Psüühikahäirete etioloogia
1) Bioloogilised tegurid
Psüühikahäirete bioloogiline käsitlus:
- neuropsühhiaatria käsitleb ajufunktsioone ja nende hälbeid lähtuvalt eeldusest, et psüühilised, motoorsed ja autonoomsed (vegetatiivsed) funktsioonid on seotud kindlate ajustruktuuridega.
- neurokeemilised teooriad käsitlevad psüühikahäirete teket lähtuvalt muutustest keemilistes protsessides ja sellega vahetult seotud neuroni funktsiooni muutustega /sünaptiline ülekanne/, mis tõenäoliselt on seotud geeniekspressiooni muutustega neuronites.
2) Psühholoogilised tegurid
vt. kliiniline psühholoogia
Psühholoogilised teooriad vaatlevad vaimset tervist ja psüühikahäireid  psühholoogiliste mehhanismide valguses alljärgnevate teooriate raames: 
- Psühhodünaamiline;
- Kognitiivne;
- Käitumuslik;
- Interpersonaalne (suhtekeskne);
- Süsteemne käsitlus;
3) Sotsiaalsed tegurid Sotsiaalpsühhiaatria käsitleb sotsiaalsete tegurite mõju vaimsele tervisele, psüühikahäirete leviku ja sotsiaalsete tegurite seosesid, psüühikahäirete ennetamise võimalusi sotsiaalse keskkonna vahendusel.
Psüühikahäirete käsitluse tasandid:

1

 keemiline ja rakuline tasand gliiarakud
neuronid,
üksiknukleotiidide polümorfism (SNP) ja geeniekspressioon,
valgusüntees, ...,
aksonaalne transport,
signaali ülekandesüsteemid:
sünaptiline ülekanne mediaatorid, süntees, vabanemine, inaktiveerimine, retseptorid, tagasihaarde transporterid,
sünaptiline ülekanne,
jm. neuroni funktsiooni mõjutavad faktorid

2

 struktuurne tasand nt. limbiline süsteem, kortikaalsed piirkonnad, mis on seotud aju teatud funktsioonidega
3 süsteemne tasand psüühilised funktsioonid
motoorsed funktsioonid
autonoomsed funktsioonid
4 organismi tasand / indiviidi tasand/ psühholoogilised mehhanismid ja nende seosed kehaliste funktsioonidega, sealhulgas aju funktsiooniga
5 perekonna/
grupi tasand		 Inimesele omane psüühika tekib, areneb ja säilib suhetes teiste inimestega.
Grupiprotsesside tähendus indiviidi psüühilistele funktsioonidele.
Kultuuri mõju ja tähendus indiviidi psüühilistele funktsioonidele.
6 sotsiaalne tasand Vaimset tervist mõjutavad tegurid sotsiaalsel tasandil
Psüühikahäirete mudelid:

1. Psüühikahäirete bioloogiline mudel
2. Psüühikahäirete sotsiaal-psühholoogiline mudel
3. Psüühikahäirete integratiivne mudel
Olulisemad mõisted

Peaaju funktsioonid: psüühilised, motoorsed ja autonoomsed funktsioonid

haigus ja häire;
- ajuhaigus (haigusprotsess või konstitutsionaalne eripära),
- ajukahjustus (haigusprotsess või püsiv kahjustus)
- psüühikahäire
- sündroom

orgaaniline ja mitteorgaaaniline;
- orgaaniline
- funktsionaalne
- mitteorgaaaniline;
- psühhogeenne
- mööduvad häired ja püsivad häired;

endogeenne ja eksogeenne (RHK-9);
- somaatiliste sümptomitega depressioon
- kohanemishäire, äge stressteakstsioon

psühhootiline ja mittepsühhootiline
- psühhoos
- neurootiline,
- disotsiatiivne,
- somatoformne
- psühhosomaatiline

 
Psüühiline haigus /RHK-10 - psüühikahäire/
- ajuhaigus (primaarne või sekundaarne), mis põhjustab ebanormaalseid hälbeid psüühilistes funktsioonides.

- siiski Kõik psüühikahäired ei ole käsitletavad ajuhaigustena või nende poolt esilekutsutud ajukahjustuse tulemustena:  1) probleem "ajutegevuse rikkena" pole tänapäeval määratav (näiteks skisfreenia, bipolaarne häire); 2) häired mis väljendavad psüühilist reaktsiooni elusündmustele (kohanemishäired, äge stressreaktsioon); 3) osa psüühikahäireid on valdavas osas seotud probleemidega psühholoogiliste mehhanismides (näiteks sotsiaalfoobia või muud foobiad).

disease - tegemist on tuntud/objektiivselt määratava patoloogilise protsessiga, nt dementsus Alzheimeri tõvest.

illness - objektiivselt määratav (peaaju) patoloogia puudub, mehhanismid ei ole veel teada, vastavad uurimismeetodid puuduvad tehnoloogiliste võimaluste või teadmiste piiratuse tõttu. Näiteks skisofreenia või raske deprseioon, mis on selget ajutegevuse rikked ja ole seletatavad  "psühholoogiliste seisunditena" nagu sotsiaalfoobia või hüpohondria.

Siit tulenb ka RHK-10/V esitatud psüühikahäirete jaotumine orgaanilisteks (psüühikahäire aluseks on tuntud ajuhaigus nagu dementsus Alzheimeri tõvest) ja mitteorgaanilisteks (nagu skisofreenia, bipolaarne häire, paanikahäire jne.) ning mitteorgaaniliste psüühikahäirete defineerimine psüühikahäiretena ja mitte haigustena nagu seda tehti varasemates klassifikatsioonides (nt maniakaal-depressiivne psühhoos, neuroos).