Rinnanääre on näärmeline organ, mis esineb nii naistel kui ka meestel.

Rinnavähi esinemissagedus ja riskifaktorid

Eestis on rinnavähk naistel kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja. 2011. aastal haigestus Eestis rinnavähki 726 naist ja 3 meest. Haigestumus rinnavähki kasvab seoses mammograafia sõeluuringutega seotud sagedasema avastamise ja elanikkonna vananemisega. Suremus rinnavähki aga väheneb seoses varasema avastamise ja ravi paranemisega.

Rinnavähki haigestumise risk on seotud keskkonna ning elustiili faktoritega. On leitud mitmeid riskifaktoreid, kuid enamik neist on mõõduka toimega.

Riskifaktorid
• Naissugu (rinnavähki esineb ka meestel; suhe haigestumuses naistel võrdluses meestega on ca 100:1);
• Vanus, haigus sageneb kõrgemas eas;
• Pärilikud faktorid, perekondlik anamnees – 5-10% rinnavähi juhtudest omavad pärilikku eelsoodumust (mutatsioonid BRCA1, BRCA2 ja teistes geenides);
• Rinnavähk anamneesis;
• Östrogeenide suurem toime, mille võib tingida:
   a. Varasem menstruatsiooni algus
   b. Hiline menopaus
   c. Pikaajaline hormoonasendusravi menopausis (östrogeenid kombinatsioonis progesterooniga);
• Mittesünnitamine;
• Esmarasedus pärast 30.-t eluaastat;
• Dieet ja eluviis (rasvtõbi, vähene füüsiline aktiivsus, üleliigne alkoholikasutus);
• Kiirgusekspositsioon enne 40.-t eluaastat;
• Vähieelsed seisundid, näiteks rinnanäärme atüüpiline hüperplaasia.

Rinnavähi haigusnähud ja varane avastamine

Rinnavähk ei põhjusta varases staadiumis vaevusi ega valu. On aga mõningaid sümptome, mis vähi korral esinevad ning mille esinemise korral naine arsti poole peaks pöörduma.

Sümptomid:
• rinda tekkinud sõlmed või tihendid
• rindade suuruse erinevus, mis on tekkinud viimasel ajal
• käte ülestõstmisel on rinnad erineva kujuga
• rinnanibu sissetõmme
• naha muutused rinnanibul
• eritus ühest nibust
• rinna punetus
• kaenlaaluste sõlmede suurenemine.

Kui Teil esinevad sellised haigusnähud, pöörduge kindlasti oma perearsti poole, kes vajadusel suunab Teid kontrollile hematoloogia-onkoloogia kliiniku mammoloogi vastuvõtule.

Varajase avastamise võimalused:

• Rinnanäärmete enesekontroll
Regulaarne enesekontroll on soovitatav kõigil naistel alates 20-st eluaastatest kord kuus, tavaliselt nädal pärast menstruatsiooni või kindlal kuupäeval kord kuus. Tuleks läbi viia peegli ees vaatlus rindade suuruse, kuju ja välimuse muutuste osas ning
palpatsioon püsti ja pikali asendis tihendite ja tükkide suhtes.

• Arstlik rindade kontroll kord aastas oleks soovitatav alates 40.-st eluaastatest, ideaalis võiks see toimuda koos günekoloogilise kontrolliga.

• Mammograafiline sõeluuring
Mammograafiline sõeluuring aitab avastada väikseid, mittepalpeeritavaid kasvajaid.
On hinnatud, et kõrge haigestumusega riikides vähendab skriiningmammograafia suremust ligikaudu 25-30% naistel üle 50-tes ja 18% naistel 40-tes eluaastates. Need uuringud toetavad seisukohta, et varane avastamine     ja ravi väldib metastaaside teket.

Vähi varane avastamine sõltub:
• kasvaja esmaste haigusnähtude tundmisest
• kohesest arstile pöördumisest kasvajale viitavate haigusnähtude esinemisel
• küllaldastest uuringutest haigusnähtude põhjuste selgitamisel.
Oluline on teada, et enne ravi alustamist tuleb alati selgitada haigusnähtude põhjus. Haiguse diagnoosimine ja ravimine omal käel põhjustab kasvajate korral olulise ajakao ja raskendab tervistava ravi läbiviimist.

