuse ja selle eitamisega
    (sagedasemad põhjused: hüpoksiline kahjustus, entsefaliit, trauma, leukodüstroofia);
  • Balint'i sündroom - optiline ataksia (jäsemete liigutuste anormaalne visuaalne juhtimine);

Limbiline süsteem  [mälu, emotsioonid ]

kahjustus - tuumorid, vaskulaarene ajuhaigus, sclerosis multiplex, entsefaliit, amüotroofne lateraalne skleroos 

  • amnestiline sündroom;
  • emotsioonide pidurdamatus ja agressiivne käitumine;

Basaalganglionide kahjustus

  • Parkinsoni tõbi (dopamiini neuronite hävimine),
  • Huntingtoni tõbi,
  • Wilsoni tõbi (hepatolentikulaarne degeneratsioon),
  • Fahr’i tõbi (basaalganglionide idiopaatiline kaltsifikatsioon)
  • D2-retseptorid - (neuroleptikumide antipsühhootiline toime, kõrvaltoimed)

Kortikaalne ja subkortikaalne dementsus

1) kortikaalne dementsus

  • afaasia,
  • amneesia,
  • agnoosia,
  • akalkuulia,
  • apraksia

2) subkortikaalne dementsus

  • mõtlemise aeglustumine,
  • motivatsiooni alanemine,
  • tähelepanu alanemine

 

Kindla orgaanilise alusega psüühikahäired

Orgaanilised psüühikahäired on kindla orgaanilise faktoriga seotud psüühikahäired, s.t. psüühikahäirete aluseks on kindlalt diagnoositav kehaline haigus, peaajuhaigus või peaajukahjustus.
[vt. orgaanilised psüühikahäired: demntsuse, deliiriumi, amnestiline ja muud sündroomid]

1) Kehalised haigused, s.h. närvisüsteemi haigused ja kahjustused:

Alzheimeri tôbi

  • orgaaniline isiksushäire
  • kerge kognitiivsete funktsioonide kahjustus
  • dementsus, deliirium

Peaaju vaskulaarne haigus (ateroskleroos/hüpertooniatôbi)

  • psüühikahäired asteeniast dementsuseni sõltuvalt kahjustuse lokalisatsioonist ja ulatusest.

Picki tôbi

  • (..., dementsus)

Creutzfeldti-Jakobi tôbi

  • (..., dementsus)

Huntingtoni tôbi

  • (..., dementsus)

Parkinsoni tôbi

  • (..., depressioon, dementsus)

HIV infektsioon

  • (..., dementsus)

epilepsia

  • (..., depressioon, isiksushäire, psühhoos, dementsus)

peaajukasvajad, metastaasid

  • (…, deliirium, dementsus)

nakkushaigused

  • (entsefaliit, meningiit, üldintoksikatsioon, tuberkuloos, viirusinfektsioonid)
    asteeniast ...  deliiriumi ja dementsuseni

peaajutraumad

  • kooma, deliirium, amnestiline sündroom
  • asteenia, orgaaniline ärevushäire, orgaaniline depressioon, isiksuse muutus, kerge kognitiivsete funktsioonide kahjustus, dementsus

endokriinsüsteemi haigused

  • türeotoksikoos - orgaaniline ärevushäire, depressioon?;
  • hüpotüreoos - orgaaniline depressioon;

2) Ravimid, psühhoaktiivsed ja toksilised ained
[vt. ka psühhoaktiivsetest ainetest tingitud psüühikahäired]

stimuleeriva toimega ained

  • nt. fenamiin, kokaiin, kofeiin
    -  ärevusseisundid, võõrutusseisund, psühhoosid

reserpiin

  • depressioon

atropiin

  • deliirium
    kõik koliinolüütilist toimet omavad ained võivad põhjustada deliiriumit (tritsüklilised antidepressandid)

vingugaas

  • kooma, asteenia, dementsus

alkohol

  • joove, patoloogiline joove, kooma (raske joove)
  • sôltuvus, vôôrutusseisund, psühhoosid, isiksusemuutus, amnestiline sündroom, dementsus