| Kortikaalne kahjustus |
| Frontaalsagara kahjustus |
[ inimesele kui liigile mahu ja omaduste poolest unikaalne ajupiirkond ] |
|
| Spontaansuse kadumine; |
| Psüühilise ja füüsilise
aktiivsuse alanemine; |
| Akineetiline mutism; |
| Intellekti ja kognit.
funkts. kahjustus |
- halb keskendumisvõime
- võimetus täide saata plaane
- vaimse tegevuse aeglustumine
|
| Isiksuse muutused: |
- muretu suhtumine oma tegevuse
tägajärgedesse
- ükskõiksus sotsiaalsete normide suhtes
- moria tüüpi erutus
- kohatu naljatlemine
- pindmised ja ebastabiilsed emotsioonid
|
| Kõne düsfunktsioon: |
|
|
| Temporaalsagara kahjustus |
[ kõne, mälu, emotsioonid]
|
|
| Dominantse
sagara unilateraalne kahjustus; |
- Wernicke afaasia;
- mäludüsfunktsioon
- amuusia
|
| Mittedominantse
sagara kahjustus: |
- agnoosia helide suhtes
- düsprosoodia
|
| Bilateraalne
kahjustus: |
- Korsakovi amneesia (amnestiline sündroom)
- Klüver-Bucy sündroom (visuaalne
agnoosia, apaatia, seksuaalse funktsiooni häired, dementsus, afaasia, amneesia)
|
| Iktaalsed (EP hooga
seotud) fenomenid: |
- visuaalsed, kuulmis-,
haistmishallutsinatsioonid;
- visuaalsed ja kuulmisillusioonid;
- afektiivsed sümptomid;
- kognitiivsed häired;
- automatismid (tegevused)
|
|
|
| Parietaalsagara kahjustus |
|
|
| Dominantse
(tavalisel vasem) sagara kahjustus: |
- aleksia koos agraafiaga;
- raskused visuaal-käelise tegevuse
sooritamisel;
- Gerstmanni sündroom (vasaku-parempoole
segiajamine, võimetus lokaliseerida sõrmi, agfaafia, akalkuulia);
- astereognoos (võimetus ära tunda kätte
võetuid esemeid);
- ideomotoorne apraksia;
- afaasia.
|
| Mittedominantse
(tavaliselt parema) sagara kahjustus: |
- apraksia (visuaal-käeline tegevus);
- riietumisapraksia;
- raskused arvutamisel või kirjutamisel;
- vasempoolne astereognoos;
- kontralateraalse kehapoole (ruumi)
eitamine;
|
|
| Oksipitaalsagara kahjustus |
[ nägemine ]
Mitmesugused nägemisega seotud häired: |
|
- visuaalne agnoosia;
- prosopagnoosia - võimetus ära tunda
nägusid;
- aleksia - võimetus lugeda;
- hallutsinatsioonid - tavaliselt
geomeetrilise, värvilised,
- derealisatsioonihäired?
- palinopsia - visuaalse tajuelamuse
püsimine teadvuses ka pärast objekti kadumist;
- Anton'i sündroom - enamasti tekib
tagumise ajuarteri bilateraalse oklusiooni tagajärjel ja väljendub nägemise kaotuse ja
selle eitamisega
(sagedasemad põhjused: hüpoksiline kahjustus, entsefaliit, trauma, leukodüstroofia);
- Balint'i sündroom - optiline ataksia
(jäsemete liigutuste anormaalne visuaalne juhtimine);
|
| Limbiline süsteem [mälu,
emotsioonid ] |
|
kahjustus
- tuumorid, vaskulaarene ajuhaigus, sclerosis multiplex, entsefaliit, amüotroofne
lateraalne skleroos
- amnestiline sündroom;
- emotsioonide pidurdamatus ja
agressiivne käitumine;
|
| Basaalganglionide kahjustus |
|
- Parkinsoni tõbi,
- Huntingtoni tõbi,
- Wilsoni tõbi (hepatolentikulaarne
degeneratsioon),
- Fahr’i tõbi (basaalganglionide
idiopaatiline kaltsifikatsioon)
- D2-retseptorid -
(neuroleptikumide antipsühhootiline toime)Ž
|
|
| Kortikaalne ja subkortikaalne dementsus |
| 1)
kortikaalne dementsus |
- afaasia,
- amneesia,
- agnoosia,
- akalkuulia,
- apraksia
|
| 2)
subkortikaalne dementsus |
- mõtlemise aeglustumine,
- motivatsiooni alanemine,
- tähelepanu alanemine
|
|
| Kindla
orgaanilise alusega psüühikahäired |
Orgaanilised psüühikahäired = kindla orgaanilise faktoriga seotud
psüühikahäired, s.t. psüühikahäirete aluseks on kindlalt diagnoositav kehaline
haigus, peaajuhaigus või peaajukahjustus.
[vt. orgaanilised psüühikahäired: demntsuse, deliiriumi, amnestiline ja muud
sündroomid] |
| 1) Kehalised haigused, s.h. närvisüsteemi haigused ja kahjustused: |
| Alzheimeri tôbi |
- orgaaniline isiksushäire
- kerge kognitiivsete funktsioonide
kahjustus
- dementsus, deliirium
|
| Peaaju vaskulaarsed häired (ateroskleroos/hüpertooniatôbi) |
- psüühikahäired asteeniast dementsuseni
sõltuvalt kahjustuse lokalisatsioonist ja ulatusest.
|
| Picki tôbi |
|
| Creutzfeldti-Jakobi tôbi |
|
| Huntingtoni tôbi |
|
| Parkinsoni tôbi |
- (..., depressioon, dementsus)
|
| HIV infektsioon |
|
| epilepsia |
- (..., depressioon, isiksushäire,
psühhoos, dementsus)
|
| peaajukasvajad, metastaasid |
- (…, deliirium, dementsus)
|
| nakkushaigused |
- (entsefaliit, meningiit,
üldintoksikatsioon, tuberkuloos, viirusinfektsioonid)
asteeniast ... deliiriumi ja dementsuseni
|
| peaajutraumad |
- kooma, deliirium, amnestiline sündroom
- asteenia, orgaaniline ärevushäire,
orgaaniline depressioon, isiksuse muutus, kerge kognitiivsete funktsioonide kahjustus,
dementsus
|
| endokriinsüsteemi haigused |
- türeotoksikoos - orgaaniline
ärevushäire, depressioon;
- hüpotüreoos - orgaaniline depressioon;
|
2) Ravimid, psühhoaktiivsed ja toksilised ained
[vt. ka psühhoaktiivsetest ainetest tingitud
psüühikahäired] |
| stimuleeriva toimega ained |
- nt. fenamiin, kokaiin, kofeiin
- ärevusseisundid, võõrutusseisund, psühhoosid
|
| atropiin |
- deliirium
kõik koliinolüütilist toimet omavad ained võivad põhjustada deliiriumit (nt
tritsüklilised antidepressandid)
|
| vingugaas |
- kooma, asteenia, dementsus
|
| alkohol |
- joove, patoloogiline joove, kooma (raske
joove)
- sôltuvus, vôôrutusseisund, psühhoosid,
dementsus
|