Uuringud ja raviotsus

Rinnakasvajate diagnostikaks kasutatavad meetodid:
• Füüsikaline uuring (vaatlus, rinnanäärme ja lümfiregioonide palpatsioon);
• Mammograafia on rindade uuringu valikmeetod üle 35 aastastel naistel, noorematel on soovitatav teostada palpatoorse kasvajalise leiu puudumise korral ultraheliuuring;
• Rinnanäärmete ultraheli-uuring aitab eristada tsüste soliidsetest moodustistest, on tihti täpsustavaks uuringuks lisaks mammograafiale;
• Magnetresonantstomograafia kasutus rinnakasvajate diagnostikas on laienemas, kuid ta ei ole senini põhiuuring;
• Biopsia (koeproov) kasvajast ultraheli kontrolli all – annab võimaluse saada kasvajast histoloogilise uuringu koos hormoon- ja HER2-retseptorite määramisega;
• Peennõelaspiratsioon tsütoloogiliseks uuringuks – võib kasutada juhtudel, kus selgeks esmavaliku ravimeetodiks on operatsioon ja histoloogilise ja retseptorstaatuse saab määrata operatsioonipreparaadist.
Kasvaja levikuulatuse täpsustamiseks teostatakse täiendavalt:
• Kliiniline vereanalüüs ja biokeemia paneel (bilirubiin, ASAT, ALAT, alkaalne fosfataas);
• Rindkere röntgenuuring või kompuutertomograafia;
• Skeleti stsintigraafia – ulatusliku kasvaja, skeletimetastaasidele viitavate sümptomite või alkaalse fosfataasi väärtuse tõusu korral;
• Ultraheliuuring kõhukoopast – ulatusliku kasvaja, maksanäitajate tõusu või kõhukoopa patoloogia sümptomite korral.
• Kesknärvisüsteemi uuringud teostatakse neuroloogilise patoloogia sümptomite korral.

Uuringute abil määratakse kindlaks kasvaja leviku ulatus. Seda kirjeldatakse arstide poolt staadiumina.
Kasvaja leviku ulatus arutatakse läbi onkoloogia konsiiliumis ja selle alusel määratakse igale patsiendile optimaalne ravi. Konsiilium on erinevate erialade arstide koosolek, kus otsustatakse pahaloomulise kasvaja juhtumi ravitaktika. Konsiiliumis osalevad alati radioloog, kirurg, keemiaravi arst ja kiiritusravi arst, vajadusel ka muude erialade spetsialistid.

Rinnavähi ravi

Rinnavähi ravi on kompleksne, kus rakendatakse erinevates kombinatsioonides sisuliselt kõiki tänapäevaseid onkoloogilise ravi meetodeid.
Rinnavähi kirurgilist ravi rakendatakse patsientidel, kelle kasvaja piirdub rinnanäärmega, ei haara nahka ega rindkereseina ja kel lümfisõlmede metastaaside korral piirduvad need samapoolse aksillaarregiooniga. Suuremate, rinnaga piirduvate kasvajate korral tuleb kaaluda operatsioonieelset keemiaravi, nn. neoadjuvantravi, mis võimaldaks efektiivsuse korral rinnanääret säilitada või muuta lokaalselt levinud kasvaja opereeritavaks.
Operatsioonijärgset kiiritusravi rakendatakse rinda säästva operatsiooni korral lokaalsete retsidiivide riski vähendamiseks ja mastektoomia järgselt juhtudel, kui esineb kõrge risk lokaalseks retsidiiviks (infiltratiivne rinnavähk, algkolle üle 5 cm diameetriga, metastaatilised lümfisõlmed).
In situ (väga algusjärgus) kartsinoomide korral rakendatakse kirurgiline ravi (koos kiiritusraviga rinda säästva ravi korral) kasvaja algkolde eemaldamiseks. Kõikidel patsientidel invasiivse rinnavähiga tuleb kaaluda adjuvantset süsteemset ravi kirurgilise ravi järgselt.

