Suuremate kehaliste koormustega sportimist alustada soovivatel ning regulaarselt ja intensiivselt treenivatel inimestel (sh noorsportlastel) on soovitav lƤbida kompleksne arstlik terviseuuring, 

Spordimeditsiiniline terviseuuring annab Ć¼levaate noorsportlase  tervislikust seisundist. Kehalisele vƵimekusele mittevastava koormusega ja avastamata terviseprobleemidega treenimise tagajƤrjel vƵivad tekkida tƵsised tervisekahjustused (nƤiteks sĆ¼dame-veresoonkonna vƵi tugi-liikumissĆ¼steemi kahjustused) vƵi ka Ƥkksurm.

Spordimeditsiinilise terviseuuringu eesmƤrgiks on:

• eluohtlike ja/vƵi puudeid pƵhjustavate  seisundite vƤljaselgitamine,
• haigus - ja traumaeelsete seisundite avastamine,
• vereringe riskifaktorite kindlakstegemine,
• Ć¼lekoormuse ennetamine,
• tervisliku seisundi ja vajadusel kehalise vƵimekuse hindamine.

Sportimist piiravate ajutiste vƵi pĆ¼sivate tervisehƤirete korral antakse asjakohased suunised treeningkoormuste korrigeerimiseks, vajadusel suunatakse tƤiendavatele uuringutele, konsultatsioonidele vƵi ravile.

Terviseuuring on soovitav lƤbida treeningute alustamisel ning seejƤrelvastavalt treeningkoormusele korrata uuringut kas igal jƤrgneval aastal vƵi kahe aasta jƤrel (vt  terviseuuringute juhis).
Vigastuste vƵi muude terviseprobleemide tekkimisel treeningute kƤigus tuleks sportlane suunata spordiarsti vƵi perearsti vastuvƵtule Ć¤ra ootamata korralise terviseuuringu aega.  

SeetƵttu on ƤƤrmiselt oluline, et treeneril, lapsevanemal ja noorel endal oleks teada treeningutel kƤivate laste terviseprobleemid.