Kirurgilise ravi meetodid:
• Modifitseeritud radikaalne mastektoomia (Maddeni järgi), mille korral eemaldatakse rinnanääre ja aksillaarsed lümfisõlmed;
• Lihtne mastektoomia – eemaldatakse rinnanääre ilma aksillaarsete lümfisõlmedeta;
• Rinnanääret säilitav operatsioon, eemaldatakse kasvaja algkolle kasvajavabade preparaadipiiridega ja teostatakse aksillaarne lümfadenektoomia või valvurlümfisõlme biopsia;
• Subkutaanne mastektoomia samaaegse rekonstruktsiooni või proteesi asetamisega – kasutatakse in situ või piirdunud invasiivsete kasvajate korral.
I-II staadiumi kliiniliselt mitteilmnevate lümfisõlmemetastaaside korral rakendatakse patsiendi elukvaliteedi säästmiseks nn. “valvur” või “vahimees” lümfisõlme biopsiat. Radioisotoobi süstimise järgselt avastatakse lümfisõlm, kuhu toimub potentsiaalselt esmane kasvaja metastaseerumine. Rinnavähi ravikompleksi kuulub ka rinnarekonstruktsioon erinevate plastikakirurgia tehnikate abil.

Süsteemne ravi
Rinnavähi korral on peamiseks probleemiks varane mikrometastaaside levik, mistõttu tekivad efektiivse lokaalse ravi järgselt sageli hiljem kaugmetastaasid. Seetõttu rakendatakse metastaaside tekke riski vähendamiseks ja elulemuse parandamiseks nn. adjuvantset süsteemset ravi keemiaravi, hormoonravi ja bioloogilise ravi (trastuzumab) näol.
Lokaalselt kaugelearenenud (infiltratiivne rinnavähk, naha- ja/või rindkereseina haaratus, ulatuslikud aksillaarsed metastaasid) rinnavähi korral rakendatakse neoadjuvantset süsteemset ravi, mille efektiivse toime järgselt on võimalik kasvaja ja regionaalsete lümfisõlmede kirurgiline eemaldamine.
Kaugmetastaaside esinemise korral on rinnavähi ravi palliatiivne, kuid tänu paljude ravimite olemasolule on võimalik hoida haigust sageli pikka aega remissioonis. Ravimeid rakendatakse kaugmetastaaside korral erinevate raviridadena, alustades hormoonravidest hormoonretseptorpositiivse staatuse korral ja kombineerides keemiaravi HER2-retseptoreid blokeeriva raviga HER2-positiivse staatuse korral.
Skeleti metastaaside korral rakendatakse lisaks ravi bisfosfonaatidega. Ajumetastaaside ja üksikute skeletimetastaaside korral on näidustatud kiiritusravi.

Ravijärgne jälgimine

Ravijärgses haigete jälgimises rakendatakse käesoleval ajal järgmist taktikat:
• Kaebuste esinemise kontroll ja arstlik läbivaatus 6 kuulise intervalliga 5 aastat, edasi kord aastas;
• Mammograafia 1-2 aasta järgselt;
• Sümptomite korral spetsiifilised suunatud uuringud;
• Tamoksifeenravi saavatel patsientidel günekoloogiline kontroll kord aastas;
• Hormoonravi saavatel patsientidel vajadusel luutihedusuuringud.

Prognoos
Haiguse prognoos sõltub kasvaja suurusest, siirete levikuulatusest, kasvaja ehitusest ja retseptorstaatusest. Mida varajasemas staadiumis rinnavähk avastada, seda paremate tulemustega on ravi.

Kliinilised uuringud
Kliinilised uuringud uute ravimite ja ravimeetodite selgitamiseks on eelkõige mõeldud ravitulemuste parandamiseks kesiste ravitulemustega haigusjuhtude korral (III ja IV staadium), kui standardravi ei anna tulemusi. Osalemine uuringutes on vabatahtlik. Juhul, kui uus ravim või ravimeetod osutub efektiivseks, annab uuringus osalemine haigetele suurema võimaluse paranemisele. Vaata täpsemalt peatükk „Kliinilised uuringud onkoloogias“.

Uuendatud: 2015